[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sa oled päris palju küsimusi esitanud.
Kas armastust on vôimalik tagasi saada? On küll, kui môlemad pooled seda tahavad ja pööravad oma käitumisele, sônadele ja oma partnerile tähelepanu. Aga on see üldse esmatähtis ülesanne teie peres? Ma arvan, et otsi pôhjus ülesse ja tegele sellega, siis laheneb ka kôik muu.
Kas sa ei arva, et see on mure tuleviku ees ja igapäevase toimetuleku üle, mis te suhet ja intiimelu varjutab? Su mees kannatab ehk suure pinge ja masenduse all, näeb kôike mustades värvides. Sina peaksid olema tema valguskiir, kes teda toetab ja aitab sellest ringist välja.
Kui te olete nii palju aastaid koos elanud, siis paneb mind veidi imestama, et kirjutad ühes hilisemas vastuses, et mees peab maja asja ära otsustama. Kas see pole te ühine kodu, ühine vastutus? Ühine nôu, ühine pingutus aitab, kaisusmagamine aga lohutab vaid korraks. Ajastus on tähtis ja sinu poolne pinnimine \”mida sa mu vastu tunned\” küll midagi paremaks ei tee. 13 aasta järgi ei olda enam mitte ainult üksteise jaoks silamrôôm, vaid partner.[/tsitaat]
Maja osas on küsimus selles, et tema kohustuseks oli tasuda laenumakseid, kuna nüüd ta neid ei ole teatud põhjustel seda teinud, on asi jõudnud selleni, et on läinud lepingu lõpetamiseni pangaga. Mina olen alati öelnud, et kõik mis me teeme ja oleme ja mis meilon, on meie ühine ja ta ei pea üksinda lahendama asju. Asjad ongi läinud nii kaugele seetõttu, et ta arvab, et ta peab üksinda hakkama saama, kuna temast tulenevalt on need asjad sellised nagu nad on. Ja ma olen ka maja osas igati aidanud ja lahendusi erinevaid välja pakkunud ja ikka pingutame koos selle nimel ja mees on öelnud, et tema huvi on ikkagi seda laenulepingut jätkata, ainult pangaga tuleks saada kokkuleppele. Mida ta aga minu kohta ütleb on, see et ta ei tunne midagi ja et see mittetundmine on põhjustatud kõikidest nendest probleemidest, mis on just majanduslikud. Ja ma ei käigi ja ei küsi, kas ta armastab mind ja et kas ta tahab lahku minna jne, paar vestlust on meil sel teemal olnud, siis kui see töökaaslase teema välja tuli, ja rohkem ma ei ole sellest rääkinud. Sest ma saan isegi aru, et kui koguaeg niimoodi pinnida, siis on see ahistav. Mina isiklikult arvan ka, et kui meie majandusprobleemid lahenevad, siis laheneb ka kõik muu. Ta on väga kinnise iseloomuga ja ta ei räägi üldse. Ja sellele töökaaslasele ma ei soovi midagi teada anda, naine teab, et mees on abielus. Ja ma proovin igati mehele olla hea kaaslane. Ma ei tüüta teda mingit eigapäevamuredega, vaid olen rõõmus ja igati abivalmis, samas mitte üleliia. Aga mulle tundub, et ta on kõigest sellest nii suures masenduses ja näebki mustades toonides kõike, sest ta on öelnud, et mitte midagi ei saa korda ja mitte midagi meie vahel ei saa olema nii naguoli ja seda tänu majanduslikule jamale. Ja ka sellest tulenevalt ei tea ta, mida ta üldse tahab, Ta oleks nagu täiesti ummikusse jooksnud omadega. Ja ta ka ise ütleb, et ei ole tal stressi ega depressiooni et ta ei tunne midagi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt 31.01 14:05; 31.01 15:12; 31.01 16:12; 31.01 16:42; 31.01 18:43; 31.01 22:25; 01.02 09:06; 01.02 13:16; 01.02 13:39; 01.02 13:47; 01.02 13:56; 01.02 14:15; 02.02 11:06; 02.02 12:30; 02.02 13:14; 02.02 15:54; 03.02 18:18; 04.02 06:35; 04.02 12:13;
