???? Ehk põhiliselt selle 6-8h jooksul ainult päevane valgu vajadus tarbida ja väga vähe süsivesikuid, väga vähe rasvu ja mõned köögiviljad, multivitamiinid (sest noh toidust ei saa dieedi ajal ja ei taha et isutaks mingite toitude järele, selleks et sealt vaja minevat vitamiini kätte saada).
Kõht kinni ei ole? Kust sa kiudaineid saad? Muidu on intervallpaast väga mõistlik asi, hea neile, kes ei viitsi retsepte otsida ja kaloreid-gramme lugeda. Aga kui sealt söögiaknast veel rasv ja süsivesikud välja võtta, siis on see tegelt päris näljapajuk. On olemas ka head rasvad, mida keha ei talleta ja vajab ning suurema GIga süsivesikud, neid võiks ikka tarbida. Ja valku liiga süüa pole vaja, 1g/1kg kehakaalu kohta on PÄEVANE valguvajadus, mitte ühekorraga sisse süüa. Muidu- rangematest dieetidest on selline sinu variant üks mõistlikumaid.
Ja valku liiga süüa pole vaja, 1g/1kg kehakaalu kohta on PÄEVANE valguvajadus, mitte ühekorraga sisse süüa.
Jaa, aitäh täpsustamast, unustasin lisada, et päevane.
On olemas ka head rasvad, mida keha ei talleta ja vajab ning suurema GIga süsivesikud, neid võiks ikka tarbida.
Mölleri kalamaksaõli võtan umb 2x nädalas – iga päev ma ei saaks nt max kogust võtta, sest muidu tulevad kergesti sinikad, aga 2 x nädalas on ok.
Kõht kinni ei ole? Kust sa kiudaineid saad?
Veel ei ole kõhu probleemi olnud. Kunagi, kui ma kuu või paar ketodieeti katsetasin (valk+rasv, süsivesikud üritasin alla 20g päevas hoida, nüüd mõeldes, vist oli liiga vähe süsivesikuid, aga mdea), siis oli probleem kiudainete puudusega – väljaheide oli hoopis vesine, mitte kinni.
Aga praegu katse-eksituse meetodil on välja tulnud, et söön valku u 1-1,2 g / kg, süsivesikuid umb 30- max 90g päevas, rasvu ei loe, minimaalselt ja kaal langeb u 1 kg nädalas. (mu algkaal oli 70 kg) Selle süsivesikute koguse juures saab kuidaineid mahutada, nt pähklid, õunad, isegi paar tatraküpsist, mõnel süsivesikute rohkemal päeval isegi 300g friikartuleid – > päevas ikka u alla 100g süsivesikute.
Mõni päev joon valgu saamiseks nt piima või piima baasil Arctic spordijooki – seal valgud, süsivesikud, rasvad sees nagunii.
Kõige rangemal ühel nädalal sõin valgu saamiseks rohkem liha, nahata kana, sülti, kus pole süsivesikuid ega rasva ja sõin kõrvale mett, õunu, paar ruutu mõrušokolaadi, et min kogus süsivesikuid ka kätte saada (on vaja). Ja siis oli rasvapõletus vist nii intensiivne, et hingeõhk ja higi muutusid halva lõhnaga (tean, et diabeetikutel on see halb märk nt aga kaalulangetusel.. nh ma pole nii ekspert), enesetundel polnud midagi viga. Aga tegin paar süsiveikute rohkemat päeva vahele ja edaspidi tõstsin veidi süsivesikute arvu ja halb lõhn pole tagasi tulnud ning kaalulangus pole ka üllatuslikult muutunud. Söömisakna ajal tunnen ikka täiskõhutunnet vähemalt kord-kaks päevas ja kui kord päevas vähemalt kõhtu täis ei saaks, siis ei peaks vastu ja ei saaks pikaajaliselt pidada seda dieedivarianti.
Tegelt ma väga numbreid ei loe, enesetunnet ka vaatan.
Kõndimise põhiline kasutegur on mitte niiväga kulutatud kalorid vaid see, et kui sa kõnnid, siis sa ei söö (loodetavasti ???? ) ja natuke ikka koormust ka südamele, kui on kiirem kõnd, niiet ikka kergelt hingeldama võtab, mitte üliaeglaselt jalutamine.
Seda jah 😀 õhtul enne magama minekut on lihtsam õues tegevuses olla, siis ei saa näksida ja liikumine ka lisaks veel, kui mitu tundi tühjeneva kõhuga külmkapi kõrval proovida mitte süüa.
Ses mõttes, et kui ma 2 dieeti korraga proovin, siis ses mõttes hea, et kui ühe dieedi tingimustele ei vasta, siis äkki teise omadele vastab. Nt ükspäev sõin rohkem süsivesikuid ja mõtlesin, juba, et täna vist tuli “puhkepäev” dieedist, aga siis vaatasin kella, et mahtus veel täpselt 8h sisse ja intervalldieedi järgi nagu korras. Teistel päevadel olen nt õhtul liha näksinud, siis vb intervalldieedi järgi ei sobi, aga valgudieedi järgi jälle kõik korras 😀 Ja mõni päev kattuvad mõlemad dieedi tingimused.