Sinatamine ja vabam riietus on täiesti neutraalsed eneseväljendusviisid. Kes tahab, võib tagurlikuks jääda, aga see ei muuda fakti, et ajad ja kombed muutuvad. Ükskõik, palju sellele ka oma sõrgu vastu ei ajaks ja teisi halvustada ei püüaks, kes sinust erinevalt käituvad.
Sa oled ikka väga valesti asjadest aru saanud. Tundub, et lõhe kahe Eesti – viisakate ja matslike- vahel on päris suureks kasvanud.
Kuidas asjad siis ÕIGESTI käivad, nii nagu sinu nooruses 30-50 aastat tagasi? Lahe teada, et sa väga hästi kursis oled tänapäeva noorte maailmavaate ja suhtumisega ning nende eest otsustad.
1987 Tallinnas küll tehti. 1989 viid Tallinnas ka, terve klass viis. Ma ei mäleta oma kooliajast ühtegi eksamit, kui lilli ei viidud
Kus te neid lilli kirjandi kirjutamise ajal hoidsite? Ja millal täpselt viisite? Said kirjandi valmis ja siis viisid selle koos lilledega õpetajale?
Tegelikult ma kirjandi kirjutamise järgset lillede andmist ei mäleta, kui meenutama hakkasin. Kuid teiste eksamite, nii kaheksanda (minu ajal oli kaheksas viimane põhikooli klass) kui ka lõpuklassis teistel eksamitel viisime. Siis oli ju nii, et eksamitulemused sai teada samal päeval. Eksam tehti ära, seejärel parandati töid, õpilastel oli siis vaba aeg, sel ajal käidigi lillede järel. Paar- kolm tundi oli vast vahe või midagi sellist. Kõik kogunesid klassi, tulemused loeti ette ja siis anti lilled.
Sinatamine ja vabam riietus on täiesti neutraalsed eneseväljendusviisid. Kes tahab, võib tagurlikuks jääda, aga see ei muuda fakti, et ajad ja kombed muutuvad. Ükskõik, palju sellele ka oma sõrgu vastu ei ajaks ja teisi halvustada ei püüaks, kes sinust erinevalt käituvad.
Sa oled ikka väga valesti asjadest aru saanud. Tundub, et lõhe kahe Eesti – viisakate ja matslike- vahel on päris suureks kasvanud.
Kuidas asjad siis ÕIGESTI käivad, nii nagu sinu nooruses 30-50 aastat tagasi? Lahe teada, et sa väga hästi kursis oled tänapäeva noorte maailmavaate ja suhtumisega ning nende eest otsustad.
No sinatamine on ka tänapäeval matslik. Vägagi.
Terve Soome on üks matside riik? Ja Rootsi? 100 aastat tagasi teietati neis riikides täpselt samamoodi nagu meil siin. Praegu teietatakse seal vaid väga harvadel juhtudel. Küllap liigub meil ka asi samas suunas.
Terve Soome on üks matside riik? Ja Rootsi? 100 aastat tagasi teietati neis riikides täpselt samamoodi nagu meil siin. Praegu teietatakse seal vaid väga harvadel juhtudel. Küllap liigub meil ka asi samas suunas.
Miks peaks liikuma ja mis pagana eeskuju peaks Soome olema? Üsna matslikud on väga paljud seal tõesti, pole siis ise kogenud või? Ei sooviks küll, et meiegi sommide käitumise omaks võtaks.
1987 Tallinnas küll tehti. 1989 viid Tallinnas ka, terve klass viis. Ma ei mäleta oma kooliajast ühtegi eksamit, kui lilli ei viidud
Kus te neid lilli kirjandi kirjutamise ajal hoidsite? Ja millal täpselt viisite? Said kirjandi valmis ja siis viisid selle koos lilledega õpetajale?
Tegelikult ma kirjandi kirjutamise järgset lillede andmist ei mäleta, kui meenutama hakkasin. Kuid teiste eksamite, nii kaheksanda (minu ajal oli kaheksas viimane põhikooli klass) kui ka lõpuklassis teistel eksamitel viisime. Siis oli ju nii, et eksamitulemused sai teada samal päeval. Eksam tehti ära, seejärel parandati töid, õpilastel oli siis vaba aeg, sel ajal käidigi lillede järel. Paar- kolm tundi oli vast vahe või midagi sellist. Kõik kogunesid klassi, tulemused loeti ette ja siis anti lilled.
Mina samal ajal põhikooli/keskkooli lõpetanu ja üritan siin meelde tuletada, kas viisime peale eksameid õpetajatele lilli. Ja ei mäleta sellest kohe üldse mitte midagi. Valge pluus oli küll seljas jah, ehk siis pidulik koolivorm. Aga lillede andmist mäletan esimesel ja viimasel koolipäeval ainult. Ja suulise eksami tulemuse sai vist üldse kohe teada. Kirjandiga läks kindlasti kauem aega ja samal päeval ei saanud tulemust. Eksamikomisjonis oli ju nagunii vähemalt kolm õpetajat ja nagunii oli kohe varsti ka õppeaasta lõpp ja siis sai ju nagunii lilli viia. Mis neist lilledest enam sinna eksamile tassida ja ega neid lilli ka alati vabalt võtta polnud ju nagu praegu.
Sinatamine ja vabam riietus on täiesti neutraalsed eneseväljendusviisid. Kes tahab, võib tagurlikuks jääda, aga see ei muuda fakti, et ajad ja kombed muutuvad. Ükskõik, palju sellele ka oma sõrgu vastu ei ajaks ja teisi halvustada ei püüaks, kes sinust erinevalt käituvad.
Sa oled ikka väga valesti asjadest aru saanud. Tundub, et lõhe kahe Eesti – viisakate ja matslike- vahel on päris suureks kasvanud.
Kuidas asjad siis ÕIGESTI käivad, nii nagu sinu nooruses 30-50 aastat tagasi? Lahe teada, et sa väga hästi kursis oled tänapäeva noorte maailmavaate ja suhtumisega ning nende eest otsustad.
No sinatamine on ka tänapäeval matslik. Vägagi.
Terve Soome on üks matside riik? Ja Rootsi? 100 aastat tagasi teietati neis riikides täpselt samamoodi nagu meil siin. Praegu teietatakse seal vaid väga harvadel juhtudel. Küllap liigub meil ka asi samas suunas.
1987 Tallinnas küll tehti. 1989 viid Tallinnas ka, terve klass viis. Ma ei mäleta oma kooliajast ühtegi eksamit, kui lilli ei viidud
Kus te neid lilli kirjandi kirjutamise ajal hoidsite? Ja millal täpselt viisite? Said kirjandi valmis ja siis viisid selle koos lilledega õpetajale?
Tegelikult ma kirjandi kirjutamise järgset lillede andmist ei mäleta, kui meenutama hakkasin. Kuid teiste eksamite, nii kaheksanda (minu ajal oli kaheksas viimane põhikooli klass) kui ka lõpuklassis teistel eksamitel viisime. Siis oli ju nii, et eksamitulemused sai teada samal päeval. Eksam tehti ära, seejärel parandati töid, õpilastel oli siis vaba aeg, sel ajal käidigi lillede järel. Paar- kolm tundi oli vast vahe või midagi sellist. Kõik kogunesid klassi, tulemused loeti ette ja siis anti lilled.
Mina samal ajal põhikooli/keskkooli lõpetanu ja üritan siin meelde tuletada, kas viisime peale eksameid õpetajatele lilli. Ja ei mäleta sellest kohe üldse mitte midagi. Valge pluus oli küll seljas jah, ehk siis pidulik koolivorm. Aga lillede andmist mäletan esimesel ja viimasel koolipäeval ainult. Ja suulise eksami tulemuse sai vist üldse kohe teada. Kirjandiga läks kindlasti kauem aega ja samal päeval ei saanud tulemust. Eksamikomisjonis oli ju nagunii vähemalt kolm õpetajat ja nagunii oli kohe varsti ka õppeaasta lõpp ja siis sai ju nagunii lilli viia. Mis neist lilledest enam sinna eksamile tassida ja ega neid lilli ka alati vabalt võtta polnud ju nagu praegu.
Miks ei olnud. Mina käisin Õismäe koolis, sel ajal, kui eksameid tegime, olid juba väga ilusad lilled müügil, kaupluse juures oli terve rivi lillemüüjaid. Ja sealt ostsid enamasti kõik. Või siis oli ema koju varem valmis ostnud, ma mäletan mõlemat, nii seda, et käisin ostmas ja seda, et käisin kodus järel. Küsisin mõnelt klassikaaslaselt ka eile järele, kuidas nemad mäletavad. Kõigil meeles, et peale eksamit anti lilli.
1987 Tallinnas küll tehti. 1989 viid Tallinnas ka, terve klass viis. Ma ei mäleta oma kooliajast ühtegi eksamit, kui lilli ei viidud
Kus te neid lilli kirjandi kirjutamise ajal hoidsite? Ja millal täpselt viisite? Said kirjandi valmis ja siis viisid selle koos lilledega õpetajale?
Tegelikult ma kirjandi kirjutamise järgset lillede andmist ei mäleta, kui meenutama hakkasin. Kuid teiste eksamite, nii kaheksanda (minu ajal oli kaheksas viimane põhikooli klass) kui ka lõpuklassis teistel eksamitel viisime. Siis oli ju nii, et eksamitulemused sai teada samal päeval. Eksam tehti ära, seejärel parandati töid, õpilastel oli siis vaba aeg, sel ajal käidigi lillede järel. Paar- kolm tundi oli vast vahe või midagi sellist. Kõik kogunesid klassi, tulemused loeti ette ja siis anti lilled.
Mina samal ajal põhikooli/keskkooli lõpetanu ja üritan siin meelde tuletada, kas viisime peale eksameid õpetajatele lilli. Ja ei mäleta sellest kohe üldse mitte midagi. Valge pluus oli küll seljas jah, ehk siis pidulik koolivorm. Aga lillede andmist mäletan esimesel ja viimasel koolipäeval ainult. Ja suulise eksami tulemuse sai vist üldse kohe teada. Kirjandiga läks kindlasti kauem aega ja samal päeval ei saanud tulemust. Eksamikomisjonis oli ju nagunii vähemalt kolm õpetajat ja nagunii oli kohe varsti ka õppeaasta lõpp ja siis sai ju nagunii lilli viia. Mis neist lilledest enam sinna eksamile tassida ja ega neid lilli ka alati vabalt võtta polnud ju nagu praegu.
Miks ei olnud. Mina käisin Õismäe koolis, sel ajal, kui eksameid tegime, olid juba väga ilusad lilled müügil, kaupluse juures oli terve rivi lillemüüjaid. Ja sealt ostsid enamasti kõik. Või siis oli ema koju varem valmis ostnud, ma mäletan mõlemat, nii seda, et käisin ostmas ja seda, et käisin kodus järel. Küsisin mõnelt klassikaaslaselt ka eile järele, kuidas nemad mäletavad. Kõigil meeles, et peale eksamit anti lilli.
1987 Tallinnas küll tehti. 1989 viid Tallinnas ka, terve klass viis. Ma ei mäleta oma kooliajast ühtegi eksamit, kui lilli ei viidud
Kus te neid lilli kirjandi kirjutamise ajal hoidsite? Ja millal täpselt viisite? Said kirjandi valmis ja siis viisid selle koos lilledega õpetajale?
Tegelikult ma kirjandi kirjutamise järgset lillede andmist ei mäleta, kui meenutama hakkasin. Kuid teiste eksamite, nii kaheksanda (minu ajal oli kaheksas viimane põhikooli klass) kui ka lõpuklassis teistel eksamitel viisime. Siis oli ju nii, et eksamitulemused sai teada samal päeval. Eksam tehti ära, seejärel parandati töid, õpilastel oli siis vaba aeg, sel ajal käidigi lillede järel. Paar- kolm tundi oli vast vahe või midagi sellist. Kõik kogunesid klassi, tulemused loeti ette ja siis anti lilled.
Mina samal ajal põhikooli/keskkooli lõpetanu ja üritan siin meelde tuletada, kas viisime peale eksameid õpetajatele lilli. Ja ei mäleta sellest kohe üldse mitte midagi. Valge pluus oli küll seljas jah, ehk siis pidulik koolivorm. Aga lillede andmist mäletan esimesel ja viimasel koolipäeval ainult. Ja suulise eksami tulemuse sai vist üldse kohe teada. Kirjandiga läks kindlasti kauem aega ja samal päeval ei saanud tulemust. Eksamikomisjonis oli ju nagunii vähemalt kolm õpetajat ja nagunii oli kohe varsti ka õppeaasta lõpp ja siis sai ju nagunii lilli viia. Mis neist lilledest enam sinna eksamile tassida ja ega neid lilli ka alati vabalt võtta polnud ju nagu praegu.
Miks ei olnud. Mina käisin Õismäe koolis, sel ajal, kui eksameid tegime, olid juba väga ilusad lilled müügil, kaupluse juures oli terve rivi lillemüüjaid. Ja sealt ostsid enamasti kõik. Või siis oli ema koju varem valmis ostnud, ma mäletan mõlemat, nii seda, et käisin ostmas ja seda, et käisin kodus järel. Küsisin mõnelt klassikaaslaselt ka eile järele, kuidas nemad mäletavad. Kõigil meeles, et peale eksamit anti lilli.
Kuidas see lilletseremoonia välja nägi? Alati oli ka läbi kukkujaid. Needki ju läksid siis lilledega tulemust teada saama ja seejärel lint-lönt nutt kurgus ulatasid õpetajale lilli. Õpetaja kahmab need laia naeratusega sülle – Juku, sinult ootan kahe nädala pärast uusi lilli.
1987 Tallinnas küll tehti. 1989 viid Tallinnas ka, terve klass viis. Ma ei mäleta oma kooliajast ühtegi eksamit, kui lilli ei viidud
Kus te neid lilli kirjandi kirjutamise ajal hoidsite? Ja millal täpselt viisite? Said kirjandi valmis ja siis viisid selle koos lilledega õpetajale?
Tegelikult ma kirjandi kirjutamise järgset lillede andmist ei mäleta, kui meenutama hakkasin. Kuid teiste eksamite, nii kaheksanda (minu ajal oli kaheksas viimane põhikooli klass) kui ka lõpuklassis teistel eksamitel viisime. Siis oli ju nii, et eksamitulemused sai teada samal päeval. Eksam tehti ära, seejärel parandati töid, õpilastel oli siis vaba aeg, sel ajal käidigi lillede järel. Paar- kolm tundi oli vast vahe või midagi sellist. Kõik kogunesid klassi, tulemused loeti ette ja siis anti lilled.
Mina samal ajal põhikooli/keskkooli lõpetanu ja üritan siin meelde tuletada, kas viisime peale eksameid õpetajatele lilli. Ja ei mäleta sellest kohe üldse mitte midagi. Valge pluus oli küll seljas jah, ehk siis pidulik koolivorm. Aga lillede andmist mäletan esimesel ja viimasel koolipäeval ainult. Ja suulise eksami tulemuse sai vist üldse kohe teada. Kirjandiga läks kindlasti kauem aega ja samal päeval ei saanud tulemust. Eksamikomisjonis oli ju nagunii vähemalt kolm õpetajat ja nagunii oli kohe varsti ka õppeaasta lõpp ja siis sai ju nagunii lilli viia. Mis neist lilledest enam sinna eksamile tassida ja ega neid lilli ka alati vabalt võtta polnud ju nagu praegu.
Miks ei olnud. Mina käisin Õismäe koolis, sel ajal, kui eksameid tegime, olid juba väga ilusad lilled müügil, kaupluse juures oli terve rivi lillemüüjaid. Ja sealt ostsid enamasti kõik. Või siis oli ema koju varem valmis ostnud, ma mäletan mõlemat, nii seda, et käisin ostmas ja seda, et käisin kodus järel. Küsisin mõnelt klassikaaslaselt ka eile järele, kuidas nemad mäletavad. Kõigil meeles, et peale eksamit anti lilli.
Kuidas see lilletseremoonia välja nägi? Alati oli ka läbi kukkujaid. Needki ju läksid siis lilledega tulemust teada saama ja seejärel lint-lönt nutt kurgus ulatasid õpetajale lilli. Õpetaja kahmab need laia naeratusega sülle – Juku, sinult ootan kahe nädala pärast uusi lilli.
Läbi kukuti vähe, ma mäletan matemaatika eksamilt, et üks paralleelikas kukkus läbi, see oli ikka selline asi, mis pani jahmuma ja kõik rääkisid sellest. Ta ei olnud ka mingi kaheline otseselt, et oleks võinud aimata. Ma ei tea, mis tema lilledega tegi, meie klassis ei kukkunud keegi läbi, ei ole seega näinud, mis tehti.
1987 Tallinnas küll tehti. 1989 viid Tallinnas ka, terve klass viis. Ma ei mäleta oma kooliajast ühtegi eksamit, kui lilli ei viidud
Kus te neid lilli kirjandi kirjutamise ajal hoidsite? Ja millal täpselt viisite? Said kirjandi valmis ja siis viisid selle koos lilledega õpetajale?
Tegelikult ma kirjandi kirjutamise järgset lillede andmist ei mäleta, kui meenutama hakkasin. Kuid teiste eksamite, nii kaheksanda (minu ajal oli kaheksas viimane põhikooli klass) kui ka lõpuklassis teistel eksamitel viisime. Siis oli ju nii, et eksamitulemused sai teada samal päeval. Eksam tehti ära, seejärel parandati töid, õpilastel oli siis vaba aeg, sel ajal käidigi lillede järel. Paar- kolm tundi oli vast vahe või midagi sellist. Kõik kogunesid klassi, tulemused loeti ette ja siis anti lilled.
Mina samal ajal põhikooli/keskkooli lõpetanu ja üritan siin meelde tuletada, kas viisime peale eksameid õpetajatele lilli. Ja ei mäleta sellest kohe üldse mitte midagi. Valge pluus oli küll seljas jah, ehk siis pidulik koolivorm. Aga lillede andmist mäletan esimesel ja viimasel koolipäeval ainult. Ja suulise eksami tulemuse sai vist üldse kohe teada. Kirjandiga läks kindlasti kauem aega ja samal päeval ei saanud tulemust. Eksamikomisjonis oli ju nagunii vähemalt kolm õpetajat ja nagunii oli kohe varsti ka õppeaasta lõpp ja siis sai ju nagunii lilli viia. Mis neist lilledest enam sinna eksamile tassida ja ega neid lilli ka alati vabalt võtta polnud ju nagu praegu.
Miks ei olnud. Mina käisin Õismäe koolis, sel ajal, kui eksameid tegime, olid juba väga ilusad lilled müügil, kaupluse juures oli terve rivi lillemüüjaid. Ja sealt ostsid enamasti kõik. Või siis oli ema koju varem valmis ostnud, ma mäletan mõlemat, nii seda, et käisin ostmas ja seda, et käisin kodus järel. Küsisin mõnelt klassikaaslaselt ka eile järele, kuidas nemad mäletavad. Kõigil meeles, et peale eksamit anti lilli.
Ja kõik käod käisid sinu arvates õismäel koolis?
Mille peale sa seda nüüd küsisid? Ma rääkisin enda koolist, et meie lähedal poe ees müüdi lilli. Nii oli ka teiste poodide ees, Viru tänav oli täis lillemüüjaid. Tallinnas oli kõikjal saada, võib-olla mujal mitte, seda ma tõesti ei tea.
Sinatamine ja vabam riietus on täiesti neutraalsed eneseväljendusviisid. Kes tahab, võib tagurlikuks jääda, aga see ei muuda fakti, et ajad ja kombed muutuvad. Ükskõik, palju sellele ka oma sõrgu vastu ei ajaks ja teisi halvustada ei püüaks, kes sinust erinevalt käituvad.
Sa oled ikka väga valesti asjadest aru saanud. Tundub, et lõhe kahe Eesti – viisakate ja matslike- vahel on päris suureks kasvanud.
Kuidas asjad siis ÕIGESTI käivad, nii nagu sinu nooruses 30-50 aastat tagasi? Lahe teada, et sa väga hästi kursis oled tänapäeva noorte maailmavaate ja suhtumisega ning nende eest otsustad.
No sinatamine on ka tänapäeval matslik. Vägagi.
Terve Soome on üks matside riik? Ja Rootsi? 100 aastat tagasi teietati neis riikides täpselt samamoodi nagu meil siin. Praegu teietatakse seal vaid väga harvadel juhtudel. Küllap liigub meil ka asi samas suunas.
Miks peaks. Soome kah nüüd mõni eeskuju.
soome peaks just eeskuju olema, seal juba aastaid kõige õnnelikumad inimesed elavad 🙂 ja haridussüsteem ka parimate hulgas.
eriti viisakas inimene muidugi teietab ka oma vanemaid ja kutsub neid ees- ja isanime pidi
Sinatamine ja vabam riietus on täiesti neutraalsed eneseväljendusviisid. Kes tahab, võib tagurlikuks jääda, aga see ei muuda fakti, et ajad ja kombed muutuvad. Ükskõik, palju sellele ka oma sõrgu vastu ei ajaks ja teisi halvustada ei püüaks, kes sinust erinevalt käituvad.
Sa oled ikka väga valesti asjadest aru saanud. Tundub, et lõhe kahe Eesti – viisakate ja matslike- vahel on päris suureks kasvanud.
Kuidas asjad siis ÕIGESTI käivad, nii nagu sinu nooruses 30-50 aastat tagasi? Lahe teada, et sa väga hästi kursis oled tänapäeva noorte maailmavaate ja suhtumisega ning nende eest otsustad.
No sinatamine on ka tänapäeval matslik. Vägagi.
Terve Soome on üks matside riik? Ja Rootsi? 100 aastat tagasi teietati neis riikides täpselt samamoodi nagu meil siin. Praegu teietatakse seal vaid väga harvadel juhtudel. Küllap liigub meil ka asi samas suunas.
Miks peaks. Soome kah nüüd mõni eeskuju.
soome peaks just eeskuju olema, seal juba aastaid kõige õnnelikumad inimesed elavad ja haridussüsteem ka parimate hulgas.
eriti viisakas inimene muidugi teietab ka oma vanemaid ja kutsub neid ees- ja isanime pidi
No tõesti parim haridussüsteem, kus õpilased tulevad koolikiusu tõttu relvaga kooli.
Kes oskab soome või inglise keeles lugeda, siis teab et soome haridussüsteem on juba mõnda aega suures languses, näitab nii Pisa kui soome enda uuringud. Soome haridusteadlased ise on mures ja see on juba saanud ka rahvusvahelist tähelepanu. Soomlased käivad praegu Eestis õppimas, mida teha paremini. Ainult eestlased ise veel arvavad, et Soome on suur eeskuju. Õpetajad muidugi enam mitte.
1987 Tallinnas küll tehti. 1989 viid Tallinnas ka, terve klass viis. Ma ei mäleta oma kooliajast ühtegi eksamit, kui lilli ei viidud
Kus te neid lilli kirjandi kirjutamise ajal hoidsite? Ja millal täpselt viisite? Said kirjandi valmis ja siis viisid selle koos lilledega õpetajale?
Tegelikult ma kirjandi kirjutamise järgset lillede andmist ei mäleta, kui meenutama hakkasin. Kuid teiste eksamite, nii kaheksanda (minu ajal oli kaheksas viimane põhikooli klass) kui ka lõpuklassis teistel eksamitel viisime. Siis oli ju nii, et eksamitulemused sai teada samal päeval. Eksam tehti ära, seejärel parandati töid, õpilastel oli siis vaba aeg, sel ajal käidigi lillede järel. Paar- kolm tundi oli vast vahe või midagi sellist. Kõik kogunesid klassi, tulemused loeti ette ja siis anti lilled.
Mina samal ajal põhikooli/keskkooli lõpetanu ja üritan siin meelde tuletada, kas viisime peale eksameid õpetajatele lilli. Ja ei mäleta sellest kohe üldse mitte midagi. Valge pluus oli küll seljas jah, ehk siis pidulik koolivorm. Aga lillede andmist mäletan esimesel ja viimasel koolipäeval ainult. Ja suulise eksami tulemuse sai vist üldse kohe teada. Kirjandiga läks kindlasti kauem aega ja samal päeval ei saanud tulemust. Eksamikomisjonis oli ju nagunii vähemalt kolm õpetajat ja nagunii oli kohe varsti ka õppeaasta lõpp ja siis sai ju nagunii lilli viia. Mis neist lilledest enam sinna eksamile tassida ja ega neid lilli ka alati vabalt võtta polnud ju nagu praegu.
Miks ei olnud. Mina käisin Õismäe koolis, sel ajal, kui eksameid tegime, olid juba väga ilusad lilled müügil, kaupluse juures oli terve rivi lillemüüjaid. Ja sealt ostsid enamasti kõik. Või siis oli ema koju varem valmis ostnud, ma mäletan mõlemat, nii seda, et käisin ostmas ja seda, et käisin kodus järel. Küsisin mõnelt klassikaaslaselt ka eile järele, kuidas nemad mäletavad. Kõigil meeles, et peale eksamit anti lilli.
Kuidas see lilletseremoonia välja nägi? Alati oli ka läbi kukkujaid. Needki ju läksid siis lilledega tulemust teada saama ja seejärel lint-lönt nutt kurgus ulatasid õpetajale lilli. Õpetaja kahmab need laia naeratusega sülle – Juku, sinult ootan kahe nädala pärast uusi lilli.
Läbi kukuti vähe, ma mäletan matemaatika eksamilt, et üks paralleelikas kukkus läbi, see oli ikka selline asi, mis pani jahmuma ja kõik rääkisid sellest. Ta ei olnud ka mingi kaheline otseselt, et oleks võinud aimata. Ma ei tea, mis tema lilledega tegi, meie klassis ei kukkunud keegi läbi, ei ole seega näinud, mis tehti.
Teil oli siis küll madal tase, kust kõik läbi lohisesid. Meil oli läbi kukkujaid ja see ei pannud kedagi imestama. Eksamid ei olnud lõdvad, kõvasti pidi pingutama. Põhikooli osas oli enamvähem igas klassi keegi, kes jäeti klassikursust kordama. Mäletan, et venna klassis oli pikk habemega vibalik junsude kõrval, kes oli juba aastaid sama klassi pidanud jälle kordama, nii kõva pää oli.
Mida vähem on kapis riideid, mida kantakse kord või paar, seda kasulikum keskkonnale. Nii ütleb minu teismeline, kes eelistab igal võimalikul juhul mugavaid riideid ja panustab õppimisele ja teadmistele. “Nii on kombeks” pole selles teemas mingi argument.
Meil ka ei viidud eksamite puhul lilli. Arvan, et see lillekooli lõpetaja on venelanna siin.
No kuule. Ma olen täiesti puhastverd eestlane ja käisin Eesti koolis. Mind hakkab see juba tegelikult täitsa huvitama, et kas tõesti siis oli vaid meie koolis selline komme, hästi ei usu. Ma arvan siiski, et mujal oli ka, need inimesed, kelle koolis oli, pole lihtsalt sõna võtnud.
1987 Tallinnas küll tehti. 1989 viid Tallinnas ka, terve klass viis. Ma ei mäleta oma kooliajast ühtegi eksamit, kui lilli ei viidud
Kus te neid lilli kirjandi kirjutamise ajal hoidsite? Ja millal täpselt viisite? Said kirjandi valmis ja siis viisid selle koos lilledega õpetajale?
Tegelikult ma kirjandi kirjutamise järgset lillede andmist ei mäleta, kui meenutama hakkasin. Kuid teiste eksamite, nii kaheksanda (minu ajal oli kaheksas viimane põhikooli klass) kui ka lõpuklassis teistel eksamitel viisime. Siis oli ju nii, et eksamitulemused sai teada samal päeval. Eksam tehti ära, seejärel parandati töid, õpilastel oli siis vaba aeg, sel ajal käidigi lillede järel. Paar- kolm tundi oli vast vahe või midagi sellist. Kõik kogunesid klassi, tulemused loeti ette ja siis anti lilled.
Mina samal ajal põhikooli/keskkooli lõpetanu ja üritan siin meelde tuletada, kas viisime peale eksameid õpetajatele lilli. Ja ei mäleta sellest kohe üldse mitte midagi. Valge pluus oli küll seljas jah, ehk siis pidulik koolivorm. Aga lillede andmist mäletan esimesel ja viimasel koolipäeval ainult. Ja suulise eksami tulemuse sai vist üldse kohe teada. Kirjandiga läks kindlasti kauem aega ja samal päeval ei saanud tulemust. Eksamikomisjonis oli ju nagunii vähemalt kolm õpetajat ja nagunii oli kohe varsti ka õppeaasta lõpp ja siis sai ju nagunii lilli viia. Mis neist lilledest enam sinna eksamile tassida ja ega neid lilli ka alati vabalt võtta polnud ju nagu praegu.
Miks ei olnud. Mina käisin Õismäe koolis, sel ajal, kui eksameid tegime, olid juba väga ilusad lilled müügil, kaupluse juures oli terve rivi lillemüüjaid. Ja sealt ostsid enamasti kõik. Või siis oli ema koju varem valmis ostnud, ma mäletan mõlemat, nii seda, et käisin ostmas ja seda, et käisin kodus järel. Küsisin mõnelt klassikaaslaselt ka eile järele, kuidas nemad mäletavad. Kõigil meeles, et peale eksamit anti lilli.
Kuidas see lilletseremoonia välja nägi? Alati oli ka läbi kukkujaid. Needki ju läksid siis lilledega tulemust teada saama ja seejärel lint-lönt nutt kurgus ulatasid õpetajale lilli. Õpetaja kahmab need laia naeratusega sülle – Juku, sinult ootan kahe nädala pärast uusi lilli.
Läbi kukuti vähe, ma mäletan matemaatika eksamilt, et üks paralleelikas kukkus läbi, see oli ikka selline asi, mis pani jahmuma ja kõik rääkisid sellest. Ta ei olnud ka mingi kaheline otseselt, et oleks võinud aimata. Ma ei tea, mis tema lilledega tegi, meie klassis ei kukkunud keegi läbi, ei ole seega näinud, mis tehti.
Teil oli siis küll madal tase, kust kõik läbi lohisesid. Meil oli läbi kukkujaid ja see ei pannud kedagi imestama. Eksamid ei olnud lõdvad, kõvasti pidi pingutama. Põhikooli osas oli enamvähem igas klassi keegi, kes jäeti klassikursust kordama. Mäletan, et venna klassis oli pikk habemega vibalik junsude kõrval, kes oli juba aastaid sama klassi pidanud jälle kordama, nii kõva pää oli.
Aga äkki oli tark klass, see ju ka võimalik. Minu mäletamist mööda tehti puhastus juba varem, istumajääjaid oli varem küll, kuid kaheksandas vähemalt meie klassis keegi läbi ei kukkunud. Oli küll neid, kes kolmedele õppisid, aga nemadki said tehtud. Läbikukkumine oli kohutavalt piinlik ja ei olnud tavaline, võib-olla kuskil kehvema tasemega koolis oli see tavalisem. Ja eksamid ei olnud tõesti lihtsad, mäletan päris palju õppimist, hoolimata sellest, et olin väga hea õppeedukusega.
Kes oskab soome või inglise keeles lugeda, siis teab et soome haridussüsteem on juba mõnda aega suures languses, näitab nii Pisa kui soome enda uuringud. Soome haridusteadlased ise on mures ja see on juba saanud ka rahvusvahelist tähelepanu. Soomlased käivad praegu Eestis õppimas, mida teha paremini. Ainult eestlased ise veel arvavad, et Soome on suur eeskuju. Õpetajad muidugi enam mitte.
Kui hariduse kvaliteet sõltuks põhiliselt sinatamisest või teietamisest, siis oleks ju väga lihtne – hakka teietama ja kvaliteet kohe laes, midagi muud muuta pole vajagi.
Sinatamist ei toonud koolidesse /ülikoolidesse praegused noored (neid polnud veel sündinudki siis), vaid praegune 40+ põlvkond.
Kes oskab soome või inglise keeles lugeda, siis teab et soome haridussüsteem on juba mõnda aega suures languses, näitab nii Pisa kui soome enda uuringud. Soome haridusteadlased ise on mures ja see on juba saanud ka rahvusvahelist tähelepanu. Soomlased käivad praegu Eestis õppimas, mida teha paremini. Ainult eestlased ise veel arvavad, et Soome on suur eeskuju. Õpetajad muidugi enam mitte.
Sinatamine oli Soome ja Rootsi kultuuris valdav juba 30 aastat tagasi, kus nende haridussüsteem igati maailma tipus oli, nii et siin mingi seose leidmine on väga meelevaldne. Üks põhjus, miks neil PISA testide tulemustes tagasiminek on, on väga suur immigrantide hulk, kellel on esialgu probleeme keele selgeks saamisega ja kes ei pruugi keerukama ülesande sõnastusest aru saada. Sellest hoolimata on Soome tulemused ikkagi üsna tipus võrreldes teiste riikidega, eespool Saksamaast, Prantsusmaast, UK-st ja üldse enamikust Euroopa riikidest.
Meil ka ei viidud eksamite puhul lilli. Arvan, et see lillekooli lõpetaja on venelanna siin.
No kuule. Ma olen täiesti puhastverd eestlane ja käisin Eesti koolis. Mind hakkab see juba tegelikult täitsa huvitama, et kas tõesti siis oli vaid meie koolis selline komme, hästi ei usu. Ma arvan siiski, et mujal oli ka, need inimesed, kelle koolis oli, pole lihtsalt sõna võtnud.
Ka meie koolis ei viidud eksamitele lilli, isegi kõige lillearmastajamad õpilased ei viinud. Lõpuaktusel oli teine lugu. 30 a tagasi.
Sinatamine oli Soome ja Rootsi kultuuris valdav juba 30 aastat tagasi, kus nende haridussüsteem igati maailma tipus oli, nii et siin mingi seose leidmine on väga meelevaldne. Üks põhjus, miks neil PISA testide tulemustes tagasiminek on, on väga suur immigrantide hulk, kellel on esialgu probleeme keele selgeks saamisega ja kes ei pruugi keerukama ülesande sõnastusest aru saada. Sellest hoolimata on Soome tulemused ikkagi üsna tipus võrreldes teiste riikidega, eespool Saksamaast, Prantsusmaast, UK-st ja üldse enamikust Euroopa riikidest.
Nõus. Väga meelevaldne on seostada sinatamisega. Tuleks võrrelda hoopis ainete programme 30a tagasi ja praegu, kui palju anti/antakse kodus õppida ja muud sellist.
Kes oskab soome või inglise keeles lugeda, siis teab et soome haridussüsteem on juba mõnda aega suures languses, näitab nii Pisa kui soome enda uuringud. Soome haridusteadlased ise on mures ja see on juba saanud ka rahvusvahelist tähelepanu. Soomlased käivad praegu Eestis õppimas, mida teha paremini. Ainult eestlased ise veel arvavad, et Soome on suur eeskuju. Õpetajad muidugi enam mitte.
Sinatamine oli Soome ja Rootsi kultuuris valdav juba 30 aastat tagasi, kus nende haridussüsteem igati maailma tipus oli, nii et siin mingi seose leidmine on väga meelevaldne. Üks põhjus, miks neil PISA testide tulemustes tagasiminek on, on väga suur immigrantide hulk, kellel on esialgu probleeme keele selgeks saamisega ja kes ei pruugi keerukama ülesande sõnastusest aru saada. Sellest hoolimata on Soome tulemused ikkagi üsna tipus võrreldes teiste riikidega, eespool Saksamaast, Prantsusmaast, UK-st ja üldse enamikust Euroopa riikidest.
Meil tuleb järsk kukkumine järgmise PISA testiga. Nö eestikeelse kooli poolkeelsed, uusimmigrandid ja muu sinisilmse Eesti jaoks arusaamatult motiveerimatu seltskond. Lisaks lahkuvad tänu sellisele bardakile koolidest veel viimased pädevad õpetajad.
Vaatasin meedias ilmunud pilte ja noorte välimusest ei paistnud kuidagi välja, et nad riigieksamile saabunud- samasugustes dressikates-tossudes nagu iga teine tavaline koolipäev. Pildid olid nii reaalkoolist kui Antsla gümnaasiumist jt koolidest veel. Mul endal laps lõpetas kolm aastat tagasi ja siis pidi veel akadeemiline riietus olema. Ma saan aru, et mugav peab olema, aga no kuidagi võõras vaadata. Sama võõras kui Rahvusooperis Estonia vaadata rebitud teksade ja sätendavate tossudega meesterahvast. Ma käin ise ka tennistega, aga mitte igalpool ja igas olukorras.
Tuttavate laps läks lõpueksamile just dressides. Sellistes uhutud pesu moodi pepust längus dressides. Olevat chill. See sõber, kes talle järgi tuli, oli lillelistes lühkarites ja kikilipsuga. Põlvpükstes seega. Tallinn.
ja haridussüsteem ka parimate hulgas.
