Teema: Jälle need lastetud pinnuks silmas

ühelapselisena tunnen ka, et olen pigem lastetute gruppi arvatud kui lapseomanike:( Norm ju 2-4.

krt kogu kliimasoojenemine, elukeskkonna halvenemine jne on otseselt tingitud maailma rahvaarvu liigsest kasvust, inimesi on lihtsalt liiga palju, inimkond paljuneb valimatult nagu lihtlabane bakerikoloonia. väga piiratud ja lühinägelik seisukoht auroti poolt, masendav.

Mina olen kolme lapse ema ja ei kujutaks ette, et mul lapsi poleks. Aga mul pole mitte mingit probleemi mõistmaks inimesi, kes lapsi ei soovi.
Sellise vabatahtlikult lastetute hukkamõistu mõistan hukka. No milleks selline artikkel küll vajalik peaks olema? Ma pole tervet artiklit läbi lugenud, aga lugesin selle esimese sissejuhatava lõigu, mida sai tasuta lugeda ja sellest piisas, pole mingit huvi sellist kitsarinnalist kaagutamist edasi lugeda.
Sellest esimesest lõigust sain teada, et autor on jahmunud saades teada, et FB-s on lastetute grupid. No ma ei tea, mind jahmatab näiteks palju rohkem see, et Sirje Niitrat selline asi jahmatab. Siis ta jätkab jutuga, kuidas enda arvates emainstinktita naised lastetust propageerivad ja kuidas nad julgevad arvata, et neil on selleks õigus. Mind paneb imestama, kuidas Sirje Niitra sellises asjas propagandat näeb ja miks ta arvab, et tal on õigus endast teistsuguseid inimesi sedasi vaat et häbiposti tõsta oma artikliga.

Niitra ettekujutus sellest, et FB grupid on mingi propaganda, on võrreldav sellega, kuidas mu vanavanaema kartis, et homode aktsepteerimine võrdväärsete inimestena ohustab meie inimkonna jätku, kuna see asi võib nii veel moodi minna ja mismoodi siis lapsed sünnivad küll.
Mismoodi nad seda FB-gruppides avalikult propageerivad ma tahaks teada. Kui üsna eakas inimene just praegu nende FB gruppide olemasolu avastas, siis vast ei ole ikka tegemist avaliku propageerimisega. Avalik propageerimine oleks see kui tänavatele ilmuks loosungid kirjadega “Ärge saage lapsi, lastevaba elu on niii mõnna!!!” Või kui riik annaks 500€ kõigile peredele kes otsustavad lastetuks jääda.
Lugedes edasi selgub, et lapse sünd on ime ja seda rõõmu pole võimalik kirjeldada. Esiteks on lapse sünd väga sageli esinev lihtne bioloogia. Ime on nelikute sünd. Ja väga lühinägelik on tunda kahju neist, kes ei rõõmusta täpselt sama asja üle nagu Sirje Niitra.

Ma pole veel näinud, et näiteks mõni Arvo Pärdi fänn kirjutaks artikli, kus ta haletseb neid, kes ei tunne vaimustust Arvo Pärdi loomingust, kirjutaks näiteks nii: Arvo Pärdi looming on ime ja mul on siiralt kahju kõigist neist, kes ei ole tema muusikat mingil põhjusel veel kuulnud. (Arvamus, mis põhineb sellel, et arvaja peab iseenesestmõistetavaks, et kes kord juba kuuleb Pärti, lihtsalt peab vaimustuma.) Ja nii edasi.
Point on see, et intelligentne inimene ei pea enda maailmapilti ja enda arvamust ainuõigeks. Sirje Niitra tundub, et peab. Ja lisaks kardab, et iga teisitimõtleja teeb enda mõtteid mitte saladuses hoides mingit propagandat.
Minul on siiralt kahju sellest, et niivõrd elukogenud naise mõistus tõrgub vastu võtmast fakti et kõik ei mõtle ja ei tunne täpselt nii nagu tema. Sest see kirjatükk tundub olevat üks suur imestus.

#2988776:

indiviidi tasemel mind see teema ei huvita üldse. lastetud on minu silmis samas paadis homode ja muude karvaliste-sulelistega. tehku, mis tahavad. minu meelest on lihtsalt ebaeetiline reklaamida avalikult oma eraelu.

pikas perspektiivis saan aru laiemas plaanis erinevate sõnavõtjate murest (artiklit lugeda ei viitsi, sest mind ei huvita kellegi eraelulised valikud). kui eesti elu ja keskkond ei soodusta laste saamist, siis meie riik lihtsalt paljunetakse üle. vaadake, palju on lapsi keskmiselt venelastel, mustlastel, igasugu töötutel-umbkeelsetel-“ajukirurgidest” sisserännanutel. varsti polegi enam lastetus teemaks, sest lastetud surevad välja ja ülejäänud eestlased paljunetakse üle. riik peaks suutma elu näha pikemas perspektiivis kui 3-4-5 aastat. kui keskmine eestlane ei soovi paljuneda, siis ei tohi ammugi sisse võtta võõramaalasi, kelle naised on kasvatatud sünnist saati kodusteks paljunemismasinateks.

Tegelikult riik pingutabki ju selle nimel. Võibolla pole sul endal lapsi, et ei märka? Näiteks on viimastel aastatel oluliselt tõusnud peretoetused just paljulastelistele peredele. Mul on endal 2 väikest last ja saan riigilt peretoetust 168 eurot igakuiselt. Ei ole väike raha. Minu koduvallas kui peres on 2 lasteaialast, on teise lapse lasteaia kohatasu odavam, 3-lapselised on üldse kohatasust vabastatud (kõik ei pea lasteaias käima enam, lihtsalt alaealised).

Ei ole nii, et riik üldse ei hooli, lihtsalt me oleme harjunud mõtlema nii, sest mõnda aega 1990ndatel oli tõesti nii, et lastega peredele polnud peaagu mingeid soodustusi. Aga väga palju on ikka paremaks läinud

#2988834:

Sellised üleskutsed panevad mind mõtlema, et inimestel on matemaatika koolis jäänud õppimata. Arvutustehe on näiteks selline: Täna pakub abistavaid teenuseid (toodab sööki, ehitab teid, pakub arstiabi jne) 10 tööealist inimest 10-le töövõimetule (vanurid, lapsed, haiged) inimesele. Sarnase iibe puhul mõnekümne aasta pärast pakub sama teenust 15-le töövõimetule inimesele 5 tööealist inimest. Kas tundub realistlik, et selline koormuse suurenemine on võimalik? Või teine valik on, et teenused muutuvad vähem kättesaadavaks. Seda juba täna. Juba täna on toidutööstuses (põllumajanduses) ja ehitustööliste seas meil palju välistööjõudu, sest meil lihtsalt ei ole seda tööjõudu. Kas sa pakud, et paneme piiri kinni ja siis lihtsalt nälgime ja elame hurtsikutes, peaasi, et jumala eest võõrtööjõudu ei kasutaks. Või mida head see piiri kinni panemine õigupoolest tuua võiks? Ei saa aru.

PS: Minu poolt on kvoot täidetud ja kolm last sünnitatud, aga sinul?

millised neist “ajukirurgidest” sa kuhu tööle suunaksid? nad tulevad hoopis teistsugusest kultuuriruumist. selline ei tule sul tööstussesse tööle ega liiguta end selliselt, et ta liigutused mingigi palga välja teeniksid. kuhu sa need ajukirurgid tööle saadaksid? haiglad on ju täiesti välistatud, haridussektor samuti. ainult miinimumpalgaga ehk kuhugi, aga ilmselt on neil toetused suuremad ja neil tasub istuda kodus. pigem tasub riigil motiveerida oma peresid ja toetada omi. teenuseid osutama võtaks riiki samadel alustel nagu praegu, eelduseks juba oleasolev töökoht ja tööandja kinnitus. lihtsalt umbropsu umbkeelseid sisse tuua on täiesti enesehävituslik strateegia.

Lihttöödele muidugi, nagu igal pool mujal. Ajukirurgid ei tule pagulastena, need me ostame ise sisse, sest ka neid meil napib. Aga piltlikultöeldes “peete kõplama” ja “kive ritta laduma” meil Eestlasi võtta ei ole. Tõttöelda on ajukirurge ikka tunduvalt vähem vaja kui töötajaid toiduainete tööstuses näiteks. Kasvõi neid on vaja, kes ülerahvastatud hooldekodudes vanurite külge keeraks, siibreid vahetaks ja lamatisi tohterdaks, ei ole just ülikeeruline töö, aga vähe tasustatav ja suure tööjõu puudusega. Sest vanureid saab meil tulevikus ikka kordades rohkem olema võrreldes noortega, kuniks nad hakkavad vähese hoolitsuse tõttu (sest töökäsi pole) varem surema.

#2988806:

Juba täna on toidutööstuses (põllumajanduses) ja ehitustööliste seas meil palju välistööjõudu, sest meil lihtsalt ei ole seda tööjõudu. Kas sa pakud, et paneme piiri kinni ja siis lihtsalt nälgime ja elame hurtsikutes, peaasi, et jumala eest võõrtööjõudu ei kasutaks. Või mida head see piiri kinni panemine õigupoolest tuua võiks? Ei saa aru.

Põllumajanduses ja ehitustööliste seas on välistööjõudu palju seetõttu, et:

– seoses eesti ühiskonna läänestumisega on iga põlvkonnaga aina vähemaks jäänud eestlasi, kes tahaksid laudas töötada: lüpsja töögraafik on üsna nõme ja elu segav, töö ise nürilt robotlik.
Palk ei olegi lüpsjatel nii väike (üsna Eesti keskmine), aga see on töö iseloomu tõttu ebapopulaarne töö. Kolhoosiaja inimene leppis lüpsjatööga, tänapäeva elu maitsta saanud eestlaste hulgas on aga selliseid väheks jäänud.
– mõni töö põllumajanduses on ajutine lihttöö (näit. puuviljade-köögiviljade korje saagiajal), millega ei ela tervet aastat ära. Eesti inimene tahab pigem pidevat tööd, millega kuust kuusse ära elada, mitte ajutist tööd, ning seetõttu on asjalik tööjõud pideva tööga hõivatud, ajutisele tööle nad tulla ei taha. Võrdluseks: kolhoosiajal hoiti põllumajandustöölisi aasta ringi palgal, tänapäeva suurtalunik seda teha ei saa. Aasta ringi palgal olevaid põllumajandusspetsialiste, kelle töö on ka enseteostust pakkuv (agronoome, loomakasvatusjuhte, lüpsimasinate hooldustehnikuid jne.) leiavad põllumajandusettevõtjad enamasti ikka eestlaste hulgast, nendel kohtadel välismaalasi suurt polegi. Traktorite-kombainide roolis on ka enamasti eestlased.
– ehitaja on eestlane nõus olema küll, aga ehitajad saavad Soomes ja Norras suuremat palka, mistõttu eestlased lähevad Soome-Norrasse ehitama

Puudujäägi täidavad ettevõtjad põhiliselt ukraina lüpsjate, hooajaliste põllutööliste ja ehitajatega, kelle jaoks eesti palk on piisavalt ahvatlev., et näit. lüpsja töö ebamugavustega leppida või ajutine töö vastu võtta.

Ah et mis juhtuks, kui võõrtööjõudu mitte sisse tuua? Hakataks lüpsja töökohti lihtsalt kaotama (asendataks lüpsiplatsd robotitega, nagu pragugi on juba palju lautu robotitega), ajutite põllutööliste töökohti hakataks ka kaotama (asendataks selliste tehnoloogiatega, kus saagi koristab masin, sest masinajuhte veel Eestist leiab). Ehitajate osas – ilmselt ei saa neid kohe masinatega asendada, aga ehitajate palgad läheks niipalju üles, et ehitajad jääks kodumaale, mitte ei läheks Soome.

#2988860:

Aga piltlikultöeldes “peete kõplama” ja “kive ritta laduma” meil Eestlasi võtta ei ole. Tõttöelda on ajukirurge ikka tunduvalt vähem vaja kui töötajaid toiduainete tööstuses näiteks.

“peete kõplama” ja “kive ritta laduma” on pikas perspektiivis isegi välismaalasi saada keeruline – noortel moslemimaadest on nutitelefon peos ja unistused hoopis teised kui kivide ladujaks jäämine. Ja kui peabki kive korjama hakkama, siis ollakse üsna vihased selle lääne ühiskonna peale, kes nad kiviladujateks (ehk ühiskonnas madalale positsioonile) määrab – tekivad konfliktid, kus lääne inimestele hakatakse veriselt kätte maksma. Nagu me juba näemegi. Nii et teatud kultuuriga inimeste “kiviladujaks” toomisega tuleks pigem ettevaatlik olla (mitte selliseid lootusi hellitada).

Ukrainlased (ja võibolla vähemal määral muud kehvema maj. tasemega idaeurooplased, rumeenlasi on Eesti lautades töötanud, näiteks) on lühikeses perspektiivis reaalsed töötegijad. Kui kauaks – ei tea. Idaeurooplasi saab järgmistes põlvkondades olema vähe.

Pikas perspektiivis ikka robotiseerimine.

Ma sain lapsed 30ndate keskel (esimene sündis, kui olin 34, teine, kui olin 36, rohkem lapsi ei plaani), nii et olen tunda saanud seda “peksu”, et miks sul veel lapsi pole, ja kommentaare, et mehed tulevad ja lähevad, aga laps jääb jne, kui ka nüüd lastega naisena seda vastupidist suunda, et lapsed on nagu kuritegu ja et õige tark ja iseseisev naine on õnnelik ka lasteta ja kes end pereellu matab, see on kohe “titemamma”, “kana” jne. Minu arust pole see kellegi asi, millal keegi otsustab või üldse saab lapsi (tänapäeval on viljatus nii levinud probleem, et laste koha pealt on üldse targem suu kinni hoida, võib kellelegi väga haiget teha). See ei ole nii mustvalge, et lastega – hea, lasteta – halb, või ka vastupidi, lastega – halb, lasteta – hea. Ka see, kui naine otsustab, et ta ei taha lapsi, kuna ei tundu kuigi tõenäoline, et ta kas majanduslikult, vaimselt või füüsiliselt nendega hakkama saaks, või pole õiget partnerit, kellega laps saada, või siis on ta pühendanud oma elu karjäärile, ei puutu teistesse. Inimese elu on rida otsuseid, valikuid, juhuseid, ei saa hakata lahterdama inimesi laste olemasolu või puudumise järgi.

#2988726:

Ma ei näe lastetuid naisi pidevalt artikleid ja arvamuslugusid kirjutamas sellest, et miks mõni naine otsustab küll sarisigijaks hakata. Miks ta arvab, et tal on selleks õigus? Miks ta pigem karjääri ei tee ja raha ei teeni?
Aga need lastetud on millegipärast pidevalt teistel risti jalus; koguaeg peab sel teemal sõna võtma.

Minu arust perekool just kubiseb sellistest arvamusavaldustest. Laste saamist (ei räägi sarisigimisest) tihtipeale alaväärtustatakse, et mitte öelda lausa halvustatakse.

Tüüpiline lause, mida perekoolist lugeda võib on, et laste saamine on osadele naistele kui elusaavutus. Mul on 4 last (väga noorelt saadud) ja mina näiteks võin küll öelda, et nende sünnitamine ja suureks kasvatamine on tõesti minu elu kõige olulisem tegu. Mul on kõrgharidus, hea töö ja materiaalselt üsna hea elu, aga neid ei pea ma üldse mingiks eriliseks saavutuseks. Kui ma oleksin pidanud ühe või teise vahel valima, siis oleks kahtlemata laste saamise valinud.

#2988732:

ühelapselisena tunnen ka, et olen pigem lastetute gruppi arvatud kui lapseomanike:( Norm ju 2-4.

Oojaa, sama siin.

#2988795:

Point on see, et intelligentne inimene ei pea enda maailmapilti ja enda arvamust ainuõigeks.

Juhul kui sellele ainuõigsusele ei leidu piisavalt selgeid põhjendusi. Kui leidub, siis intelligentne inimene teeb siiski tõel ja valel vahet. Ebaintelligentne taandab aga kõik mingile “arvamusele”.

#2988795:

Mina olen kolme lapse ema ja ei kujutaks ette, et mul lapsi poleks. Aga mul pole mitte mingit probleemi mõistmaks inimesi, kes lapsi ei soovi.

Sellise vabatahtlikult lastetute hukkamõistu mõistan hukka. No milleks selline artikkel küll vajalik peaks olema? Ma pole tervet artiklit läbi lugenud, aga lugesin selle esimese sissejuhatava lõigu, mida sai tasuta lugeda ja sellest piisas, pole mingit huvi sellist kitsarinnalist kaagutamist edasi lugeda.

Sellest esimesest lõigust sain teada, et autor on jahmunud saades teada, et FB-s on lastetute grupid. No ma ei tea, mind jahmatab näiteks palju rohkem see, et Sirje Niitrat selline asi jahmatab. Siis ta jätkab jutuga, kuidas enda arvates emainstinktita naised lastetust propageerivad ja kuidas nad julgevad arvata, et neil on selleks õigus. Mind paneb imestama, kuidas Sirje Niitra sellises asjas propagandat näeb ja miks ta arvab, et tal on õigus endast teistsuguseid inimesi sedasi vaat et häbiposti tõsta oma artikliga.

Niitra ettekujutus sellest, et FB grupid on mingi propaganda, on võrreldav sellega, kuidas mu vanavanaema kartis, et homode aktsepteerimine võrdväärsete inimestena ohustab meie inimkonna jätku, kuna see asi võib nii veel moodi minna ja mismoodi siis lapsed sünnivad küll.

Mismoodi nad seda FB-gruppides avalikult propageerivad ma tahaks teada. Kui üsna eakas inimene just praegu nende FB gruppide olemasolu avastas, siis vast ei ole ikka tegemist avaliku propageerimisega. Avalik propageerimine oleks see kui tänavatele ilmuks loosungid kirjadega “Ärge saage lapsi, lastevaba elu on niii mõnna!!!” Või kui riik annaks 500€ kõigile peredele kes otsustavad lastetuks jääda.

Lugedes edasi selgub, et lapse sünd on ime ja seda rõõmu pole võimalik kirjeldada. Esiteks on lapse sünd väga sageli esinev lihtne bioloogia. Ime on nelikute sünd. Ja väga lühinägelik on tunda kahju neist, kes ei rõõmusta täpselt sama asja üle nagu Sirje Niitra.

Ma pole veel näinud, et näiteks mõni Arvo Pärdi fänn kirjutaks artikli, kus ta haletseb neid, kes ei tunne vaimustust Arvo Pärdi loomingust, kirjutaks näiteks nii: Arvo Pärdi looming on ime ja mul on siiralt kahju kõigist neist, kes ei ole tema muusikat mingil põhjusel veel kuulnud. (Arvamus, mis põhineb sellel, et arvaja peab iseenesestmõistetavaks, et kes kord juba kuuleb Pärti, lihtsalt peab vaimustuma.) Ja nii edasi.

Point on see, et intelligentne inimene ei pea enda maailmapilti ja enda arvamust ainuõigeks. Sirje Niitra tundub, et peab. Ja lisaks kardab, et iga teisitimõtleja teeb enda mõtteid mitte saladuses hoides mingit propagandat.

Minul on siiralt kahju sellest, et niivõrd elukogenud naise mõistus tõrgub vastu võtmast fakti et kõik ei mõtle ja ei tunne täpselt nii nagu tema. Sest see kirjatükk tundub olevat üks suur imestus.

12 points. Täpselt minu mõtted!

#2988806:

#2988776:

indiviidi tasemel mind see teema ei huvita üldse. lastetud on minu silmis samas paadis homode ja muude karvaliste-sulelistega. tehku, mis tahavad. minu meelest on lihtsalt ebaeetiline reklaamida avalikult oma eraelu.

pikas perspektiivis saan aru laiemas plaanis erinevate sõnavõtjate murest (artiklit lugeda ei viitsi, sest mind ei huvita kellegi eraelulised valikud). kui eesti elu ja keskkond ei soodusta laste saamist, siis meie riik lihtsalt paljunetakse üle. vaadake, palju on lapsi keskmiselt venelastel, mustlastel, igasugu töötutel-umbkeelsetel-“ajukirurgidest” sisserännanutel. varsti polegi enam lastetus teemaks, sest lastetud surevad välja ja ülejäänud eestlased paljunetakse üle. riik peaks suutma elu näha pikemas perspektiivis kui 3-4-5 aastat. kui keskmine eestlane ei soovi paljuneda, siis ei tohi ammugi sisse võtta võõramaalasi, kelle naised on kasvatatud sünnist saati kodusteks paljunemismasinateks.

Sellised üleskutsed panevad mind mõtlema, et inimestel on matemaatika koolis jäänud õppimata. Arvutustehe on näiteks selline: Täna pakub abistavaid teenuseid (toodab sööki, ehitab teid, pakub arstiabi jne) 10 tööealist inimest 10-le töövõimetule (vanurid, lapsed, haiged) inimesele. Sarnase iibe puhul mõnekümne aasta pärast pakub sama teenust 15-le töövõimetule inimesele 5 tööealist inimest. Kas tundub realistlik, et selline koormuse suurenemine on võimalik? Või teine valik on, et teenused muutuvad vähem kättesaadavaks. Seda juba täna. Juba täna on toidutööstuses (põllumajanduses) ja ehitustööliste seas meil palju välistööjõudu, sest meil lihtsalt ei ole seda tööjõudu. Kas sa pakud, et paneme piiri kinni ja siis lihtsalt nälgime ja elame hurtsikutes, peaasi, et jumala eest võõrtööjõudu ei kasutaks. Või mida head see piiri kinni panemine õigupoolest tuua võiks? Ei saa aru.

PS: Minu poolt on kvoot täidetud ja kolm last sünnitatud, aga sinul?

Kui aga ühe inimese tootlikkus tehnoloogia arenedes kasvab 4 korda, siis osad tööealised võivad hoopiski töötuks jääda ning põlvkonnakaaslastest töötajad peavad ka neid ülal pidama. Samuti tuleb arvestada, et kui saadakse palju lapsi, peab ka neid lapsi ülal pidama.

See, et Eestis jätab keegi 1 või 2 last sünnitamata, ei mõjuta absoluutselt maailma ülerahvastatust, kuna samal ajal sünnitab need 2+5 last kas Bangladeshi või Nigeeria naine.
Vaata seda reaalajas kella ja mõtle ka natuke, enne kui hakkad ajama jura teemal kuidas Sina päästad lastetuna maailma:
http://www.worldometers.info/world-population/
Ainuke, mida selline “päästan maailma lastetuna” saavutab on, et tulevikus on maailmas ainult teatud rassid, kes hetkel hoogsalt paljunevad.
Neile, kes linke ei viitsi vaadata, Nigeeria sünnituskordaja on 7.4 (!) last. Ehk siis kogu migratsiooniprobleem on ka kenasti näha – seal on täiesti ok elu, ent neile lihtsalt ei olegi oma kodumaal varsti ruumi…

Viimasele- kas sa tahad last või meest?
Lapse saamiseks ei ole tegelikult püsipartnerit vaja. On spermapangad, on võimalus puhkama minna ja endale kuum latiino doonoriks valida, saad veel ilusa lapse ka 🙂