Olin laste isaga abielu 15a ja meil 4 ühist last. Suhte lõpetasin mina, sest abikaasal olid silmarõõmud ja ma andestasin kuni minu ellu tuli mees, kellesse armusin ja sealt tuli tõuge abielu lõpetada. Lahutuse ajal üks laste isa sugulane sõimas mind otse ja seljatada kuni selleni välja, et isegi tööabdjale kirjutas, et minusugune perelõhkuja ei tohiks lastega töötada ja teisi nõustada. Väitis ka, et lapsed pole abikaasal omad jne. See kestis umbes aasta ja oli mulle õudne aeg, sest pole kunagi varem sellise kiusuga kokku puutunud. Lahutus oli meil eksiga vastastikusel kokkuleppel ja sõbralik. Lapsed said isaga suhelda, aga katkesid suhted isapoolsete sugulastega. Nüüd on sellest 3a ning praeguseks on osad eksi sugulased minu ja lastega suhted taastanud ja vabandanud ja asjad selgeks rääkinud. Selle ühe konkreetse sugulasega olen keelanud lastel suhelda, sest see oli mulle trauma. Nüüd on ta siis hakanud eksile peale käima, et soovib minu lastega suhelda ja et tema lapsed saaksid minu omadega koos mängida. Kõige noorem laps on teda elus ühe korra näinud ja teised pole temaga kuigi tihedalt suhelnud. Ja nüüd siis mõtlen, et kas lasta asjal minevikku vajuda ja las siis suhtleb lastega, aga samas tõesti ma ei suuda taluda mõtet, et mõni teguviis jääb lihtsalt unustusehõlma ja siis tema saab ikka selle mida tahab. Laste seisukohast on neil vist suht ükskõik. Ilmselt peaksin lapsi veidi julgustama suhtlemise edendamisel, sest vanemad lapsed teavad üsna hästi, mis toimus.
Praeguseks on lastel isaga ka kontakt väiksem ning isa sugulastega suhtlevad pigem minu kaudu ja ainult vanaisa ja vanemaga. Kohtuvad vanemaga u 2_3x aastas ja vanaisaga iga kuu, sest too tuleb meie juurde külla.
Teema: Kas lubada lastega suhelda?
kuni minu ellu tuli mees, kellesse armusin ja sealt tuli tõuge abielu lõpetada.
See mees, see arvab mida?
Mitte, et tema arvamus määrav oleks, aga ta näeb lihtsalt sind ja situatsiooni kõrvalt ja ehk on objektiivsem?
Täiskasvanute lahingud peaksid jääma täiskasvanute vahele ja ei tohiks lapsi puudutada. Mina ei lõikaks laste elust inimesi välja, lapsed teevad oma otsused ise ja kui neil on kellegagi head suhted, jäävad need ka kestma ning sellest on neil ainult võita; kui aga nende kallal nõmetsetakse, tõmbavad nad sellisele suhtele ise joone alla.
Mul on näiteks kohutavalt nõme ämm. Saame viisakalt läbi, aga inimesena ei talu ma teda üldse, mees (ja tema vennad) suhtlevad temaga minimaalselt. Lastele on ta aga tore vanaema ja lapsi ma tema juurde viin ning meil külas käib ta ka. Tal on raskusi täiskasvanutega läbisaamisega, ka sõpru ei ole, oma mehe peale karjub ja mõnitab teda, seega arvan, et kui lapsed nii suureks saavad, et neil mingid omad tegemised ja arvamised tekivad, võib juhtuda, et läheb vanaema ka nendega tülli, aga seni on ju igati okei kui nad koos aega veedavad.
Ei laseks lastel suhelda. Miks peaks? Kahepalgelisest üllameelsusest? Lollus.
Miks saata lapsed kohta, kus hakatakse neilt materjali korjama ema tegude kohta ja tõlgendama seda ei tea kuidas.
Miks peaks lapsi kokku laskma järjekindlalt õela inimesega?
See oma tahtmine soolaku sisse. Mõelnud enne tööandja kaudu ahistamist.
Ei laseks lastel suhelda. Miks peaks? Kahepalgelisest üllameelsusest? Lollus.
Miks saata lapsed kohta, kus hakatakse neilt materjali korjama ema tegude kohta ja tõlgendama seda ei tea kuidas.
Miks peaks lapsi kokku laskma järjekindlalt õela inimesega?
See oma tahtmine soolaku sisse. Mõelnud enne tööandja kaudu ahistamist.
Lapsed ei olesüüdi, et täiskasvanud inimesed ei saa üksteisega läbi. Kui kaua seda peab eesti naistele selgitama? Te olete ju EMAD ja lapse soovid peavad olema esikohal. Vastik on lugeda, kuidas kohtunikud peavad laste emale selgitama, et tema üle võlli keeratud emotsioonid ei ole küünemustagi väärt, laps on oluline. Kuidas sellised naised saavad lapsi!?
Me räägime kiusamisvabast koolist ja hurjutame lapsi, kes kiusavad, aga kust lapsed kiusamist õpivad? Ikka kodust ja 80%-st juhtudest on see naiste eeskuju, mehed nii kiuslikud ei ole.
Ma olen isata kasvanud, isa demoniseeriti. Hiljuti sain tõe teada ja pole üle aasta emaga suhelnud — enda ahnusest ja lapsikusest rikkus minu ja õe suhted isaga, takistas kohtumist ja valetas meile terve elu. Mul tekkisid isegi seaduslikud jamad seetõttu, et ema, 72, käitub ja käitus nagu 12 aastane.
Lastel tekivad omad sõbrad loomulikul teel. Ei pea siin täiskasvanud pushima. On siiani ilme selle sugulasera hakkama saadud, saab ka edaspidi.
Seega, ei.
Lapsed võivad suhelda,aga sina ei pea. Sul on õigus olla haavunud.
Seega, ei keelaks, aga leppigu ja organiseerigu kohtumised laste isa kaudu.
Seda suhtlust lastega peaks organiseerima ikkagi laste isa. Tundub, et isa ei käi lastega oma sugulaste juures, vaid kohtub lastega omaette. Kui väikesed on siis lapsed, et ema luba on vaja, et sugulasega suhelda ? Mina küsiks laste käes, mida nad tahavad. On kummaline, kui isa käib lastega oma sugulaste juures, et nad juba pole lastega kokkupuutunud. On üsna võimalik, et on, aga sinule sellest lihtsalt ei ole räägitud.
Mingil surkival sugulasel ei ole vaja küll su lastega kohtuda, kui sina seda ei taha, laste isa seda ei taha ja lapsed ise ilmselt ka sellest mingit puudust ei tunne, kui vahepeal aastaid temaga suhelnud ei ole.
Seda sugulast lihtsalt ignoreeri. Eks ta võib jälle hakata mingeid jutte välja mõtlema ja levitama, sest sa lapsi temaga kokku ei lase, aga ei ole tõesti vaja sellise ussi juurde oma lapsi saata. Seda enam, kui isaga ja mitme teise isapoolse sugulasega on suhted korras. Lähisugulaste, isa ja vanaisaga on suhted korras, sellest piisab.
Kuna sa mainid, et sellel kuulujutte levitaval sugulasel on sinu laste eakaaslastest lapsed, siis ilmselt ei ole tegu näiteks vanaemaga, vaid jutt on mingist laste tädist või onust. Mulle tundub kül väga imelik see, et mingi tädi või onu nüüd äkki kangesti sinu lapsi taga igatsema hakkas. Mitte mingil juhul ei saadaks lapsi sinna.
Ei lubaks. Ebameeldivad ja ebavajalikud inimesed tuleb oma elust välja lõigata.
Ei laseks lastel suhelda. Miks peaks? Kahepalgelisest üllameelsusest? Lollus.
Miks saata lapsed kohta, kus hakatakse neilt materjali korjama ema tegude kohta ja tõlgendama seda ei tea kuidas.
Miks peaks lapsi kokku laskma järjekindlalt õela inimesega?
See oma tahtmine soolaku sisse. Mõelnud enne tööandja kaudu ahistamist.
Lapsed ei olesüüdi, et täiskasvanud inimesed ei saa üksteisega läbi. Kui kaua seda peab eesti naistele selgitama? Te olete ju EMAD ja lapse soovid peavad olema esikohal. Vastik on lugeda, kuidas kohtunikud peavad laste emale selgitama, et tema üle võlli keeratud emotsioonid ei ole küünemustagi väärt, laps on oluline. Kuidas sellised naised saavad lapsi!?
Me räägime kiusamisvabast koolist ja hurjutame lapsi, kes kiusavad, aga kust lapsed kiusamist õpivad? Ikka kodust ja 80%-st juhtudest on see naiste eeskuju, mehed nii kiuslikud ei ole.
Ma olen isata kasvanud, isa demoniseeriti. Hiljuti sain tõe teada ja pole üle aasta emaga suhelnud — enda ahnusest ja lapsikusest rikkus minu ja õe suhted isaga, takistas kohtumist ja valetas meile terve elu. Mul tekkisid isegi seaduslikud jamad seetõttu, et ema, 72, käitub ja käitus nagu 12 aastane.
See inimene, kelles on küsimus, ei ole selle lapse isa, ja nagu ma aru saan, siis isegi mitte vanaema või vanaisa. Lisaks lapse ema EGA KA isa ei soovi, et ta lastega suhtleks. Et nagu mis, igaüks, kes vähegi soovib, peab saama sinu lastega suhelda ja punkt, nii või?
Ei laseks lastel suhelda. Miks peaks? Kahepalgelisest üllameelsusest? Lollus.
Miks saata lapsed kohta, kus hakatakse neilt materjali korjama ema tegude kohta ja tõlgendama seda ei tea kuidas.
Miks peaks lapsi kokku laskma järjekindlalt õela inimesega?
See oma tahtmine soolaku sisse. Mõelnud enne tööandja kaudu ahistamist.
Lapsed ei olesüüdi, et täiskasvanud inimesed ei saa üksteisega läbi. Kui kaua seda peab eesti naistele selgitama? Te olete ju EMAD ja lapse soovid peavad olema esikohal. Vastik on lugeda, kuidas kohtunikud peavad laste emale selgitama, et tema üle võlli keeratud emotsioonid ei ole küünemustagi väärt, laps on oluline. Kuidas sellised naised saavad lapsi!?
Me räägime kiusamisvabast koolist ja hurjutame lapsi, kes kiusavad, aga kust lapsed kiusamist õpivad? Ikka kodust ja 80%-st juhtudest on see naiste eeskuju, mehed nii kiuslikud ei ole.
Ma olen isata kasvanud, isa demoniseeriti. Hiljuti sain tõe teada ja pole üle aasta emaga suhelnud — enda ahnusest ja lapsikusest rikkus minu ja õe suhted isaga, takistas kohtumist ja valetas meile terve elu. Mul tekkisid isegi seaduslikud jamad seetõttu, et ema, 72, käitub ja käitus nagu 12 aastane.
See inimene, kelles on küsimus, ei ole selle lapse isa, ja nagu ma aru saan, siis isegi mitte vanaema või vanaisa. Lisaks lapse ema EGA KA isa ei soovi, et ta lastega suhtleks. Et nagu mis, igaüks, kes vähegi soovib, peab saama sinu lastega suhelda ja punkt, nii või?
Jah. Punkt. Ja nii on.
Lapsed jäljendavad vanemaid, neil pole õrna aimugi, kuidas peab käituma ja kuidas on sobilik. Kui vanemad hakkavad dikteerima, et tema võib ja tema ei või suhelda, siis saab laps aru, et osad inimesed on suhtlemist väärt, osad mitte. Kui kaugele sellise piiratud maailmaga võib minna? Nagu aru saan, siis probleem ei ole lapsel, probleem on täiskasvanud iniemestel. Lapsed ei lahterda iniemsi headeks ja pahadeks. Laps ootab ehk kohtumist teise lapsega, et koos mängida, tal on sügavalt savi, kuidas mingi tädi või onu saab tema vanematega läbi.
Jah. Punkt. Ja nii on.
Lapsed jäljendavad vanemaid, neil pole õrna aimugi, kuidas peab käituma ja kuidas on sobilik. Kui vanemad hakkavad dikteerima, et tema võib ja tema ei või suhelda, siis saab laps aru, et osad inimesed on suhtlemist väärt, osad mitte. Kui kaugele sellise piiratud maailmaga võib minna? Nagu aru saan, siis probleem ei ole lapsel, probleem on täiskasvanud iniemestel. Lapsed ei lahterda iniemsi headeks ja pahadeks. Laps ootab ehk kohtumist teise lapsega, et koos mängida, tal on sügavalt savi, kuidas mingi tädi või onu saab tema vanematega läbi.
A kust sa seda võtad, et laps tahab nende teiste lastega koos mängida? See on tolle täiskasvanud sugulase jutt, et see täiskasvanud sugulane tahab, et lapsed omavahel mängiksid. lapsed pole omavahel mitu aastat kohtunudki, vaevalt nad üksteist igatsevad või üldse mäletavadki.
Ja see, et lapsed varakult teada saavad, et tõepoolest, kõikide inimestega ei ole vaja suhelda, on ainult hea. See, et nad saavad teada, et on olemas ka pahasoovlikud inimesed ja niisuguseid ei ole vaja oma ellu lasta. See on just hea, kui lapsi ei saadeta kellegi sellise juurde, keda peetakse ebameeldivaks.
See, et sinul on praegu mingi isiklik lapsepõlvetrauma hoopis teisest ooperist asja suhtes, ei puutu antud teemasse. Selle teema lapsed suhtlevad nii oma isaga kui ka osade isa sugulastega ja jutt käib hoopis mingist tädist või onust, kes on varem laste ema demoniseerinud (kasutades sinu väljendit). Puhka jalga. Loe enne teemaalgataja lugu läbi kui plärtsuma hakkad.
Ja see, kui keegi on EMA ei tähenda siiski seda, et tema enda isik ja emotsioonid peaksid igas olukorras tagaplaanil olema. Ei pea. Lugusid välja mõelda ja valesid levitada on loomulikult vale, aga antud loos ei tee seda mitte laste ema, vaid see sugulane, kes nüüd äkki kangesti lapsi näha tahab.
Ei laseks lastel suhelda. Miks peaks? Kahepalgelisest üllameelsusest? Lollus.
Miks saata lapsed kohta, kus hakatakse neilt materjali korjama ema tegude kohta ja tõlgendama seda ei tea kuidas.
Miks peaks lapsi kokku laskma järjekindlalt õela inimesega?
See oma tahtmine soolaku sisse. Mõelnud enne tööandja kaudu ahistamist.
Lapsed ei olesüüdi, et täiskasvanud inimesed ei saa üksteisega läbi. Kui kaua seda peab eesti naistele selgitama? Te olete ju EMAD ja lapse soovid peavad olema esikohal. Vastik on lugeda, kuidas kohtunikud peavad laste emale selgitama, et tema üle võlli keeratud emotsioonid ei ole küünemustagi väärt, laps on oluline. Kuidas sellised naised saavad lapsi!?
Me räägime kiusamisvabast koolist ja hurjutame lapsi, kes kiusavad, aga kust lapsed kiusamist õpivad? Ikka kodust ja 80%-st juhtudest on see naiste eeskuju, mehed nii kiuslikud ei ole.
Ma olen isata kasvanud, isa demoniseeriti. Hiljuti sain tõe teada ja pole üle aasta emaga suhelnud — enda ahnusest ja lapsikusest rikkus minu ja õe suhted isaga, takistas kohtumist ja valetas meile terve elu. Mul tekkisid isegi seaduslikud jamad seetõttu, et ema, 72, käitub ja käitus nagu 12 aastane.
See inimene, kelles on küsimus, ei ole selle lapse isa, ja nagu ma aru saan, siis isegi mitte vanaema või vanaisa. Lisaks lapse ema EGA KA isa ei soovi, et ta lastega suhtleks. Et nagu mis, igaüks, kes vähegi soovib, peab saama sinu lastega suhelda ja punkt, nii või?
Jah. Punkt. Ja nii on.
Lapsed jäljendavad vanemaid, neil pole õrna aimugi, kuidas peab käituma ja kuidas on sobilik. Kui vanemad hakkavad dikteerima, et tema võib ja tema ei või suhelda, siis saab laps aru, et osad inimesed on suhtlemist väärt, osad mitte. Kui kaugele sellise piiratud maailmaga võib minna? Nagu aru saan, siis probleem ei ole lapsel, probleem on täiskasvanud iniemestel. Lapsed ei lahterda iniemsi headeks ja pahadeks. Laps ootab ehk kohtumist teise lapsega, et koos mängida, tal on sügavalt savi, kuidas mingi tädi või onu saab tema vanematega läbi.
Jajaa, tuleb suvaline pedofiil ja ütleb, et tema peab sinu lastega mängida saama, siis kohe nii ongi, jah?
Nii:
Laste isa ega ema ei taha, et lapsed suhtlevad (isapoolse)suguvõsa liikmega, kes ema kohta avalikult halvasti rääkis ja laimas. Õigemini parandus: sinu uus mees ei taha, et lapsed temaga kohtuvad. Mida arvab asjast laste isa, selle inimese sugulane? Tema siis ei viitsi nagunii tegeleda sellega, et tema laste suhted oma suguvõsapoolega (sh vanavanemad) oleks tihedad ja regulaarsed, sina käid temapoolsete vanavanematega läbi, isegi see on sinu kaela jäetud, hea kui isa ise oma lastega suhelda suvatseb. Siis peaksid sina ka selle laimaja sugulasega suhtlema hakkama ja talle lapsi külla viima, nii või? Milleks ometi?
Lapse ema ja isa otsustavad, kellega laps suhtleb ja kas see lapse vaimsele tervisele ka hea on. Ikka ei käi nii, et aeg läheb mööda ja nüüd on kohustus laimajaga suhtlema hakata, et tema lapsed tahavad. No las nad siis tahavad, sinu pere ei taha.
Teemaalgataja lapsed pole neid sugulasi-lapsi näinudki vast mitu aastat! Ei igatse neid keegi.
Enne oleks võinud see laimaja mõelda, kuidas ta oma lähisugulaste (pakun, et laimaja on nt mehe õde vms) suhted potentsiaalselt läbi lõikab ka oma laste jaoks. Tegelikult lastele on tädi/onulapsed suguvõsa lõikes kõige lähemad sugulased lisaks oma vanavanematele ja vanematele. Aga kui vanemad on omavahelised suhted rikkunud, siis nii on.
Omaenda teod maksavad kätte, kellelgi teist pole kohustust temaga suhelda, kui te seda ei soovi.
Kas sa julgeksid uskuda, et sinna oma lapsi nt külla lastes ei hakata mingit ümbernurga õelaid märkusi laste ema= sinu kohta lastele tegema, neilt sinu kohta infot pumpama jms. Sellega kahjustaks ta otse sinu laste psüühikat (olen ise lapsena olnud sellise suhtluse sees, kui mulle isast halvasti räägiti, lapsele on see äärmiselt vastik tunne, aga ta ei oska seda lõpetada ise. Põhiliselt kahjustas see rääkija küll iseennast, sest isegi laps saab aru, kelle teod ja jutt kokku lähevad). Milleks siis see suhtlus? Või oled kindel, et tema käitumine sinu suhtes on neutraalne ja jääb selliseks?
Minu meelest elementaarne sellises asjas on selle inimesega asjade selgeks rääkimine ja tema vabandamine, enne kui mingist suhtlusest ja laste koos mängimisest üldse rääkida saab hakata. Mitte nii, et sujuvalt ujub tagasi suhtlusringkonda, nagu midagi poleks olnud.
Mees mul on väga vastu, et lapsed selle inimesega kokku puutuvad, sest kui inimene käitub nii, siis ei tea, mida sealt oodata on.
Siis on selge, võtan oma sõnad tagasi ja vabandan.
Ja mitte selle pärast, et ma šovinist oleks.
Lükka kogu see teema oma eksile ja las lahendab. Nagu ma aru saan, see mees ei viitsi nagunii tegeleda.
Sugulasele anna lihtsalt teada, et su lapsed ei soovi võõraga suhelda (1x elus nähtud ongi võõras) ja kogu lugu.
Ja sa ju ei valeta.
Nende laste ema korraldas käki, kirjutas isegi tööandjale, no anna kannatust. See oli vale käik.
P.S Ega see mingi eksi õde ei ole? Kui ta lastele lihane tädi on, siis on pisut raskem seda teha, aga tulemus on ikka enam-vähem sama. Ebanormaalselt käitunud tädi lihtsalt.
Ei laseks lastel suhelda. Miks peaks? Kahepalgelisest üllameelsusest? Lollus.
Miks saata lapsed kohta, kus hakatakse neilt materjali korjama ema tegude kohta ja tõlgendama seda ei tea kuidas.
Miks peaks lapsi kokku laskma järjekindlalt õela inimesega?
See oma tahtmine soolaku sisse. Mõelnud enne tööandja kaudu ahistamist.
Lapsed ei olesüüdi, et täiskasvanud inimesed ei saa üksteisega läbi. Kui kaua seda peab eesti naistele selgitama? Te olete ju EMAD ja lapse soovid peavad olema esikohal. Vastik on lugeda, kuidas kohtunikud peavad laste emale selgitama, et tema üle võlli keeratud emotsioonid ei ole küünemustagi väärt, laps on oluline. Kuidas sellised naised saavad lapsi!?
Me räägime kiusamisvabast koolist ja hurjutame lapsi, kes kiusavad, aga kust lapsed kiusamist õpivad? Ikka kodust ja 80%-st juhtudest on see naiste eeskuju, mehed nii kiuslikud ei ole.
Ma olen isata kasvanud, isa demoniseeriti. Hiljuti sain tõe teada ja pole üle aasta emaga suhelnud — enda ahnusest ja lapsikusest rikkus minu ja õe suhted isaga, takistas kohtumist ja valetas meile terve elu. Mul tekkisid isegi seaduslikud jamad seetõttu, et ema, 72, käitub ja käitus nagu 12 aastane.
Sa oled ise kiusaja ja üritad praegu ema demoniseerida.
Teemaalgataja ei keela lastel isaga suhelda. Seega ei maksa sul oma ema tegude pärast teemaalgatajat sõimata. Mine sõima oma ema, kui keel kiheleb.
Lugu on lihtne. Kui too mehe sugulane tahab nende lastega suhelda, siis tehku seda laste isa kaudu ja tema korraldamisel. Teemaalgataja ei ole kohustatud sellisele inimesele oma lapsi treppi sõidutama.
Kui isa ei viitsi või ei taha oma lapsi selle sugulasega kokku viia, siis vastu tema tahtmist ja ka vastu enda tahtmist ei ole teemaalgataja kohustatud mingite lehmalellepoegade ja oma laste suhtlust vägisi elus hoidma. Ei oleks ka siis kohustatud, kui varasemaid tülisid poleks.
Lapsed said isaga suhelda, aga katkesid suhted isapoolsete sugulastega. Nüüd on sellest 3a ning praeguseks on osad eksi sugulased minu ja lastega suhted taastanud ja vabandanud ja asjad selgeks rääkinud. Selle ühe konkreetse sugulasega olen keelanud lastel suhelda, sest see oli mulle trauma. Nüüd on ta siis hakanud eksile peale käima, et soovib minu lastega suhelda ja et tema lapsed saaksid minu omadega koos mängida.
Ma ei saa aru, miks peaks isa, kes muu elu kõrvalt niigi leiab vähe aega, oma ja laste aega veel kellegi sugulase lastega peaks jagama? See niiöelda sugulane ei taipa vist teiste inimeste elust eriti midagi, sest teised sugulased on ju aru saanud, et kui sinu lastega tahavad suhelda, siis seda peab tegema sinu kaugu, mitte nende isa kaudu (kuigi too on nende oma veri).
Mina laseks laste isal ja lastel teha koos midaiganes neil kombeks koos teha ja pähe tuleb. Kui lähevad koos sellele sugulasele külla või tuleb tema laste isa poole, kui lapsed on seal, siis palun väga, seda ju keelata ei saa, arvan ma. Sa ei saa terve elu om lapsi kurjade inimeste eest kaitsta. Kui lapsed küsivad, siis muidugi räägid selle inimese koha seda, mis sinu meelest on tõsi ja las lapsed teevad oma järeldused, kas on tore temaga suhelda või mitte. Võibolla tema lapsel ja sinu lapsel on väga tore koos ja nende suhet ei peaks ju vanemate omavaheline vimm keelama. Hoia lihtsalt oma lastega head suhteid, sest hea suhe emaga on parim kilp kurjuse vastu!
Kui sugulane tahab sinuga suhteid soojendada ja sedakaudu su lastega, siis ma ikka vaataks õunte pealt, mida ta sulle vabandust otsides kaasa toob 🙂 ja teeks oma kõhutunde järgi.
Olin laste isaga abielu 15a ja meil 4 ühist last. Suhte lõpetasin mina, sest abikaasal olid silmarõõmud ja ma andestasin kuni minu ellu tuli mees, kellesse armusin ja sealt tuli tõuge abielu lõpetada. Lahutuse ajal üks laste isa sugulane sõimas mind otse ja seljatada kuni selleni välja, et isegi tööabdjale kirjutas, et minusugune perelõhkuja ei tohiks lastega töötada ja teisi nõustada. Väitis ka, et lapsed pole abikaasal omad jne. See kestis umbes aasta ja oli mulle õudne aeg, sest pole kunagi varem sellise kiusuga kokku puutunud. Lahutus oli meil eksiga vastastikusel kokkuleppel ja sõbralik. Lapsed said isaga suhelda, aga katkesid suhted isapoolsete sugulastega. Nüüd on sellest 3a ning praeguseks on osad eksi sugulased minu ja lastega suhted taastanud ja vabandanud ja asjad selgeks rääkinud. Selle ühe konkreetse sugulasega olen keelanud lastel suhelda, sest see oli mulle trauma. Nüüd on ta siis hakanud eksile peale käima, et soovib minu lastega suhelda ja et tema lapsed saaksid minu omadega koos mängida. Kõige noorem laps on teda elus ühe korra näinud ja teised pole temaga kuigi tihedalt suhelnud. Ja nüüd siis mõtlen, et kas lasta asjal minevikku vajuda ja las siis suhtleb lastega, aga samas tõesti ma ei suuda taluda mõtet, et mõni teguviis jääb lihtsalt unustusehõlma ja siis tema saab ikka selle mida tahab. Laste seisukohast on neil vist suht ükskõik. Ilmselt peaksin lapsi veidi julgustama suhtlemise edendamisel, sest vanemad lapsed teavad üsna hästi, mis toimus.
Praeguseks on lastel isaga ka kontakt väiksem ning isa sugulastega suhtlevad pigem minu kaudu ja ainult vanaisa ja vanemaga. Kohtuvad vanemaga u 2_3x aastas ja vanaisaga iga kuu, sest too tuleb meie juurde külla.
Milleks on üldse lastel vaja mingite lehma lelletütardega suhelda, eriti veel, kui need on ebameeldivad inimesed?!
Kindel ei. Lapsed ei suhtle sellise inimesega. Minu meelest pole siin midagi rääkida.
Kuula oma meest, ta näeb kõrvalt selgelt ja teab mida ütleb.
Hoia lapsed temast heaga eemale.
Vastus on: EI, EI, EI
Ma olen isata kasvanud, isa demoniseeriti. Hiljuti sain tõe teada ja pole üle aasta emaga suhelnud — enda ahnusest ja lapsikusest rikkus minu ja õe suhted isaga, takistas kohtumist ja valetas meile terve elu.
Jälle see teema, et ema oli ahne ja küsis isalt lastele elatist, ometi “sai ju ise ka hakkama”?
Kas sa oma ülemusel vähem kui minutiga suudaks peale seda jama selgitada, miks lapsed selle terroristi juures on? Kui mitte või nõuab palju mõtlemist, jälle üks argument ei poolel.
Ma pöörduks politseisse kui keegi mu töökohta oma umbluujama kirjutama hakkaks. Muidugi EI lubaks lastel sellise haige inimesega suhelda.
Sinu lapsed on need 10a vanemad ilmselt, ehk et tädi loodab endale tasuta lapsehoidjad saada? Mida sellise vanusevahe puhul see “koos mängimine” ikka muud tähendada saab.
Sinu lapsed on need 10a vanemad ilmselt, ehk et tädi loodab endale tasuta lapsehoidjad saada? Mida sellise vanusevahe puhul see “koos mängimine” ikka muud tähendada saab.
Kisub sinnakanti muidugi. Ja inimesest, kes oma venna petmistega on kursis ning siis vennanaise tööandale laimukirju saadab, võib sellist lüket oodata küll.
Võibolla (ka see variant on laual), et ta siiski kahetseb oma tegu ja sooviks leppida.
Aga nagu meil tavaline, ega inimesed rääkida ei oska/ei julge ning loodab, et lepid vblla laste vahendusel ise tasapisi niisamagi ära.
Võid ju talle otse öelda, et Kui soovid oma tegu kahetseda ja tahad sellest rääkida, siis ma olen valmis kuulama, aga esialgu ei otsusta midagi. Lihtsalt kuulama.
Ja lastest räägime edasi alles pärast minu otsust.
Mees mul on väga vastu, et lapsed selle inimesega kokku puutuvad, sest kui inimene käitub nii, siis ei tea, mida sealt oodata on. Mina kõhkle, sest laste kaudu hakkab lekkima infot mimi elu ja tegemiste kohta. Tean isegi ette et kohe tuleb teemaks, miks lapsed nt isaga vähe sühtlevad ja selles süüdistab ta ka mind. Kuigi isa ja laste suhtlus jääb selle taha, et isa on palju tööl ning kuna vahetab sageli naisi siis armumisfaasis on tähelepanu naisele rohkem kui lastele.
Ma saan aru ideest, et lapsed pole nende suhetega seotud ja pole nende asi, kuidas see sugulane minuga käitus, aga lapsed olid need kes kuulsid pealt minu nutmist ja kõnesid js leidsid ise ka postkastist kirju (vanim isegi luges ühte). Seega see draama ei läinud 100% lastest mööda.
Selgita palun mulle ühe asja, kui see inimene ei ole laste vanaema, siis miks mingi suvaline sugulane nõuab sinu lastega suhtlemist? Las tema lapsed mängivad oma sõpradega, nagu ma aru saan, siis nad ei ole eriti kohtunudki. Ma ei hakkaks eksi sugulaste pärast küll nii palju võimlema.
Ei. Ei pea, lastel tekivad omad sõbrad. Mina näiteks ei tunnegi oma tüdi tütreid, veelvähem minu lapsed, nad pole neid näinudki, nad ei tea nende olemasoludestki ja teate ei juhtu midagi, õnnetu pole keegi.
Sugulased kas on või ei ole, vägisi ja kunstlikult neid tekitada pole mingit mõtet ega vajadust.
Ei laseks. Kui mind on ikka üle lastud, siis mina ei pea selle inimese s**** alla neelama. See inimene peab enne minu ees vabandama ja alles siis me vaatame koos edasi, kuidas lapsed suhtlema saada. Kui vabandust ei tule, siis on lastega suhtlemise soov ainult ebameeldiv väljapressimine. Kuni lapsed on alaealised, on neid tegelikult lihtne minule ebameeldivatest inimestest eemale hoida. Kui nad saavad täiskasvanuks, siis räägin neile ära tegeliku loo ja annan neile vabad käed. Aga nagu ütlesin, kuni minu ees vabandatud ei ole, ei suhtle mina selle inimesega ei nüüd ega ka hiljem, ka mitte laste nimel.
