Teema: Kärgperendus ja kui lapse ema ei taha last isa juurde lubada

Ära topi oma suurt nina teiste asjadesse.

Sa oled võtnud naiselt mehe, mõlema poole lastelt isa ja stabiilse pere-elu.

Äkki sa ei topiks oma nina teiste asjadesse.

Nii väikese lapse puhul toimib nädal-nädal süsteem ainult juhul, kui kooselu ajal tegeles ka isa pidevalt lapsega ja see süsteem seatakse sisse kohe lahku kolides. Tänaseks päevaks on lapse kiindumussuhe isaga kõvasti kannatada saanud. Selle taastamine võtab aega. Lapsele võib pakkuda, et ta võiks ka pikemalt isa juures elada, aga initsiatiiv peab tulema lõpuks lapselt.

Alustada tuleks sellest, et kokkulepitud kohtumisgraafikust kinni peetaks. Kui on isa nädalavahetus, siis igasugu sünnipäevadele viib ja toob isa ja kui ikka on vaja emaga minna siis saab isa asenduspäevad lapsega koos olemiseks. Olgu see siis nädala sees või eelnev või järgnev nädalavahetus. Kui ikka ema kokkulepitud kohtumisaegu ei võimalda, siis on igati põhjendatud lastekaitseametniku poole ja vajadusel ka kohtusse pöördumine.

Lasteaiaga on nii, et selles vanuses laps võiks juba tahta endavanustega suhelda, seega vähemalt mõned päevad nädalas võiks laps lasteaias sotsialiseerumas käia. Kui talle aga lasteaed üldse ei meeldi ja kui tal seal vanaema juures on ka teisi lapsi ja vanaema tõesti kogu päeva südamest lapsega tegeleb, ei peaks küll nui neljaks lasteaeda panemist nõudma. Seda lasteaeda on teil ilmselt vaja hetkel eelkõige nädal-nädal elukorralduse jaoks, aga selle rakendamine poleks hetkel nagunii enam realistlik.

Kärgperendus ????

#3850906:

Nii väikese lapse puhul toimib nädal-nädal süsteem ainult juhul, kui kooselu ajal tegeles ka isa pidevalt lapsega ja see süsteem seatakse sisse kohe lahku kolides. Tänaseks päevaks on lapse kiindumussuhe isaga kõvasti kannatada saanud. Selle taastamine võtab aega. Lapsele võib pakkuda, et ta võiks ka pikemalt isa juures elada, aga initsiatiiv peab tulema lõpuks lapselt.

Alustada tuleks sellest, et kokkulepitud kohtumisgraafikust kinni peetaks. Kui on isa nädalavahetus, siis igasugu sünnipäevadele viib ja toob isa ja kui ikka on vaja emaga minna siis saab isa asenduspäevad lapsega koos olemiseks. Olgu see siis nädala sees või eelnev või järgnev nädalavahetus. Kui ikka ema kokkulepitud kohtumisaegu ei võimalda, siis on igati põhjendatud lastekaitseametniku poole ja vajadusel ka kohtusse pöördumine.

Lasteaiaga on nii, et selles vanuses laps võiks juba tahta endavanustega suhelda, seega vähemalt mõned päevad nädalas võiks laps lasteaias sotsialiseerumas käia. Kui talle aga lasteaed üldse ei meeldi ja kui tal seal vanaema juures on ka teisi lapsi ja vanaema tõesti kogu päeva südamest lapsega tegeleb, ei peaks küll nui neljaks lasteaeda panemist nõudma. Seda lasteaeda on teil ilmselt vaja hetkel eelkõige nädal-nädal elukorralduse jaoks, aga selle rakendamine poleks hetkel nagunii enam realistlik.

Jah, isa tegeles lapsega ka kooselu ajal. Isa ja lapse suhtlemine on soe ja hea, laps alati tuleb rõõmuga isa juurde, tahab uuesti tulla ja ei taha ära minna.

Emaga on tehtud erinevaid kokkuleppeid, et tagada mingigi stabiilsus, kuid alati on põhjuseid, miks ema nendest kinni ei taha pidada. Mingid asenduspäevad ei tule kõne allagi. On ähvardatud ka politseiga lapsele järgi tulla, kui “õigel ajal” laps pole tagasi viidud ema juurde.

Ispoolsed ettepanekud minna perenõustaja juurde koos lapse emaga on kõrvale lükatud.

Laps kasvab vanaema hoole all, kus teisi lapsi igapäevaselt pole ja ka suuremaid mänguväljakuid vms, kus saaks omavanustega seltsida. Tegemist on muidu julge ja seltskondliku lapsega.

#3850928:

Sa ütled lapse ema kohta vaid negatiivseid asju.

Äkki lähed ise nõustaja juurde. Miks muidu nii meeleheitlikult teist nsise mustad ja tema last enda perre tahad. Et näidata, et naine on mõrd, kelle juurest peabki põgenema?

Lapsel on kodus vanaema. Super ju.

Ise käingi nõustaja juures. Käisime ka koos mu laste isaga juba aastaid, et püüda meie suhet koos hoida ja päästa. HIljem selleks, et lahkuminek kulgeks võimalikult mõistvalt, säästvalt nii lastele kui meile endile.

Siia ma ei tulnud kellegi mustamise eesmärgiga. Pigem, kuulama kommentaare ja ehk ka head nõu, mida oleks vaja teha ja kuidas käituda mu uuel mehel, et ta saaks lapsega koos elada kavõi pool aega. Või vähemalt need harvad nädalavahetused, aga seda siis stabiilselt ja vastavalt kokkulepetele.

Kas laps oskab korrektselt rääkida (käändelõpud, lauseehitus), lihtsamaid lauseid kokku lugeda, tunneb numbreid vähemalt 20 piires? Teab, mis on + ja – ning oskab arukalt vestelda? Kui nii, siis on ema juures kasvamine ja elukeskkond igati arendav ja normaalne. Sotsiaalsete kontaktide arendamiseks piisab ka huviringidest paaril korral nädalas. Kui kõik see on tagatud, siis on lapse elu väga hea ja ilmselgelt ema poolt selliseks korraldatud. Kena lapsepõlv minu arvates, milleks seda isa poolt lõhkuda mingi arutu saagimisega, kui kõik on korras?

Kui aga lapse arengus on puudujääke, sest teda hoitakse koduõppel, mis tegelikult polegi õpe ja lapsel mahajäämus (lugemisoskus kehv, numbreid ei tunne, silmaring väga kitsas, mahajäämus elementaarsetes eneseteenindusoskustes jne.), siis on vaja sekkumist ja kodus passimine (ütlen just passimine, sest kui mahajäämus on, siis ilmselgelt muud seal tehtud pole) emaga ei ole lapse huvides ühelgi juhul.

Mis puutub kokkulepitud kohtumistesse, siis nendest tuleb muidugi kinni pidada. Kui lapse ema ei soovi niisama omavahelise kokkuleppega seda teha, siis isa võib nõuda kokkuleppe sõlmimist lastekaitse spetsialisti juures. Aga kui lapsel on ema juures hea ja ta on seal igati arendatud ning heade elutingimustega, siis 50/50 jagamine ei ole vast mõistlik. Arvestades, et teil on seal nüüd mehega paras tohuvapohu. Lapse jaoks võõras naine, võõrad lapsed jne. Kui on vaiksemat sorti laps võib see kõik talle stressi tekitada.

#3850873:

Millisd on teie kogemused? Soovitused?

Siit mingit soovitust saada on sama, mis kanalt pissimist oodata.
Siinsed naised on ju enamuses need “esimesed naised” ning selge see, kelle poolele nad antud situatsiooni puhul asuvad.

Nad ei hakka ju iseendale ventikasse si..ta loopima.

#3850893:

Kogemusi ja soovotusi mul ei ole. Aga arvamus on. Olles ise ema, käis ka mul ausalt öeldes valutorge rinnust läbi selle “nädal ema ja nädal isa juures” lapse solgitamise koha pealt. Lasteaiaõpetajana olen selliseid valikuid ka kõrvalt näinud. Tundub ju õiglane… aga kas ka õige? Lapse muudab see tõenäoliselt iga vahetuse eelselt ja järgselt närviliseks. Olenemata sellest, et mõlema vanema juures võib lapsel olla hea elu.

Ma ei tea – äkki polegi sellisel puhul head valikut?

Miks ma üldse kommenteerin, on see, et korraks mõelda – võib-olla ei ole ema motivatsioon “kättemaks mehele”, vaid hoopis südamevalu lapse pärast ja ka iseenda pärast, kui temast saab vaid “poole kohaga” ema. Minu lapsed on 4.5aastastena olnud alles suured emmekad. Noh, sellised, kes on juba küll iseseisvad, uudishimulikud, tegusad, tahavad igal pool käia ja kõike teha… kuid kes õhtul tahavad ikka oma koju oma emme juurde. Mu süda murduks neid üle nädala koguaeg kuhugi mujale saates. Ka mina emana üritaks leida teist võimalust, kuigi see poleks ehk õiglane isa suhtes.

Nõus, jääd ilma mehest ja veel “poolest lapsest” ka…

Lugupeetud Uus Naine,

sa said teise naise mehe, mida sa veel tahad? Mida sa topid oma nime teise pere ellu? Just nimelt teise pere, see laps ja tema ema on teine pere ja nende elu ei puutu teisse. Lapse jagamine on kõige haigem idee üldse. Mõtle nüüd ise end näiteks kahe mehe vahel elama, sinu endine ja sinu uus mees. On hea?

Loomulikult isiklikku laadi suhe vanema ja lapse vahel kaob vanema lahkumisega. Puutub see kuidagi sinusse? Lõhkusid perekonna(d), nüüd tahad mingi ingel näida?

Olen ise sellises olukorras. Naine läks uue mehe juurde. Lihtsalt armus teisesse, meil polnud kunagi suuri tülisid, rääkimata vägivallast vms. Mõistan, et ei saa kedagi kinni hoida, kuid naine teeb kõik, et minu ja lapse suhe katkeks- last minu juurde ei lubata, laps on õpetatud uuele mehele “issi” ütlema. Mingi lepituse või nõustamisega naine nõus ei ole ja soovib, et ma tema elu ei segaks.
Ilmselt on mu ainus võimalus kohtusse pöördumine, enne, kui laps minust täiesti võõrutatakse.

Need pole kärgpered ,need on poolikud pered.Mina ka ei taha,et näiteks minu lapsed läheksid isa juurde ,kui isa elab koos mingi naisega.Lastest on kahju,lapsed mõtlevad kohe ,et miks see naine on parem kui meie emme.Ja olen kindel ,et kõik lapsed ei sobi kokku nii nimetatud nende uute emmedega.Ja kõige vastikum on see kui laps peab ütlema nende kohta ema ja isa…tulge mõistusele,ma ka ei suudaks mingile võõõrale tädile ema öelda.Ja tõesti paljud lapsed ei saa vaadata pealt isa uut suhet mingi võõraga,see teeb ka lastele haiget.Minu otsus oleks -EI.

#3851000:

Ja kõige vastikum on see kui laps peab ütlema nende kohta ema ja isa…tulge mõistusele,ma ka ei suudaks mingile võõõrale tädile ema öelda.Ja tõesti paljud lapsed ei saa vaadata pealt isa uut suhet mingi võõraga,see teeb ka lastele haiget.Minu otsus oleks -EI.

Seda nagu üldse ei mõelda, et need uued naised ja mehed lastega ei tegelenud, kui kõige raskem oli. Kus nemad olid sel ajal, ah, lösutasid diivanil, aga vanemad tegelesid ja siis minnakse kergekäeliselt lahku.

#3850948:

Kas laps oskab korrektselt rääkida (käändelõpud, lauseehitus), lihtsamaid lauseid kokku lugeda, tunneb numbreid vähemalt 20 piires? Teab, mis on + ja – ning oskab arukalt vestelda? Kui nii, siis on ema juures kasvamine ja elukeskkond igati arendav ja normaalne. Sotsiaalsete kontaktide arendamiseks piisab ka huviringidest paaril korral nädalas. Kui kõik see on tagatud, siis on lapse elu väga hea ja ilmselgelt ema poolt selliseks korraldatud. Kena lapsepõlv minu arvates, milleks seda isa poolt lõhkuda mingi arutu saagimisega, kui kõik on korras?

Kui aga lapse arengus on puudujääke, sest teda hoitakse koduõppel, mis tegelikult polegi õpe ja lapsel mahajäämus (lugemisoskus kehv, numbreid ei tunne, silmaring väga kitsas, mahajäämus elementaarsetes eneseteenindusoskustes jne.), siis on vaja sekkumist ja kodus passimine (ütlen just passimine, sest kui mahajäämus on, siis ilmselgelt muud seal tehtud pole) emaga ei ole lapse huvides ühelgi juhul.

Mis puutub kokkulepitud kohtumistesse, siis nendest tuleb muidugi kinni pidada. Kui lapse ema ei soovi niisama omavahelise kokkuleppega seda teha, siis isa võib nõuda kokkuleppe sõlmimist lastekaitse spetsialisti juures. Aga kui lapsel on ema juures hea ja ta on seal igati arendatud ning heade elutingimustega, siis 50/50 jagamine ei ole vast mõistlik. Arvestades, et teil on seal nüüd mehega paras tohuvapohu. Lapse jaoks võõras naine, võõrad lapsed jne. Kui on vaiksemat sorti laps võib see kõik talle stressi tekitada.

Kas selle postituse mõte on selles, et kui ema ja isa enam paar ei ole ja koos ei ela, siis äkitselt lapsele pole isa vaja? Piisab vaid “temaga kohtumistest”?

Ja siis võtame siit foorumist mõne järgmise teema ja loeme, kuidas naised kiruvad isasid, kes on pere juurest lahkunud ja unustanud lapsed. Kusagil on siin ebakõla.

Ja kui isa on siin olukorras see halb inimene, kellega polegi vaja liigselt koos olla, siis kas tulevikus on ka eal keelatud hakata koos olema/ elama mõne uue mehega? Sest emal ja lapsel on kahekesi niigi hea ja uus elukorraldus võiks olla lapsele segadusttekitav?

#3850978:

Teemaalgataja arvab tõsiselt, et lapsel on parem elada pool aega võõraste laste ja naisega, ma arvan et kohtus ka kohtunik ehk ütleb, et lapsel parem ja tähelepanu rohkem oma ema juures, kelle tähelepanu läheb ainult lapsele, hea rahulik oma emmega olla mitte korter täis võõraid inimesi.

Minu vanemad on lahutanud, kui olin teismeline. Mõlema vanema uuest abikaasast on saanud mulle ja mu vennale toredad “kasuvanemad”, kaaslased, kallid ja lähedased inimesed. Minu kogemus on see, et saab lahutada ja uusi peresid luua ka headusega, ilma riiuta ja hiljem kogu seltskonnaga lävides. Kohtume sünnipevadel jm pereüritustel, keegi ei pea vimma ja saavad omavahel südamlikult ja suurepäraselt läbi.