Teema: Känguru tulemused on väljas

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mu laps oli eelmisel aastal esisajas, nüüd teises tuhandes. Juhtub
Nojah, tegelikult muidugi lootsin eelmise aasta tulemuse järellainetuses rohkem. Aga pettunud ikkagi ei ole. Väga tubli laps on mul! Õnneks ei paista ta ise ka tulemuse üle kurvastavat.

Mul täpselt sama, eelmisel aastal esisaja keskel, sel aastal üle tuhande. Kusjuures eelmisel aastal oli vanusegrupis noorem, sel aastal vanem.

Meil sama moodi, eelmine aasta kui oli noorem, sai väga hea tulemuse, nüüd aga samas vanuseklassis aasta vanemana kehva tulemus. Laps oli ise ka kurb.

Kägu kirjutas:

saage ometi aru, känguru tulemused ei näita eriti midagi.
nt suurem osa neid lapsi, kes on läbi aastate reaalainete vabariiklikel olümpiaadidel esikümnes (ja saanud gümnaasiumisse sisse ilma katseteta), on kängurul üldjuhul ca esimese saja piiril (üksikute eranditega, osa on vahel ka esikümnes, osa päris lõpus).
üks tuntud nn olümpiaadi-hai on sel aastal üldse suht lõpus (oma kooli viimane), aga ega ta sellepärast siis teistest niipalju lollim pole.

Täpsemat statistikat siis ka selle aasta tulemuste põhjal:
IMO võistkonna esimesele valikvõistlusele pääsenute ja seal osalenute seas oli kõige kehvem koht 75. Siis oli veel 50., 36., 24. ja 21. koht, ülejäänud 17-st kandidaadist 1 ei osalenud ning 16 olid oma vanuserühmades esimese 20 seas. Teisele valikvõistlusele saanud 12 õpilase seas oli 1 mitteosaleja, ja see 21. koha saavutanud poiss, 2 tk tegi nooremat rühma (juuniorid) ja olid esikümnes, Student rühma tegijatest kaks olid teises kümnes ja ülejäänud kuus olid samuti esikümnes.
Isegi, kui 75. koht võib olümpiaadidel vabariigi tipus olijale niru tunduda, siis arvestades osalejate hulka ja võistluse formaati, on seegi tegelikult väga hea koht!
Füüsikutest leidsin täpselt ühe, kes oli “alles” teises sajas, enamus on esimese 25 hulgas.
Informaatikutest, kes valikvõistlusel osalesid, kõige kehvem koht 77., edasipääsenud 6 õpilasest üks ei osalenud, teiste kohad olid siis 1., 2., 10., 13. ja 21. Kõik need kuus on ka IMO võistkonna kandidaadid.
Keemias valikvõistlusel osalenute seas on ehk keskmiselt tõesti kehvemad tulemused, kuid sealgi oli kõige halvem, mis leidsin, 227.
Vastupidi ka – Student rühma 20 esimesest õpilasest vaid 3 ei osalenud sel aastal ühegi reaalaine (matemaatika, füüsika, keemia, informaatika) olümpiaadi vabariiklikus voorus, üks neist esikümnes (8. koht). Juuniore ei viitsi üle lugeda, aga tundub, et sealgi on esipaarikümnes 5-6 õpilast, kes pole vabariiklikele jõudnud.
Seda tuntud olümpiaadi-haid, oma kooli viimast Kängurul, ei leidnudki üles, anna vihje, mis alal ta tegija on 🙂

Kägu kirjutas:

Täpsemat statistikat siis ka selle aasta tulemuste põhjal:
IMO võistkonna esimesele valikvõistlusele pääsenute ja seal osalenute seas

küsimus sulle:
kust pärinevad sinu andmed nende õpilaste kohta, kes on rahvusvahelise võistkonna kandidaadiks arvatud?
ühe olümpiaadi lõpetamisel loeti tseremoonia lõpul kandidaatide nimed korraks ette, teistel juhtudel pole üldse midagi kuulda olnud. ka mingeid nimekirju pole kuskil näha pole. ka koolidesse neid ei saadeta.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Täpsemat statistikat siis ka selle aasta tulemuste põhjal:
IMO võistkonna esimesele valikvõistlusele pääsenute ja seal osalenute seas

küsimus sulle:
kust pärinevad sinu andmed nende õpilaste kohta, kes on rahvusvahelise võistkonna kandidaadiks arvatud?
ühe olümpiaadi lõpetamisel loeti tseremoonia lõpul kandidaatide nimed korraks ette, teistel juhtudel pole üldse midagi kuulda olnud. ka mingeid nimekirju pole kuskil näha pole. ka koolidesse neid ei saadeta.

Minu meelest enamasti on need, kes valikvõistlusele saanud, lõpp-protokollides kirjas, need peaks teaduskooli lehel olemas olema. Aga igal alal on olemas ka oma veebileht:
http://www.math.olympiaadid.ut.ee/html/index.php
http://efo.fyysika.ee/
http://eko.olunet.org/
http://eio.ut.ee/

Kägu kirjutas:

Täpsemat statistikat siis ka selle aasta tulemuste põhjal:
IMO võistkonna esimesele valikvõistlusele pääsenute ja seal osalenute seas oli kõige kehvem koht 75. …

Siit oleks huvitav vaadata nende samade laste tulemusi algklassides. Mul pole enam aega, et seda korralikult teha, aga juhuvalim rahvusvaheliste reaal- ja loodusainete olümpiaadide medalistide põhjal annab ka üsna huvitavaid tendentse:
Umbes kolmandik kuni pool neist noortest on pisikesest peale olnud igal aastal Kängurus esimese 25 seas, mõni üksik ebaõnnestunud aasta mõnel lapsel ka vahepeal.
Teine kolmandik või veerand on olnud üsna stabiilselt esimese paarisaja kuni viiesaja seas, jõudes mõnikord ka esisaja sisse.
Kolmas kolmandik kuni veerand (pigem poisid) on olnud algklassides esituhande lõpus, aga kusagil 6. kuni 9. klassist alates järsku jõudnud esimese 25 sekka.
(ekolieride võistlusklass tehti 2005)

Mingeid suuri järeldusi ei tahaks teha, aga tundub, et mis tahes võistlusel suurepäraselt osalemine vajab lisaks nutikusele ka sobivat iseloomu, keskendumisvõimet, võidutahet jms, mis paljudel andekatel näib kujunevat alles puberteedieas. Teismelisena kujunevad ka kindlamad huvid, mis ka kahtlemata mõjutab olümpiaadide tulemusi.

Kui nüüd otsida 10 aasta taguste tulemuste põhjal, kas 3.-4. klassis Känguru top on jõudnud Eesti vabariiklikele olümpiaadidele, siis jah on, aga siiski ainult umbes kolmandik neist.

Kui juba otsingute tegemiseks läks, siis vaatasin ka viimasel ajal TÜs reaalteaduste ja loodusteaduste doktorikraadi kaitsnuid, kes astunud ülikooli mitte varem kui 2003. Esimene Känguru võistlus oli meil 1997 alates kadettidest, nii et need noored doktorid võiksid ju mõne tabeli eesotsas olla. Tegelikult: esikümnes 2 inimest; 100 ja 400 vahel (korduvalt) 4 inimest; 400 ja 1000 vahel (korduvalt) 2 inimest; teises tuhandes või veel kaugemal (korduvalt) 3 inimest. Pluss need, kes pole Kängurul osalenud.

Nii et Känguru tulemus algklassides ei ennusta eriti midagi, peaasi et lapsel endal huvi ja tahe õppida.
Känguru super-tulemus põhikooli lõpuklassides ja gümnaasiumis tõesti suurendab tõenäosust, et sama laps jõuab ka riiklikule või lausa rahvusvahelisele olümpiaadile, aga vilets tulemus ei välista seda võimalust.

Edukus hilisemas elus, õnnelikkus, hea töökoht, hea palk, hea iseloom ja muud taolised täiskasvanuelus oluliseks peetavad asjad ei ole kuidagi otseselt Känguru tulemustega seotud 😉

Kägu kirjutas:

Kui juba otsingute tegemiseks läks, siis vaatasin ka viimasel ajal TÜs reaalteaduste ja loodusteaduste doktorikraadi kaitsnuid, kes astunud ülikooli mitte varem kui 2003. Esimene Känguru võistlus oli meil 1997 alates kadettidest, nii et need noored doktorid võiksid ju mõne tabeli eesotsas olla. Tegelikult: esikümnes 2 inimest; 100 ja 400 vahel (korduvalt) 4 inimest; 400 ja 1000 vahel (korduvalt) 2 inimest; teises tuhandes või veel kaugemal (korduvalt) 3 inimest. Pluss need, kes pole Kängurul osalenud.

Kust sa neid tulemusi nägid? Ma vaataks hea meelega üle mis mu tulemused olid, aga mälu järgi olin pigem kuskil tuhande kandis või kuskil keskel, kindlasti mitte paremate seas. Astusin TÜsse 2004 ja sain sealt doktorikraadi loodusteaduste vallas.
Tunnistan ausalt oma tolle aja emotsioone: võistluse ülesanded olid pigem rasked. Ma muidugi Känguruks ei harjutanud, sest matemaatika ei pakkunud nii palju huvi, et oleks viitsinud sellega omal käel lisaks tegeleda.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Samas tore on lugeda, et sel aastal olid tähelepanu nõudvad ülesanded, sest mu tähelepanuprobleemiga laps sai väga kõrge tulemuse. Ju siis ikka on lootust

Pigem tähendab selline kõrge tulemus, et sinu hinnang lapse tähelepanuprobleemile on olnud vale. Su lapsel ei ole sellist probleemi, nagu oled arvanud. Mis on ka hea.

Minu hinnang lapsele on, et ta on lihtsalt hajameelne (leitud riiete nurk on mul koolis juba väga tuttavaks kohaks saanud, pliiatseid-kustukumme-teritajaid-joonlaudu ostan kümnete kaupa, e-kool kubiseb märkustest, et jälle hilines tundi – tal läks meelest, mis klassi juurde peab minema, oma nime kirjutab sageli valesti. Kirjalikes töödes võib unustada ära, et lause algab suure tähega või ei on vaja kasutada lauselõpumärke vms. Kusjuures see ebajärjepidevus ajab hulluks mu: kord on etteütlus täiesti veatu, teine kord otsi mõnd õiget sõna taga ja mingit süsteemi vigades pole). See, et tegemist on tähelepanuhäirega, on spetsialisti hinnang, samas olevat vaimselt väga võimekas. Aga peagi jälle minek arsti juurde, võtan ta töö kindlasti kaasa. Täitsa põnev, mis seal arvatakse. Mulle tundubki, et kui ikka väga vaja, siis saab hakkama küll!
Kusjuures selle lihtsa ülesande viga seisnes tal hoopis selles, et oli kastid valesti kokku lugenud – sai 9 asemel 8. Tuli välja, et palle suutis ta päris efektiivselt loendada 🙂

Mind paneb hoopis see imestama, et laste tulemused on nimeliselt sedasi avalikult üles riputatud ja kellelgi ei paista selle vastu midagi olevat! Meie pere ei ela Eestis ja siin on selline asi ennekuulmatu.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mind paneb hoopis see imestama, et laste tulemused on nimeliselt sedasi avalikult üles riputatud ja kellelgi ei paista selle vastu midagi olevat! Meie pere ei ela Eestis ja siin on selline asi ennekuulmatu.

Meil siin ei ole jah kellelgi midagi selle vastu, aga teie sealsed põhimõtted on hakanud ka meile jõudma ja nimed ripuvad avalikult vaid teatud lühikese aja jooksul, seejärel korjatakse ära ja jääb ainult esiots. Või see on ka paha?

Minu laste koolis on spordipäeva tulemused ka seina peal üleval, kole lugu.

Esimese otsa inimestel on muidugi uhke tunne, aga vaevalt et viimased selle üle rõõmustavad, et nad nimeliselt kõigile vaadata on. Lastest kahju.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

<p abp=”1199″>Mind paneb hoopis see imestama, et laste tulemused on nimeliselt sedasi avalikult üles riputatud ja kellelgi ei paista selle vastu midagi olevat! Meie pere ei ela Eestis ja siin on selline asi ennekuulmatu.

<p abp=”1200″>Meil siin ei ole jah kellelgi midagi selle vastu, aga teie sealsed põhimõtted on hakanud ka meile jõudma ja nimed ripuvad avalikult vaid teatud lühikese aja jooksul, seejärel korjatakse ära ja jääb ainult esiots. Või see on ka paha?

<p abp=”1201″>Minu laste koolis on spordipäeva tulemused ka seina peal üleval, kole lugu.

<p abp=”1202″>Esimese otsa inimestel on muidugi uhke tunne, aga vaevalt et viimased selle üle rõõmustavad, et nad nimeliselt kõigile vaadata on. Lastest kahju.

no minu last, kelle tulemus oli teises pooles, ei morjendanud tulemus sugugi. tema rõõm oli siiras selle üle, et tulemus oli klassikaaslasest parem (klassist osales 2 last). väga eluterve suhtumine minu meelest 🙂

Kägu kirjutas:

Mul enda laps küll eesotsas aga mõistan tagumise otsa muret.

Nii ilus mõte – esiots mõistab tagumise otsa muret. Panen motoks.

Kägu kirjutas:

Mind paneb hoopis see imestama, et laste tulemused on nimeliselt sedasi avalikult üles riputatud ja kellelgi ei paista selle vastu midagi olevat! Meie pere ei ela Eestis ja siin on selline asi ennekuulmatu.

Täitsa huvitav oleks teada, kus te siis elate? Rahvusvaheliste võistluste ja olümpiaadide tulemused on ka enamasti nimeliselt väljas ja kogu maailmale näha. Samuti spordivõistluste omad.

Mulle ka ei meeldi, et nimekirjad avalikud on.

Kägu kirjutas:

On peresid, kus lapse kooli varjamine on oluline teema …

Näiteks??

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Täpsemat statistikat siis ka selle aasta tulemuste põhjal:
IMO võistkonna esimesele valikvõistlusele pääsenute ja seal osalenute seas oli kõige kehvem koht 75. …

Edukus hilisemas elus, õnnelikkus, hea töökoht, hea palk, hea iseloom ja muud taolised täiskasvanuelus oluliseks peetavad asjad ei ole kuidagi otseselt Känguru tulemustega seotud

Huvitav, kuidas sa sellele järeldusele jõudsid? Tahaks ikka loota, et edukad Kängurutajad on ka hilisemas täiskasvanueas edukad. 🙂