See, kui mees kodustes töödes võrdväärselt või üldse ei osale on probleem. Aga et ta ei taha sinu laste tõttu 7x öösel ärgata ja nendega oma uneajast tegeleda, on küll ülimalt loogiline ja mõistetav. Ääretult absurdne üldse seda oodata. Ja mis trots sellepärast? Ise sa otsustasid lapsed saada ja rohkem kui ühe. See oli SINU valik. Mehel lapsi pole, sest ei ole neid soovinud. Ta ei taha lapsi. Väga hea, kui sinu lastega üldse tegeleb ja mängib, möllab. See juba väga suur asi. Aga päris isa ei taha lastest midagi kuulda. Oled pahane, et pärisisa lastest midagi enam kuulda ei soovi ja samas eeldad, et teine mees võtab kõik kohustused endale, kui tegemist on talle täiesti võõraste lastega. Ta ei tahagi ebamugavaid ja tüütuid kohustusi. Ja seetõttu pole ise ka lapsi saanud. Kui elate visiitsuhtena edasi, siis nagunii tegeled oma lastega ainult täiesti üksi. Koos elades võtaks see mees vähemalt mingid positiivsed tegevused enda peale nagu nt lastega mängimine, lasteaed viimine või toomine. See et inimene ei taha öösel korduvalt ärgata ja üleval olla laste tõttu, kes pole isegi tema omad, on täiesti normaalne.
Minu meelest on alati, kuidas lastega inimesed eeldavad ja ootavad, et uus kaaslane võtab kõik kohustused enda kanda võrdväärselt sellega nagu oleks tegemist oma isikliku lapsega. Kui aga vaja midagi otsustada, last korrale kutsuda, üldine süsteem, mille järgi lapsi kasvatakse, siis see on alati pärisvanema otsus. Sest see teine kaaslane (olgu mees või naine) pole ju päris vanem.
Lastega inimesed tahavad sageli lihtsalt mugavamat ja kergemat elu endale ja ootavad, et uus kaaslane võtab kohe pooled endale ebamugavad ja väsitavad kohustused endale. Pmst otsitakse endale nagu lapsehoidjat ja koduteenindajat. Seetõttu ka lastega inimesed paljud kaaslast otsivad vallalised ära peletavad.
Ma olen vaba inimene, miks ma peaks tahtma tühja koha pealt täiesti võõraid lapsi kantseldama hakata? Miks peaksin oma aega, energiat selleks kulutama? Ohverdama oma hobisid ja uneaega, vaba aja tegevusi jne? Kõik see on elementaarne siis kui on enda isiklikud lapsed, aga kellelgi teise omade pärast ma küll ei pea enda tegemisi ohverdama. Ja ise kui mul oleks lapsed, siis häiriks, kui uus kaaslane, kel ka lapsed, eeldaks, et peaksin ise veel tema lapsi ka kantseldama ja tema pühiks käed üsna puhtaks. Neid lugusid siin Perekoolis ka küllalt olnud. Võtad lastega mehe, siis lükkab oma lapsed sulle ka kaela lisaks omaenda omadele.
Suhe peab olema ikkagi võrdne osalus ja toetus ja kui kummalgi on oma individuaalsed kohustused, siis nendega peab ikka ise tegelema ja hakkama saama suures osas. Vastasel juhul ongi teise ära kasutamisega.
