Teema: ikkagi eliitkooli!

eliitkoolid ei piirkonnakoolid vaid ülelinnalised, pole vahet kus elad.

MILLINE ELIITKOOL võtab lapsi vastu elukoha alusel? SEE ei ole küll mingi eliitkool, vaid tavaline piirkonnakool. Eliitkooli teevad eliitkooliks targad, katsetega sissesaanud lapsed, kellel kodus õppimisel silm peal hoitakse. Just targad lapsed ja nende õppimine annavad tulemuse, mitte lähikonnast laste vastuvõtmine.
Nagu mingi kooli nimi tagaks kellelegi hea hariduse…

Tore pereelu ja suhete teema küll!

Sa võid tuttavat rahustada, pea pooltel on valed aadressid. Keegi kedagi välja ei viska aga valetamine on küll piinlik.

#2888384:

No mul 1 tark tuttav ütleb sellise koha peal, et parem 10 min piinlikkust, kui 2 nädalat / aastat kahetsust ????

Väga tark ta vist ei ole?

Olen ise töötanud õpetajana ja tean, et isegi kui mõnd kooli nimetatakse eliitkooliks, ei tähenda see seda, et see sõna iseenesest kindlustab teie lapsele hea tuleviku. Eriti just algklassides ei ole mingit vahet, kas teie laps käib eliitkoolis või tavalises, normaalses piirkonnakoolis. See ei mängi lapse tuleviku seisukohalt mingit rolli. Eliitkoolides on õpetajaskond samasugune läbilõige headest, halbadest ja keskmistest õpetajatest, täpselt nagu nö tavalises piirkonnakooliski. Eliitkooli tulemused tulevad paljski sellest, et last piitsutatakse kodus rohkem õppima ja ma ei ütleks, et see on siis kooli teene, et vanemad hiliste õhtutundideni oma last õpetavad. Naerma ajab see eliitkooli teema. Mõelge oma lapse psüühhika peale parem – aeglased ja kõvema peaga lapsed võivad seal oma vaimse tervise kihva keerata.

Mina oma nunnut kuskile peldikusse õppima ei pane.
Tehku teised mida ise tahavad!

ma pole kunagi saanud eru eliitkooli vaimustusest. Võibolla seetõttu,e t olen ise pärit väikelinnast, kus ainult piirkonnakoolid (2 tk) olidki. sellest hoolimata omandasin esamtl rakendusliku kõrghariduse, seejärel töö kõrvalt tisel erialal baka + magister ja nüüd lähen veel teist magistrit tegema. Ei olnudki eliitkooli vaja, elu on ikka korras. Sama kehtib ka õdede ja tuttavate kohta – kellel oli lapsena maakoolis lahtine pea, sellest sai ka hiljem asja, ükskõik mida ja kus nad õppisid, ja kellele ikka polnud antud, sellele polnud antud. No näiteks kasvõi mu oma õde, tema oli pigem keskpärane õpilane ja eliitkooli kindlasti poleks asja olnud, aga ametipositisoon on tal isegi parem ja ka parema palgaga, kui mul, mitmekordse haridusega inimesel 😀 Ikka teotahe on see,mis rohkem edu tagab kui ainult paber (mina küll töötan erialal, kus ilam paberita ei saagi töötada, seetõttu olen ka palju vaeva näinud oma hariudsega).

Mu mees tahaks küll lapsi eliitkooli panna, oli sellest juttu juba enne laste saamist. Õnneks me aga kolisime linnast välja elama ja meil on jalutuskäigu kaugusel tore väike kool ja mees ei mõtlegi, et võiks hakata lapsi iga hommik Tallinnasse kooli sõidutama. Muidugi, kooliminekuni on veel paar aastat aega, jumal teab, võibolla ikka tuleb selle hullu jutuga, et lähme kuskile katsetele :O Mina soovin oma alstest kasvatada pigem tegusad inimesed, kui et puhtalt viielised tingimata.

#2888538:

Olen ise töötanud õpetajana ja tean, et isegi kui mõnd kooli nimetatakse eliitkooliks, ei tähenda see seda, et see sõna iseenesest kindlustab teie lapsele hea tuleviku. Eriti just algklassides ei ole mingit vahet, kas teie laps käib eliitkoolis või tavalises, normaalses piirkonnakoolis. See ei mängi lapse tuleviku seisukohalt mingit rolli. Eliitkoolides on õpetajaskond samasugune läbilõige headest, halbadest ja keskmistest õpetajatest, täpselt nagu nö tavalises piirkonnakooliski. Eliitkooli tulemused tulevad paljski sellest, et last piitsutatakse kodus rohkem õppima ja ma ei ütleks, et see on siis kooli teene, et vanemad hiliste õhtutundideni oma last õpetavad. Naerma ajab see eliitkooli teema. Mõelge oma lapse psüühhika peale parem – aeglased ja kõvema peaga lapsed võivad seal oma vaimse tervise kihva keerata.

Aga nagu siin välja toodud, on seltskond siiski veidi parem. Põmmpead, kes õppida ei taha, ei peaks sinna tulema ja põmmpeadest vanemaid, kes saavad pahaseks, et midagi õppima peab ja et kuidas koolis kõik ei ole tasuta, kui kooliharidus on tasuta, samuti mitte. Küll aga võib sattuda hüsteerikutest vanemaid, kes saavad pahaseks, et lapsel on 5-. Ikkagi kokkuvõttes parem keskkond õppimiseks. Kõiki probleeme see muidugi ei kõrvalda. Algklassides on ka igasuguseid, mõni sööb liimi, mõni roomab mööda põrandaid, mõni läheb teistele kallale, eks vanemad loodavad, et eliitkoolis on neid selles mõttes erilisi veidi vähem, et katsete käigus on nad välja praagitud. Piirkonnaklass on muidugi piirkonnaklass, aga eks vanemad mõtlevad, et kooli pühapaiste aitab nendegi võsukese veidi libedamalt elust läbi ja muidugi võib ju juhtuda, et see keskkond paneb ikkagi midagi head idanema, mis teistsuguses keskkonnas kängu jääks.

#2888620:

meil on sissekirjutus kooli kõrval. elame maal. minesta nüüd, aga mina ei soovi oma last panna maakooli. erinevus ei tulegi niivõrd õpetajatest, kuivõrd sellest, et ma ei soovi oma lapsele teatud sõpruskonda. oled juba minestanud? veel mitte? teatud koolidesse pürgivad just nimelt sellised pered, kus lastega kodus ka tegeletakse. kui klassi tuleb kokku mistahes seltskond, ühiskonna läbilõige, siis õpetaja põhiaur läheb eritähelepanu nõudvatele lastele ning tee sa siis ülejäänud klassile selgeks, et õppimine on populaarne tegevus. tegelikku kodust aadressi me ei varja, sest kui ametlikes dokumentides on nn õige aadress, siis pole koolil mingit juriidilist alust mitte kuskilt otsast kobiseda meie tegeliku elukoha osas.

Su laps on siis nii saamatu, et tavalises koolis oleks tema tulevik tume, kuna seal õpib ühiskonna läbilõige? Sest teie pere ju tegeleks lapsega ilmselt igas koolis, aga sellest ei piisa, et lapse mahajäämust koolis korvata, kuna õpetajad tegelevad sinu nägemust mööda vaid põhjakihiga?

#2888620:

meil on sissekirjutus kooli kõrval. elame maal. minesta nüüd, aga mina ei soovi oma last panna maakooli. erinevus ei tulegi niivõrd õpetajatest, kuivõrd sellest, et ma ei soovi oma lapsele teatud sõpruskonda. oled juba minestanud? veel mitte? teatud koolidesse pürgivad just nimelt sellised pered, kus lastega kodus ka tegeletakse. kui klassi tuleb kokku mistahes seltskond, ühiskonna läbilõige, siis õpetaja põhiaur läheb eritähelepanu nõudvatele lastele ning tee sa siis ülejäänud klassile selgeks, et õppimine on populaarne tegevus. tegelikku kodust aadressi me ei varja, sest kui ametlikes dokumentides on nn õige aadress, siis pole koolil mingit juriidilist alust mitte kuskilt otsast kobiseda meie tegeliku elukoha osas.

Jagan täpselt sama arvamust, väga oluline on sõpruskond, kellega laps igapäevaselt koos koolis on ja ühiseid hobisid jagab. Kui pooled klassikaaslastest unistavad põhikooli kiirest lõpetamisest ja Soome tööle saamisest, siis millest me räägime … aga nii see kahjuks paljudes maakoolides on.

#2888273:

#2888170:

GAG ja 21kk. Sa võid targutada kui tahad aga fakt on see, et neid peetakse eliitkoolideks ja soovijaid on neisse rohkem kui vastu võtta suudetakse.

Mõlemas on siiski piirkonnaklassid ja katsetega klassid, ja viimased on nn. eliit. Piirkonnaklassid ei anna ligilähedastki tulemust.

Sa nagu tegelikult ka tead, millest sa räägid või? Ka katsetega klassides õpib hulgi tavalisi lapsi, kes teevad fiktiivsed katsed, aga tegelikult saavad nad neisse eliitklassidesse tänu vanemate positsioonile või rahakotile. Mu oma lapsed said just katsetega klassi taolisel moel.

#2888060:

eliitkooli hullus sunnib nii vanemad kui lapsed valetama.

tuttav ostis omale sissekirjutuse eliitkooli lähedusse ja saigi oma lapse esimesse klassi sisse pressida. nüüd õpetab päevast päeva lapsele uut aadressi pähe. laps täiesti stressis juba, tal esimene kord valetada, kardab vahele jääda ja nutab, et mis siis saab kui õpetaja siiski aru saab, et laps hoopis linna servast keskklinna käib.

kurb kui lapsed sellisel põhjusel kooliminekut kardavad.

Küll ta selle gümnaasiumi lõpuks pähe saab.

#2895428:

#2888128:

MILLINE ELIITKOOL võtab lapsi vastu elukoha alusel? SEE ei ole küll mingi eliitkool, vaid tavaline piirkonnakool. Eliitkooli teevad eliitkooliks targad, katsetega sissesaanud lapsed, kellel kodus õppimisel silm peal hoitakse. Just targad lapsed ja nende õppimine annavad tulemuse, mitte lähikonnast laste vastuvõtmine.

Nagu mingi kooli nimi tagaks kellelegi hea hariduse…

See ei ole päris nii, et eliitkoolis on algklassides ja põhikooli osas targad lapsed ja mujal mitte nii targad. Seal on ikka väga palju dresseeritud lapsi, kes tegelikult on vaimsetelt võimetelt täiesti keskpärased:

http://epl.delfi.ee/news/eesti/eliitkoolid-vahetavad-10-klassiks-valja-kuni-kolmandiku-1-klassi-valitud-opilasi?id=74204883

Küsimus polegi niivõrd targemates lastes, kui normaalses õpikeskkonnas ja klassikaaslastes. Ka üks käitumishälvik klassis võib klassi õppetööd niivõrd palju segada, et parima tahtmise juures ei suuda õpetaja tunni teemat korralikult läbi võtta ja kui see toimub tunnist tundi, päevast päeva, mis on tulemus …