Esileht Pereelu ja suhted Introverdist lapsevanemad

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )

Teema: Introverdist lapsevanemad

Postitas:
Kägu

Kuidas tulete toime lapse sünnipäevadele kutsumiste, lapse enda sünnipäeva pidamise jms sotsiaalsete üritustega?
Mul on alati tohutu ärevus, kui pean lapse kuhugi peole viima. Ma ei oska seal käituda. Teistel vanematel tuleb see small talk nii kergelt välja. Väga paljud vanemad jäävadki peole omavahel suhtlema. Tunnen ennast täiesti friigina, sest tahan minema hiilida ja enamasti hiilin ka. Pärast magaks 24h tundi järjest, aga muidugi ei saa.

Samal ajal kardan, et mind peetakse kuidagi ülbeks või ennast teistest paremaks pidavaks, kuna ma ei jää seltskonda lõbusalt jutlema 🙁

+29
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu arvates introvert sa küll pole. Pigem on sul sotsiaalne ärevus/paanika.

Introvert üldjuhul ei mõtle, mis teised arvavad(peavad friigiks vms).

Palju neid sünnipäevi siis on? Iga kuu mitu tükki?

+23
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen introvert. Väga piinarikas on olla. Ei oskagi muud öelda, kui et ebamugav. Ei taha rääkida, ei taha kuulata.

+16
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen samuti introvert ja suvaliste inimestega tühjast tähjast rääkimisest lugu ei pea, aga mingit ärevust see minus ei tekita. Ära hiilimise mõtteid mõlgutan siiski tihti ja sageli teen teoks ka.

Tööl suhtlen vabalt, kuid nädala lõpuks olen tõesti nii läbi ja mu üksi olemise vajadus on nii suureks kasvanud, et hea meelega olekski reede õhtul ja laupäeval täiesti omaette. Paraku pereinimesena see eriti tihti just ei õnnestu.

+16
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle ka tuttav olukord. Tõesti lasteaias ja koolis teised lapsevanemad suhtlevad vabalt, mõned juba sõbrannadeks saanud, mina tunnen, et ei oska midagi rääkida ja ei sobitu kuidagi teistega. Lapse sünnipäeva läbiviimine jah on ka kohutavalt stressirikas, olen palganud näiteks inimese, kes teeb mänge nendega. Muidu sünnipäevale viimine ei ole probleem- viin kohale ja lähen pärast järgi, teretan viisakalt ja jätan hüvasti:) Teismelise puhul ei ole muidugi enam neid probleeme, aga kõige kurvem asi ilmnebki nüüd, et samasugune suhtlemiargus on ka temale külge haakunud.

+15
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul veel lapsi pole, aga olen ise samale olukorrale mõelnud. Tunneksin end ebamugavalt minu jaoks võõraste täiskasvanutega suheldes, aga peab ju, sest lapse sõbrad ja klassikaaslased jne, kelle vanematega peab kokku puutuma.
Sotsiaalärevus ei välista introvertsust. Pigem on need seotud omavahel. No ei ole see sotsiaalärevus ju ekstravertide teema.

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

See on veidi viltune nägemus, et ekstrverdid ei põe sotsiaalset ärevust.
Ikka põevad, nad oskavad seda palju paremini maskeerida lihtsalt. Sina teed kohmetuid liigutsi, keerad inimestele selga (ei justkui ei näe neid) ja vastad napisõnaliselt, vahel isegi kurjalt või nähvavalt jättes mulje nagu oleksid üle teisest inimesest.

Ekstravert oskab seejuures naeratada, jätta isegi veidi hooletu mulje justkui tal oleks mugav ja hea vestelda. See ei tähenda, et tal samal ajal poleks südame rütm peaaegu 200 ja närv viimseni pingul… Ma hakkan kädistama kui mul ärevus tekib. Ja ometi olen ma ekstravertsuse skaalal seal üsna lõpus.

+12
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on just see probleem peale lapse saamist kadunud, sest nii lihtne on inimestega ühist jututeemat leida – kui lapsed on sama vanad, leian ikka teema, millest rääkida… Et kas teie laps ka nii ja naa teeb või et mis saapad talveks ostate või kuidas teil lasteaias X asi toimib. Enne last istusin vait nagu sukk ja võõrast seltskonda vältisin väga.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nii mina kui mees oleme introverdid, mees on üldse veel omaette klassist. Aga meie lapsed on samuti introverdid ja suuri sünnipäevi ei soovigi, ainult kõige lähemaid tahavad sünnipäevale. Nende kutsumisega saan hakkama.
Ise käivad nad harva teiste sünnipäevadel, on ju koolis ka vähese suhtlusega. Aga kui on kutsutud ja otsustavad minna, siis mina viin kohale ja tulen kokkulepitud ajal järele, kuid ise sünnipäevale passima ei jää. Enamusel muide ei jää. Lapsel on telefon kaasas, kui tahab varem ära või mingi mure on, siis helistab. Käituda oskavad lapsed piisavalt hästi, et ma ei pea neid valvama.
Lasteaiaealisena käisid lapsed vaid sugulaste (laste) sünnipäevadel. Neid on meil omajagu, aga sugulastega pole probleemi koos olla ja vestlust arendada. Ikkagi oma lähem seltskond ju.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen täielik introvert ja sõbrannasid mul üldse pole. Kunagi on olnud mõned head sõbrannad, viimastel aegadel mitte. Lasteaias käies teretan, vestlusse laskun harva ja pinnapealselt. Umbes minu tüüpvastused smalltalkis oleks mhm, jajah, nonoh. Mulle meeldib üksi käia ja toimetada, mõttetu vestlus ja small talk ei meeldi üldse kuigi on lobasuid, kes kõigiga räägivad ja siis kuulan ja noogutan. Eelistan sellele pigem head filmi või huvitavat raamatut. Kindlasti peetakse mind tänu sellele ülbeks, aga tegelikult olen tagasihoidlik ja omades mõtetes kinni.

Minu suurim õudusunenägu on suhelda aktiivse agressiivse ekstraverdiga. Üks tuttav oli kunagi selline. Alati nähes mind, tuli küsima sada asja mu käest ja lobisema. Lõpuks hakkasin teda tema agressiivsuse pärast kartma ja läksin täiesti lukku, kaugelt nähes juba tekkis hirm ja põgenemissoov. Lõpuks tegingi otsuse teda täielikult ignoreerida.

Sünnipäevade vms ürituste vastu pole mul midagi, seal käin hea meelega, kuid seltskonnalõvi minust ei saa.

+9
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

ei pruugigi olla introvert, teisi võimalusi on ka – näiteks sotsiaalfoobia, aspergeri sündroom või lihtsalt ülitundlik ja tõsine inimene, kes vaimustub nt kunstist ja kellele tühjad sõnad on piin.

mina ise ei kannata tühje sõnu, small talki kuulata on piin ja ise seda toota ei suuda. üle nelja inimese enda ümber välja ei kannata välja arvatud pere ja sõbrad. sõbrannad on olemas, aga sellised, kes on olnud aastakümneid ja mulle ülilähedased.

kooliastega õnneks enam sünnipäevadele jääma ei pea, viid kohale ja hiljem tuled järgi. lasteaialaste sünnipäevad olen kõigi oma kolme lapsega nii lahendanud, et kui on vajadus kohale jääda, siis mina tegelen lastega. täiskasvanutega ei räägi, sest mul pole nendega millestki rääkida, aga lapsed võimaldavad alati tegelemist – kellele otsin süüa või juua, keda toetan ronimislinnakus, kellega räägin niisama. ma ei lähe kunagi lapsevanemate juurde lauda jutustama.

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma alati mõtlen, et kuidas need introverdid või ärevikud mehi leiavad, nendega koos elavad ja siis veel lapsi otsa saavad.
See peaks olema ju välistatud.

+7
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks ei peaks suhteid looma? Pealegi ei käi tagasihoidlik ja mittekädistav kaaslane närvidele. 🙂

+5
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas tulete toime lapse sünnipäevadele kutsumiste, lapse enda sünnipäeva pidamise jms sotsiaalsete üritustega?

Mul on alati tohutu ärevus, kui pean lapse kuhugi peole viima. Ma ei oska seal käituda. Teistel vanematel tuleb see small talk nii kergelt välja. Väga paljud vanemad jäävadki peole omavahel suhtlema. Tunnen ennast täiesti friigina, sest tahan minema hiilida ja enamasti hiilin ka. Pärast magaks 24h tundi järjest, aga muidugi ei saa.

Samal ajal kardan, et mind peetakse kuidagi ülbeks või ennast teistest paremaks pidavaks, kuna ma ei jää seltskonda lõbusalt jutlema 🙁

Jama pole mitte selles, et sa ei suhtle. Vaikida võib ju ka. Aga jama on sul selles, et TUNNED ennast friigina. Miks sa peaks end halvasti tundma. Ja kas introvert teeb foorumisse teema – ei tee. Nii et sul on hoopis teised probleemid kui arvad. Madala enesehinnang, vajadus olla nii nagu teised, vajadus väljapaista ja seda, et teised sind märkaks ja tunnustaks. Sul on abi vaja, selle friigina tundmise pärast, mitte seetõttu, et suhelda ei oska. Kõigil inimestel on kohti, kus on selge, et suhelda ei taha. Introverdil pole sooja ega külma milliseks teda peetakse. See, et sul on näitab, et sul on hoopis teised probleemid.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen suurepärane suhtleja, võin vabalt suheld jne – aga ma mul ei ole kunagi tekkinud soovi lapse laisteaia- koolikaaslaste sõbrannatseda, jah – teretame, vahetame paar sõna, aga ei kuku lobisema. Viin lapse sünnipäevale, soovin head pidu ja lasen jalga omi asju ajama. Seega ei ole sellest midagi, et sedasi minema hiilid.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas tulete toime lapse sünnipäevadele kutsumiste, lapse enda sünnipäeva pidamise jms sotsiaalsete üritustega?

Mul on alati tohutu ärevus, kui pean lapse kuhugi peole viima. Ma ei oska seal käituda. Teistel vanematel tuleb see small talk nii kergelt välja. Väga paljud vanemad jäävadki peole omavahel suhtlema. Tunnen ennast täiesti friigina, sest tahan minema hiilida ja enamasti hiilin ka. Pärast magaks 24h tundi järjest, aga muidugi ei saa.

Samal ajal kardan, et mind peetakse kuidagi ülbeks või ennast teistest paremaks pidavaks, kuna ma ei jää seltskonda lõbusalt jutlema 🙁

Jama pole mitte selles, et sa ei suhtle. Vaikida võib ju ka. Aga jama on sul selles, et TUNNED ennast friigina. Miks sa peaks end halvasti tundma. Ja kas introvert teeb foorumisse teema – ei tee. Nii et sul on hoopis teised probleemid kui arvad. Madala enesehinnang, vajadus olla nii nagu teised, vajadus väljapaista ja seda, et teised sind märkaks ja tunnustaks. Sul on abi vaja, selle friigina tundmise pärast, mitte seetõttu, et suhelda ei oska. Kõigil inimestel on kohti, kus on selge, et suhelda ei taha. Introverdil pole sooja ega külma milliseks teda peetakse. See, et sul on näitab, et sul on hoopis teised probleemid.

Madala enesehinnanguga ülitundlik introvert võib vägagi tunda, et tahaks olla teisiti ja põdeda oma olemuse pärast. Introverdiks olemine ei tähenda, et teiste arvamusest ei hooli. Kust selline lahterdamine, et kõik introverdid on nii ja mitte teisiti?
Mina varem oma introvertsuse pärast ei põdenud, praegu tunnen, et aja jooksul nö veidrad iseloomujooned ja soovimatus suhelda süvenevad ja see häirib mind.

Sotsiaalset ärevust ma vist ei põe, sest uute inimestega kohtumist ja nt töövestlusi ma ei karda. Stamp small talki olen jõuga selgeks õppinud ja mõneks ajaks teen ära. Mulle ei meeldi sellised tuttavad, kellega tutvumine on möödas aga niisama lobiseda ei taha/oska. Nagu laste vanemad lasteaiast ja koolist, mõned sugulased, mehe sõprade naised jne… selliseid kohtumisi soovin pigem vältida.

Teemasse ka: lapse sünnipäevadele, kus peab kohal olema, saadan mehe. Ta suhtleb ja sööb meelsamini. Muidu olen viisakas aga distantseeritud. Samas tunnen, et minu eemalehoidmise tõttu läheb mul ka infot kaduma, mis ringleb omavahel suhtlevate vanemate kaudu. Puudutab just lasteaiaealisi ja algklasse.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks ei peaks suhteid looma? Pealegi ei käi tagasihoidlik ja mittekädistav kaaslane närvidele. 🙂

Ikka ei saa aru. Kui vihkad suhtlemist, siis kuidas see suhe tekib? Telepaatia? Vanemad panevad paari?

+2
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

[/quote] Ikka ei saa aru. Kui vihkad suhtlemist, siis kuidas see suhe tekib? Telepaatia? Vanemad panevad paari?[/quote]

suhe tekib sellega, kes on sinu jaoks.

minu arvamus on, et selline naine on mehele väga hea. ta ehitab oma elu üles ühe mehe ümber ja on ääretult truu.
selline naine on ka sõbrannana hea, sest sõbrasuhted on väga pikad, sügavad, oma sõbranna heaks teeb kõike.

+2
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina küll pole introvert, aga ma olen flegmaatik ja samal ajal ootamatutel aegadel ärevik – pulss laes, minestamas jne. Rapsimine tapab mind ja vestluses olen ehk liiga aeglane.

Kuna omas peres olin ma viie lapse seas noorim, oli mul aega küll tarkust koguda selliste asjade kohta ajaks, kui mul endal lapsed on.
Oleme paljulapseline pere. Kõik meie lapsed on planeeritud sündima suvel.

Esmalt värske emana lihtsam.

Teiseks sünnipäevadele saab tulla max 2 sõpra, sest teised keset suve ei ole saadaval. Jee! Peo saab ka korraldada õues, vähem lärmi ja lastel rohkem tegemist.

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ikka ei saa aru. Kui vihkad suhtlemist, siis kuidas see suhe tekib? Telepaatia? Vanemad panevad paari?[/quote]

suhe tekib sellega, kes on sinu jaoks.

minu arvamus on, et selline naine on mehele väga hea. ta ehitab oma elu üles ühe mehe ümber ja on ääretult truu.

selline naine on ka sõbrannana hea, sest sõbrasuhted on väga pikad, sügavad, oma sõbranna heaks teeb kõike.[/quote]

Oh issand jumal. Ma ei räägi sellest, et kas on hea naine või ei. Ma küsin, et kuidas TUTVUTAKSE? Kui võõrastega ei julgeta rääkida ja small-talki üldse ei oska. Et mees kuidagi materialiseerub teemaalgataja kodus ja kaks võõrast sõnagi lausumata kohe saavad lapse?

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oh issand jumal. Ma ei räägi sellest, et kas on hea naine või ei. Ma küsin, et kuidas TUTVUTAKSE? Kui võõrastega ei julgeta rääkida ja small-talki üldse ei oska. Et mees kuidagi materialiseerub teemaalgataja kodus ja kaks võõrast sõnagi lausumata kohe saavad lapse?

🙂 mina nt nii, et sattusime ülikoolis kahel korral üritustel kõrvuti istuma. small talki polnudki, kohe hakkasime nn tõsistest asjadest rääkima. minul oli selleks ajaks, ülikooli 4.kursuseks, meestega juba kogemust omajagu ja tundsin ära, et siin on midagi.

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ikka ei saa aru. Kui vihkad suhtlemist, siis kuidas see suhe tekib? Telepaatia? Vanemad panevad paari?

suhe tekib sellega, kes on sinu jaoks.

minu arvamus on, et selline naine on mehele väga hea. ta ehitab oma elu üles ühe mehe ümber ja on ääretult truu.

selline naine on ka sõbrannana hea, sest sõbrasuhted on väga pikad, sügavad, oma sõbranna heaks teeb kõike.[/quote]

Oh issand jumal. Ma ei räägi sellest, et kas on hea naine või ei. Ma küsin, et kuidas TUTVUTAKSE? Kui võõrastega ei julgeta rääkida ja small-talki üldse ei oska. Et mees kuidagi materialiseerub teemaalgataja kodus ja kaks võõrast sõnagi lausumata kohe saavad lapse?[/quote]

Kus see kirjas on, et introvert ei räägi sõnagi? Minu ja abikaasa tutvumisloos oli mängus alkohol, see teatavasti võtab piirid maha. Arvan, et paljude tutvumislugude abiline on alkohol (siinkohal ei propageeri joomist).

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oh issand jumal. Ma ei räägi sellest, et kas on hea naine või ei. Ma küsin, et kuidas TUTVUTAKSE? Kui võõrastega ei julgeta rääkida ja small-talki üldse ei oska. Et mees kuidagi materialiseerub teemaalgataja kodus ja kaks võõrast sõnagi lausumata kohe saavad lapse?

🙂 mina nt nii, et sattusime ülikoolis kahel korral üritustel kõrvuti istuma. small talki polnudki, kohe hakkasime nn tõsistest asjadest rääkima. minul oli selleks ajaks, ülikooli 4.kursuseks, meestega juba kogemust omajagu ja tundsin ära, et siin on midagi.

Sa oled introvert, kel oli neljandaks kursuseks omajagu kogemusi meestega?

Misasi see introvert lõppeks on?

+5
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

(Kes suhete kohta küsis…)
Olen ka introvert ja sotsiaalärevik. Neti teel on väga lihtne suhelda, siis ju jutt jookseb. Ei pea muretsema selle pärast, mida ma ütlen, kuidas ma ütlen, vaid on aega rahulikult lauseid formuleerida. Mehed on kõik siiani ise ligi tulnud. Oleks ma vastassoost, siis jah, oleks raskem omale kaaslast sebida sellisena. Aga naisena olen ma sellessuhtes eelisseisus. Irl võid olla napisõnaline, aga internetis edasi suheldes saab jutud räägitud ja iga korraga muutud järjest vabamaks ka reaalses elus. Mulle on öeldud, et minu näos peegeldub rahulikkus, tasakaalukus ja tundun korralik. Eks see tõmbabki ligi neid, kes selliseid omadusi naises otsivad. Pigem on häda sellega, et neid kandidaate liiga palju tuleb.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Introverte ja ekstraverte eristab see, kust nad energiat saavad. Introvert saab üksiolemisest, 1:1 suhtlemusest jne. Ekstravert saab suures seltskonnas pidutsemusest. Sotsiofoobe, ärevikke, puudulike suhtlusoskusega või vastupidi, hea suhtlusoskusega on nii introvertide kui ka ekstravertide seas. Lihtsalt ühed saavad suhtlemisest energiat juurde, teistel see pigem kulutab energiat.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aitäh eelmisele käole, kes ühele teisele käole introvertsuse ja ekstravertsuse olemuse lahti seletas.
Vast ei tule enam neid “kuidas te meestega tutvute kui rääkida ei julge” küsimusi.
Julgusega pole siin midagi pistmist. Paljud tuntud näitlejad, poliitikud ja teised on introverdid. Introvert peab lihtsalt oma suhtluskaaslasi valima, sest kõigiga suheldes kulub energia ära ja jääb vähem aega üksinda energia kogumiseks. Ekstravertsus on tänapäeva maailmas ilmselt praktilisem.
Minu jaoks oli ka laste saamisega kaasnev suhtluskohustuste laienemine nagu üllatus, sest ise kasvasin üles ajal kui lapsevanemad midagi ei korraldanud ja sünnipäevi hakati sõpradega pidama alles kooliajal, siis kutsuti mõned parimad sõbrad.
Aga soovitan kõigile, et tehke see investeering ja tutvuge oma laste sõpradega ja nende vanematega. See on lapse jaoks positiivne mitmel põhjusel. Eriti oluline, mida suurem see laps on. Kui ikka Emma ja Laura teavad, et nende vanemad üksteist tunnevad, siis nad ei ütle kumbki oma vanematele, et on üksteise pool, suundudes ise hoopis kolmandasse kohta, kuhu kumbki vanem neid lubanud poleks. Ja kui teie pojal tekib koolis probleem, näiteks hakkab poppi tegema, siis võib see info sõprade või vanemate kaudu teieni jõuda kui ta ise ei räägi. Veelgi parem, poeg teab, et nagunii võib tõde välja tulla, seega ei teegi poppi.
Seda ka veel, et austajaid on mul alati olnud, sellel pole introvertsusega palju seost. Kui ikka üks mees meeldib, siis temaga suhtlemine on puhas nauding.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See pole introvertsus vaid ärevushäire. Täpselt nagu esimene vastaja ütles.
Introvert oleks agar suhtleja, kes tunneb suhtlemisest rõõmu, aga ta väsiks ruttu.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

(Kes suhete kohta küsis…)

Olen ka introvert ja sotsiaalärevik. Neti teel on väga lihtne suhelda, siis ju jutt jookseb. Ei pea muretsema selle pärast, mida ma ütlen, kuidas ma ütlen, vaid on aega rahulikult lauseid formuleerida. Mehed on kõik siiani ise ligi tulnud. Oleks ma vastassoost, siis jah, oleks raskem omale kaaslast sebida sellisena. Aga naisena olen ma sellessuhtes eelisseisus. Irl võid olla napisõnaline, aga internetis edasi suheldes saab jutud räägitud ja iga korraga muutud järjest vabamaks ka reaalses elus. Mulle on öeldud, et minu näos peegeldub rahulikkus, tasakaalukus ja tundun korralik. Eks see tõmbabki ligi neid, kes selliseid omadusi naises otsivad. Pigem on häda sellega, et neid kandidaate liiga palju tuleb.

Iial ei looks ma lähedast suhet inimesega, kes mind iseloomustades peab oluliseks ära märkida, et “tundud korralik”.
Minu silmis on see sama, kui naine meest iseloomustab, et “ta on ju hea mees, ei joo ja käib korralikult tööl”

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Introverte ja ekstraverte eristab see, kust nad energiat saavad. Introvert saab üksiolemisest, 1:1 suhtlemusest jne. Ekstravert saab suures seltskonnas pidutsemusest. Sotsiofoobe, ärevikke, puudulike suhtlusoskusega või vastupidi, hea suhtlusoskusega on nii introvertide kui ka ekstravertide seas. Lihtsalt ühed saavad suhtlemisest energiat juurde, teistel see pigem kulutab energiat.

Inimorganism saab energiat toidust.
Ime, et veel kristallidest ega universumist saadavast energiast ei räägita.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma hakkan kädistama kui mul ärevus tekib. Ja ometi olen ma ekstravertsuse skaalal seal üsna lõpus.

Ma olen nii introvert kui flegmaatik, lapse peod ei ole mu jaoks probleem, kuna neid toimub harva, töö on mul vähesuhtlev. Iga kord kui seltskonnas keegi kädistama hakkab, mõtlen, et see inimene peaks vist pigem oma ärevushäiret ravima, aga välja ma seda muidugi ei ütle vaid mõmisen: mhmh, jah.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )


Esileht Pereelu ja suhted Introverdist lapsevanemad