Esileht Pereelu ja suhted Kas koerte ja lastega koos olemine on nauding või töö?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )

Teema: Kas koerte ja lastega koos olemine on nauding või töö?

Postitas:
Kägu

Hakkasin täna mõtlema laste ja koerte üle. Kõigepealt koerad. Mis see on, miks mõned on koerainimesed ja mõned üldse mitte? Mul on tegelikult koer ja ma armastan teda, aga temaga koos toimetamine pole mitte mõnu, vaid töö. Samas on nii palju inimesi, kes naudivad koertega käimist ja tegelemist. No proovisin mere äärde minna oma kutsiga, see oli masendav kogemus, kuigi kuts käitus imehästi. Mingit mõnu ei olnud.

Ja siis tuli mõte, et tegelikult on sama lastega. Mul on mitu last suureks kasvatatud, armastan neid väga, aga ma ei saa öelda, et ma nendega titena olemist nautinud oleks, pigem ikka on see olnud kohustus, töö. Millest see tuleb? Kas mõned oskavad ja mina ei oska? Või mingid erinevad inimtüübid (hipiema vs joontmöödaema)? Kumb on erand, nautija või töötaja?

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui töötad koerte varjupaigas või koolis/lasteaias, on see töö.

Kui omad ise koera ja/või lapsi, on see nauding. Koeri võetakse ja lapsi tehakse ikka selleks, et ise soovid saada rõõmu, hingesoojust ja armastada, mitte selleks, et saada mingit “lisatööd”.

Aga see puht minu suhtumine asjasse.

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nii koerad kui lapsed on minu jaoks töö. Seega koera endale kindlasti ei võta ja laste puhul on hea see, et nad kasvavad suureks. Toredate täiskasvanud laste omamiseks peab paraku tööd tegema, aga tulemus on seda väärt.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koera pole, on kass. Peale lastesaamist muutus kass kohustuseks, eriti peale 3. last, lihtsalt ei jõua end kõigi vahel jagada (3. laps alles beebi kah). Enne oli ta ikka nauding ja magas mul kaisus padjal.

Lastega nii ja naa. Mingi osa on töö – see pedagoogiline osa. Nt ohutusreeglid, lauakombed, normaalne käitumine, omavahelise kaklemise tulutu keelamine jne. Aga on ka palju naudingut, kui laps ronib sülle kallistama või hommikul poeb kaissu ja mängib su patsiga. Või kui laps õpib lugema-kirjutama ja kirjutab sulle päris esimese omakäelise ja oma sõnadega emadepäevakaardi jne. Nt praegu lõpetasin beebi unne paneku, nuttis 30 min, kuna õige hetke lasin mööda. Tekkis lootusetuse tunne juba. Ha siis meenutan, kuidas päeval peale söömist vaatan talle otsa, silitan ta põske ja mulle kingitakse õnnelik hambutu naeratus. Beebi naeratus emale on maailma ilusam asi. Ja need hetked on kõike vaeva väärt.

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Beebi naeratus emale on maailma ilusam asi. Ja need hetked on kõike vaeva väärt.

Nõus, et lapse kasvatamine on küll töö, kuid tasuv töö. Paraku koera kasvatamises ma sama rõõmu leidnud ei ole 🙁 Mees küll on, tema tundub olema koerainimene.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mulle koerad meeldivad, kuid pigem siis kui nad on teiste inimeste koerad. Enda jaoks pean koera liigseks tööks ja vastutuseks, isegi kui lapsepõlves olid meil alati koerad. Olen pigem kassi-inimene, sest kass on sellne isepäine ja saab valdavalt ise endaga hakkama. Siiski, ka kassi mul hetkel pole ja ei soovi, sest pean seda liigseks tööks ja vastutuseks.

Olen introvert, vajan palju üksiolemist ja oma aega. Lastega on seda lihtsam, mida vanemad nad on. Väikelapse dolid minu jaoks selgelt töö, kuigi loomulikult on sealjuures palju-palju ka nauditavaid hetki olnud. Samas seda võib iga töö kohta ka öelda.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Paraku koera kasvatamises ma sama rõõmu leidnud ei ole 🙁 Mees küll on, tema tundub olema koerainimene.
b

Juba kutsikat valides peab selle x-faktori ära tundma, kas te klikite omavahel. Reeglina see õige tuleb ise juurde. Kõik inimesed ei olegi koerainimesteks loodud ja selles pole midagi halba, kui koer ei meeldi.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Juba kutsikat valides peab selle x-faktori ära tundma, kas te klikite omavahel.

Pere koosneb siiski mitmest inimesest ja erinevad inimesed klikivad erinevalt.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mulle õudselt koerad meeldivad, pean paljusid koeratõuge väga armsateks, samas endale koera ei taha, tüütu kohustust see igapäevane jalutamine ja ei meeldi ka karvad ja koeralõhn elamses. Kui tuttavate koeri näen, siis nunnutan ja patsutan küll täiega. Ma muide arvan, et koerad on armsamad kui tited, tekitavad minus oluliselt rohkem heldimust.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koera ei ole eluski omanud ja ei oska kommenteerida aga no lapsed loomulikult on töö. Jah, nad on ka üliarmsad ja nendega koos olemine on tore aga eriti väikelapse iga sisaldab ka palju tööd. Omal kolm last ja sügisel läheb viimane kooli. See suvi julgen esimest korda öelda, et see töö osa on marginaalseks muutunud

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Koertest ei tea aga kui mehega koos oled, siis on lastega olemine nauding aga mehest lahkumineku hetkest automaatselt töö, vähemalt elatise teemad on kõik varem või hiljem selleni välja jõudnud.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

minu jaoks on koer puhas fun. ta on tore, sõbralik, naeratav. inimeste näod muutuvad rõõmsaks teda nähes. paljud tahavad paitada, suhelda. nii palju positiivset energiat iga päev:)

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Töö, jätsin naise maha lapse saamise jutu peale ja nüüd elan miamis poissmehe elu.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huvitav, nii paljude jaoks siin on koer ka töö, nagu mullegi – ometi päriselus jääb mulje, et kõik koeraomanikud peale minu veedavad vabatahtlikult ja rõõmuga oma aja koos koeraga – koeraga rannas, koeraja jalutamas, koeraga mängimas.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

quote quote=3810100]Aga on ka palju naudingut, kui laps ronib sülle kallistama või hommikul poeb kaissu ja mängib su patsiga. Või kui laps õpib lugema-kirjutama ja kirjutab sulle päris esimese omakäelise ja oma sõnadega emadepäevakaardi jne. Nt praegu lõpetasin beebi unne paneku, nuttis 30 min, kuna õige hetke lasin mööda. Tekkis lootusetuse tunne juba. Ha siis meenutan, kuidas päeval peale söömist vaatan talle otsa, silitan ta põske ja mulle kingitakse õnnelik hambutu naeratus. Beebi naeratus emale on maailma ilusam asi. Ja need hetked on kõike vaeva väärt.[/quote]

See on küll veidi üle võlli ninnu-nännu. Kaua sa seda põske silitad? Laste kasvatamine on ränk töö.

Lemmikloom on nauding.

0
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle pigem meeldib koos koera ja lastega kulgeda. Mulle on tohutult tore koer ka sattunud, parajat kasvu, rahulik, üdini sõbralik, aga mitte üldse pealetükkiv. Võõrastele ise ligi ei lähe, aga soovijatel laseb end leebe ükskõiksusega nunnutada. Hommikuti magab 10-11-ni, autosõitu talub hästi, välikohvikutes vm rahvarohkemates kohtades hoiab vaikselt ja viisakalt meie ligi, pikkadel matkadel on väsimatu ja vapper kaaslane – patt oleks millegi üle nuriseda.

Lastega on nii, et nendega koos on huvitavam, avastame hoopis rohkem asju ja teiste nurkade alt, kuid samas vahel nad ikka virisevad ja väsivad ja nääklevad ka. Aga eks täiskasvanutega või sama juhtuda. Seega pigem ikka meeldib mulle lastega koos kui neist eraldi tegutseda.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsed on kindlasti suur töö, kuid selline töö, mille puhul panustamine ja tulemus on üliheas vahekorras. See rõõm, mida lapsed sulle pakuvad, kompenseerib täielikult selle lisatöö. Koera ma poleks võtnud, kui ma temas vaid tööd näeks.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Huvitav, nii paljude jaoks siin on koer ka töö, nagu mullegi – ometi päriselus jääb mulje, et kõik koeraomanikud peale minu veedavad vabatahtlikult ja rõõmuga oma aja koos koeraga – koeraga rannas, koeraja jalutamas, koeraga mängimas.

Insta ja FB ei ole päriselu.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Insta ja FB ei ole päriselu.

Ei ole jah. Ja ma mõtlesin päriselu.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas mulle ei meeldi taoline mõttevälgatus. Koerajunne välja ei pane, aga elu osa näitavad nad absoluutselt. Nad on päriselu, saage üle.

No ütleme siis, et see on tõesti osa päriselust – aga ainult see parem osa. Higi, verd ja pisaraid seal ei näe. Seega antud kontekstis tõesti ei tasu neist nunnudest piltidest nunnude koerte ja lastega lähtuda. Sellest ju harilikult pilti üles ei panda, kuidas koer põrandale oksendas, rannas naabri lina liiva täis kaapis või öö otsa armuvalus ulgus.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Varsti naeran kui eks leiab kellegi, saab emaks ja kottis silmaalustega uus mees on vaevatud. Vallaline olla on mõnus.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks inimesed võtavad endale looma või saavad lapse, kui see kõik nii vaevaline ja rõõmutu on?

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu hobi on matkamine. No ikka päris ränk töö on rasket seljakotti kuuma ja putukatega mööda kive või siis võsa tirida. Või paduvihmas… Varustuse ülevaatamine ja pakkimine on suur ja aeganõudev töö, matka planeerimine ja kaardi vaatamine ka. Rääkimata laagri ülespanekust (eriti talvel või tormiga!), söögitegemisest külmas ja vihmas, villide plaasterdamisest…

Ometi lähen ikka ja jälle uuesti!

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

tegelikult on sama lastega. Mul on mitu last suureks kasvatatud, armastan neid väga, aga ma ei saa öelda, et ma nendega titena olemist nautinud oleks, pigem ikka on see olnud kohustus, töö. Millest see tuleb?

Mul on mitu last ja mitu suurepärast sõbrannat ja õde, kellel on lapsed.

Naisi, kes ütlevad, et laste kasvatamine oli puhas rõõm, ma lihtsalt ei usu. See on lihtsalt naeruväärne vale. Armastame me neid kõik kogu hingest. Aa näidake mulle ema, kel pole enda sõnul elus peast sekundikski läbi käinud mõte, et annaks lastekodusse või virutaks kingaga või viskaks poe põrandal end viis minutit rullinud ja huilanud kolmeaastase kraest ja persest tõstes lihtsalt pea ees auto tagaistmele vms ja ma ütlen, et ta valetab.

Teine asi on, et pidurdusprotsessid töötavad ja need, kel töötavad, need ei raputa ega kolgi lapsi.

Näidake mulle naist, kes ütleb, et ta pole elus laste peale röögatanud ja ma ma pööritan silmi. Okei, ju jah mitte, kui nad on sul kõik kolme päeva vanused.

See “olen emme kui armastuse kera ja mul on soojad lapse pepu paitamise käed ja minu inglike kasvab täies õnnes”-jutt on vähegi usutav ainult siis, kui neid lapsi on olnud täpselt üks ja ta on saadud noorelt, alla 25. eluaasta. Siis veel emal närvid tugevamad. Aga 45-aastane keskealine naine tahaks juba metsa jalutama ja raamatut lugeda ja teatrisse ja restorani, mitte 5-8-aastasega maid jagada, kas kui ema parajasti pliidi ääres kuuma panniga tegeleb, kas maksab ootamatult ema selja tagant lähenedes teda mööda hakata üles ronima, sest “tahan kalli”.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks inimesed võtavad endale looma või saavad lapse, kui see kõik nii vaevaline ja rõõmutu on?

Sest ikka mõeldakse sellele positiivsele poolele. Kes mõtleb negatiivsele ja raskustele, see pole nagu õige suhtumisega.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu mõtlemises ei ole nauding ja töö teineteist välistavad asjad. Muidugi on igal tööl ebameeldivaid aspekte, aga kui oled leidnud südamelähedase ameti, siis suudad ka need asjad ära teha, sest kõige olulisem on töö tulemus, mis annab ka naudingu. Ja vähemalt minul on nii 80% palgatööst ka ikkagi meeldiv.

Samamoodi ka laste kasvatamisega – muidugi on selles mingeid ebameeldivaid hetki, aga see kõik on tulemust nähes seda väärt. Vähemalt minu jaoks.

Ma ei kujutaks ette, et ma suudaks suures perspektiivis nautida elu, kus kõik ongi ainult pidu ja pillerkaar. Vajan elu nautimiseks, et sellel oleks sisu, eesmärk ja mõõdukal hulgal pingutamist millegi nimel.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu jaoks koeraga tegelemine on töö, seetõttu ma koera ei võta. Võõraste lastega tegelemine on töö. Oma lastega tegelemine on vahel töö ja vahel lõbu.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lapsi pole, aga on koer. Ei saa salata, hea koera omamise suuri eelduseid on kõva töö ja vaev, aga see nauding, mis ma saan enda koeraga aja veetmisest ja nägemisest, kuidas tema oma elu naudib, on kirjeldamatu. Eelistan teistele inimestele enda koera ja vaba aja veedan peamiselt temaga, aga olen võib-olla keskmisest suurem koerainimene ka ja koer on minu jaoks pereliige nagu iga teinegi. Mulle tekitab tohutult kurbust fakt, et inimesed võtavad koeri ja jätavad ta siis unarusse või ei anna koerale – ja no tegelikult ükskõik millisele lemmikloomale – elu, mida nad väärivad. Sinul võib terve elu jooksul olla mitu erinevat lemmiklooma, aga enamjaolt on loomal ainult see üks omanik ja lühike elu.

Ei julge midagi lubada, aga ilmselt on mul sama arvamus ka tulevaste laste suhtes, et tööd on palju, aga nauding kaalub kõik selle töö üle.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei saa salata, hea koera omamise suuri eelduseid on kõva töö ja vaev, aga see nauding, mis ma saan enda koeraga aja veetmisest ja nägemisest, kuidas tema oma elu naudib, on kirjeldamatu.

Küsin konkreetselt sinult, loodetavasti loed veel teemat – kas sa randa minnes võtad koera kaasa? Kas sa naudid rannas käimist rohkem, kui oled koeraga või ilma? See konkreetne näide on minuga just värskelt juhtunud, kus tahtsin väga minna korraks merre ujuma, kohusetundest võtsin ka koera kaasa (sest tal ju ka palav), aga rannas oli palju inimesi ja ma ei saanud teda rihmast lahti ka teha, et pulka vette loopida, seega oli käik väga ebaõnnestunud. Üksi käies oleks ma ise vähemalt naudingu saanud, koos koeraga ei saanud midagi, tema ilmselt ka mitte. Kuidas sina samas olukorras tundnud oleks? Minul oli kahju, et ma ei saa üksi randa minna korraks.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lastega on muresid ja rõõme täpselt pooleks, on päevi kus ma tahaksin kodust minema joosta ja mitte kunagi naasta ja siis jälle ülimalt toredaid. Ei ole lust ja lillepidu, raske töö on üritada neist inimesed kasvatada, ise seejuures stabiilseks jäädes.

Koerad meeldivad väga, kuigi oma koeraga tegelemine on rutiinne kohustus, pean end sundima õhtuti koera jalutama või aias palli loopima, et koer ei igavleks.  Mõnusa iseloomuga koer on, ei lõuga üksi jättes, kuulab sõna, ei nõua koguaeg tähelepanu. Kas naudin temaga koos olemist -ikka, kui lasen ta kuskil aasal lahti ja saab ringi liduda.Teine asi on, kui läheme perega väljasõidule, siis ei hakka koera kaasa vedama, koer lihtsalt ei käi igal pool. Siis majanduslik pool, kvaliteetne kuivtoit, vet arved, pügamine salongis, selle kõige jaoks peab raha leidma. Laste kõrvalt on koera pidamine paras ettevõtmine, jaksu peab küllaga olema.

 

 

 

 

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 33 )


Esileht Pereelu ja suhted Kas koerte ja lastega koos olemine on nauding või töö?