Teema: Kas mees peaks rasedat naist rahaliselt toetama?

Kas rasedus on haigus või mis sind takistab endale ise elatist teenimast? Muutusid sa kuidagi rumalamaks?

Ülalpidamiskohustus on 8 nädalat enne sünnitustähtaega ja 12 nädalat peale sündi. https://www.eesti.ee/et/perekond/varalised-suhted-perekonnas/uelalpidamiskohustused-perekonnas/#lapseemauelalpidaminelapsesuennikorral1

Teie kooslus on muidugi ebatavaline ja eeldab head kommunikatsiooni, et te lapse huvides hästi toimiksite. Proovige alustada juba nüüd.

Ma ei usaldaks mehe juttu juba nüüd, rääkimata ajast, mil laps sündinud juba on. Loodetavasti ei ole tal plaanis soetada kasutatud vankrit ja turvahälli? Uuega oleks sul vähemalt lootus see maha müüa. Ise maksma vaevalt midagi hakkab, kui juba praegu sendigagi ei toeta. Mis mõttes teda isegi ei huvita, mis tingimustes tema laps elama hakkab? Natuke remonti võiks ju ikka teha juba nüüd kui mehel oskusi ja  võimalusi on. Tuleb oodata lapse sünnini ja panna kohtus elatis peale.

Kuidas sa siis seni enda rahakoti peal hakkama said? Kui tervis lubab tööl käia, pole pidanud raseduse pärast haiguslehel jääma, siis peaksid ju sama hästi hakkama saama, kui ennegi said. Ja praegu ei pea ju lapsele kuhjade viisi asju valmis ostma, tegelikult on vastsündinuga üsna vähe vaja, nii et rasedana ei ole kulud kuidagi suuremad kui sul muidu oleks.

Kui tulevane isa ostab vankri ja turvahälli, siis sina ostad voodi ja esmased riided. Lapse sündides saad riiklikku sünnitoetust 320 eurot, selle eest saab juba võreka + madratsi + voodipesu, kui soodukaid otsid (täiesti ok võrekaid saab ka kasutatult, ka uusi saab alla 100 euro hinnaga). Omavalitsused maksavad ju ka ühekordset sünnitoetust, nii et sellest rahast saab ka palju esmavajalikku osta. Lapse isa hakkab ju elatist maksma lapsele, praegu oleks imelik raha küsida, kui oled terve ja suudad tööl käia. Isegi kui juba lapsele mõned riided või mähkmepaki või voodi vmt ostad, need ei ole nii suured kulud ja tegelikult saad selle ühekordse sünnitoetuse ja omavalitsuse sünnitoetusega tagasi.

Kui see remondivajadus on selline, et ilma selle remondita oleks beebiga tõesti väga raske elada, nt pole majas vett sees vmt (see oli suvaline näide), siis võid ju lapse isaga arutada. Kui aga on mingi tavaline korteriremont, et vajaks putitamist, siis see on ikkagi sinu elukoht ja sinu mure, isegi kui see parandab tulevikus lapse elujärge.

Üldse tasuks praegu kuludega koomale tõmmata, mitte liiga suure hurraaga asju osta (pooli neist, mis alguses kokku ostetakse, ei lähe niikuinii vaja). Beebiga kodus olemise aeg on tegelikult selline, kus kulud on väikesed, minu vähemalt mõlema lapsega olid, pole elu sees nii vähe raha kulunud kui laste esimesel eluaastal. Riided + mähkmed, esimesel poolaastal suurt midagi muud polegi vaja. Nii et tulevikule mõeldes tasub lapsehoolduspuhkusele jäädes ka kõvasti vanemahüvitisest säästa, et saaks veidi kauem kodus olla.

#3767375:

Aga kuidas praegusega? Mida arvate teie? Ei ole julgenud ise ka raha küsida, ehkki teinekord oleks väga vaja või on minu arvamus ja suhtumine väärad, et ta võiks juba hetkeolukorras omapoolset rahalist abi pakkuda?

Olen mees, mitu last. Muidugi on minu arvamus seetõttu kallutatud ja Kägudele ei sobi.

Arvan, et kõik mõistlikud pakkumised (nt vanker, turvahäll jne) tuleb vastu võtta ja kasutatud asjade kasutamine pole mingi patt. Arvan, et kui lapse isa osalemine on pigem pühapäevaisa, et paar korda kuus tuleb külla lapsele, siis võiks ta maksta kas elatist või sarnases suurusjärgus (üldiselt: pool lapse kuludest) kulutusi ja/või vajalikke esemeid. (Mõistlik on ka mehel otse maksta lasteaia- või ringitasusid jms, raha ei pea kandma naise kontole, kui on soov olla hästi läbipaistev.) Kui lapse isa osalemine saaks olema või muutub selliseks, et ta hoiab ligikaudu pool ajast last ise, siis elatisega tasaarveldamist pole vaja, tuleb ainult jälgida, et kulutused poleks liiga ühele poole kaldu.

Eluaseme osas võiks mees pakkuda lahendusi, mitte esmalt sulle raha kinkida. Enda aja panustamine ja/või tuttava leidmine, kes oskab ja tahab üht või teist remonttööd teha, on väärtuslikum kui mõnesaja euro luftitamine. Kullakaevajad, kes pole iialgi vana kinnisvara remondiga tegelenud, arvavad muidugi teisiti.

Väike laps ei vaja palju ruumi, piisab ühetoalisest korterist. Vaja on aga voolavat sooja vett, muidu on imikuga väga tülikas.

#3767492:

Mähkimislaud näiteks, elu mõttetu ost. Tee ise pesumasina peale turvaline pesa, enamusi vastsündinu beebibodisid sa ei jõua ära kasutada jne, jne. Mingid käimisraamid, liiga pisikeste laste hüppekiigud jne, pole lapse arengule soodustavad. Aga no enamus vanemahüvitise peal tiksuvaid emmesid ostab seda jama kokku..

Osaliselt nõus. Mähkimislaud kunstvakstuga tähendab narmendavat katet, kui on mitu last läbi käinud. Nahaga ületegemine on samas kestev kulutus ja mugavus. Ei nõustu, et see on tingimata mõttetu, aga seda saab asendada jah muu pehme alusega. Mingit alust mähkimiseks on igal juhul vaja.

Beebide riideid on selgelt mõttekas hankida ainult kasutatuna, neid on nii palju ja laps kasvab nii kiiresti, iga paari kuu tagant uus number.

Käimisraamid, kiiged, lamamistoolid on rämps. On vaja (auto korral) turvahälli (hiljem turvatooli) ning lamamisasendis vankrit/käru. Turvahällis olemise aeg peab olema võimalikult lühike (mitte tirida last hälliga kaasas kogu aeg). Ohutu (selga mitte kurnav) lamamine on voodis (vms pehmel siledal alusel), kärus või süles/linas.

Esimese lapse emad lähevad jah peast sassi oma ostudega. Hiljem järgmiste laste pealt tagasi vaadates on näha, kui viltu võis mõelda. Sügav tõde on anekdoodis: “Kui esimene laps sööb mulda, kutsuvad vanemad kiirabi. Kui teine laps sööb mulda, pühivad vanemad tal suu puhtaks. Kui kolmas laps sööb mulda, mõtlevad vanemad, kas ta sai kõhu täis või soovib veel ka lõunat süüa?”

#3767549:

#3767492:

Mähkimislaud näiteks, elu mõttetu ost. Tee ise pesumasina peale turvaline pesa,

Minu jaoks oli see väga vajalik asi, kasutasin igapäevaselt. Pesumasina peal asetseb kuivati.

Sama lihtne on beebit mähkida voodi peal. Käterätik alla ja minutiga tehtud. Mähkimislaud nagu eeldab, et laps peaks jääma mingiks hetkeks järelvalveta, et ta ei keeraks. Ma pole elus mingile suvalisele eraldi seisvale alusele beebit jätnud. Vahet pole, mille peal toimub märkimine, pesumasina, kuivati või voodi. Mul on need kõik olemas ja kõige peal võinuks mähkmeid vahetada. Seda enam ei saa aru ERALDI mähkimislaua vajalikkusest (kolme lapse ema). Kas ei oska inimesed kahte külge rulli enam keerata käterätte ega panna  pehmet katet üle nende? Vaja on osta eraldi mähkimisalus, mille mingi suvaline tootja on esmakordsetele emadele ette söötnud kui ülivajaliku eseme? Palju õnne, ostke, palju jaksate mingit suvalist kraami kokku, aga kui inimesel on rahamure, siis see EI OLE number üks vajalik ost.

Mul on laps 1 aasta ja 3 kuud. Siiamaani vahetan mähkmeid mähkimislaual, see on asetatud kummutile, kus on lapse riided, mähkmed, käterätid. Miks peaks laps seal peal järelvalveta jääma, nagu keegi eelpool kõneles? Olen proovinud ka voodil vahetada, aga sealt paneb laps lihtsalt plehku kümnes eri suunas. Mähkimislaud maksis 13 eurot, tõepoolest natuke juba narmendab, aga järgmise lapsega hoolitsen ka kindlasti selle eest, et mähkimislaud oleks olemas.

See on väga tore, et ta on lubanud lapse elus osaleda jms. Mul on üks sõbranna, kellel oli alguses samuti juhusuhterasedus, esimese lapsega ta oli alguses suht üksi aga siis kolisid kokku (ikka sellesama juhusuhtega) ja nüüdseks on juba abielus ja mitu last. Võib minna ka nii.

Aga. Praegu liiga kõrgeid nõudmisi veel ei ole vaja esitada, ta juba niigi on lubanud turvahälli ja vankri osta, need on suhteliselt kallid asjad. Beebile esimesed riided on pigem soovitatav võtta mingid teise ringi omad, sest esiteks on lapsel esialgu ükskõik, mis tal seljas on, peaasi et soe oleks, teiseks ta kasvab nii kiiresti, et pole mõtet kõiki asju uuena osta, kolmandaks, riideid beebil kulub suht palju, sest need määrduvad. Mul imikuga iga päev pesumasin käis.

KUI sul ei ole pesumasinat, siis selle võiksid küll enne beebi sündi hankida. KUI sul on vaja kodus teha mingit iluremonti, siis värvi või tapeedi sa saad ise ka ostetud, aga lapse isal võid paluda, et äkki ta saab need asjad seal ise ära teha.

Mina ütleksin, et mähkimislaud on just vajalik ost. pigem võib jätta võrevoodi ostmata, kui sa nagunii üksikema. magad lapsega samas voodis või paned voodi kõrvale vooditasku. Ma ostsin sellise voodi, mis oli 3in1, et alguses võrekas koos mähkimislauaga ja hiljem sai selle lahti võtta kummutiks ja lastevoodiks. Võrevoodit ei kasutanud üldse, küll aga oli mähkimislaud väga hea, sellel on kõrgemad ääred. ma ei kujutaks küll ette, et ma beebit oleks kuskil teises korteri otsas vannitoas pesumasina peal pidanud mähkima. Ja mis siis, kui pesumasin parasjagu käib? voodi peal ei ole esiteks mugav, teiseks võib beebi voodi täis pissida ja kakada, sealt võib aeg-ajalt ikka täielik sitapurskkaev tulla, vabandust väljenduse pärast.  Aga see selleks, eks. Mina soovitan et pigem mähkimisalus kui võrevoodi. Või siis ka samamoodi see 3in1 variant. sest lapse voodi ja kummut (mis algselt oli ka mähkimislaud) oli meil pärast päris kaua kasutusel, kuni koolieani.

eks need asjad tuleb läbi arutada jooksvalt ja konkreetselt, et mida vaja on, palju sina panustad ja palju tulevane isa. Raseduse ajal mees pigem aidaku tegudega ja kui on vaja mingi konkreetne ese osta, siis selle klapite kahepeale kokku. Mingit umbmäärast rahalist toetamist mees tegema ei pea. Kui on midagi konkreetset ja lapsega seotud asi, siis võite seda omavahel arutada.

#3767613:

Võrevoodit ei kasutanud üldse, küll aga oli mähkimislaud väga hea, sellel on kõrgemad ääred. ma ei kujutaks küll ette, et ma beebit oleks kuskil teises korteri otsas vannitoas pesumasina peal pidanud mähkima. Ja mis siis, kui pesumasin parasjagu käib? voodi peal ei ole esiteks mugav, teiseks võib beebi voodi täis pissida ja kakada, sealt võib aeg-ajalt ikka täielik sitapurskkaev tulla, vabandust väljenduse pärast.  Aga see selleks, eks. Mina soovitan et pigem mähkimisalus kui võrevoodi.

aga kus sa peput pesid, kui mähkmeid vahetasid? kõnnid titega toast vannituppa pesema, siis tuppa tagasi kuivatama ja mähkima? minu jaoks oli elementaarne mähkmeid vahetades pepu vee alt läbi loputada. kui pesumasin käis, siis vajutasin selle lihtsalt korraks pausile

#3767638:

Kui ta aga seda ei teeks(enne sündi juba) siis mina toda meest lapse isaks sündides ei märgiks. Aga see muidugi tähendab seda, et siis pole ka õigust lapsele elatusabi nõuda, kui ta peaks sellest kõrvale hiilima.

Sõnakasutus läheb ikka kiiva. Mehel, kes pole ametlikult lapse isa (ja kes ei tee midagi tegeliku olukorra seadustamiseks), polegi midagi kuskilt kõrvale hiilida, sest see laps pole tema laps. Inimesed üldjuhul ei anna elatist võõrale lapsele ja mitte andmine ei tähenda siis “kõrvale hiilimist”.

#3767635:

aga kus sa peput pesid, kui mähkmeid vahetasid? kõnnid titega toast vannituppa pesema, siis tuppa tagasi kuivatama ja mähkima? minu jaoks oli elementaarne mähkmeid vahetades pepu vee alt läbi loputada. kui pesumasin käis, siis vajutasin selle lihtsalt korraks pausile

Ega iga kord ei pesnudki, kasutasin niiskeid lappe. Laps käis nagunii iga päev vannis, ta sittus kaheksa korda ööpäevas nii öösel kui päeval, ma tõesti ei pesnud teda iga jumala kord. Üks kord vannitasin, aitas küll.

Pesumasin aga mul ei asugi üldse sellises ruumis, kus oleks kraanikauss, see on mul täiesti eraldi abiruumis.

Last ma vannitasin üldse köögis kapi peale asetatud vannis, seal oli kõige soojem ja vann mugaval kõrgusel.

Eks igalühel ole omad elutingimused ja peab selle järgi vaatama. Iga laps ka ei situ kaheksa korda, mul oli endal selle pärast suur mure ja isegi guugeldasin, kas see on normaalne 😀 sain vastuseks, et jääb täiesti normaalsuse piiresse.

Mähkmeid sai ikka kõvasti vahetatud, päeval ja öösel 😀 aga jah, ma pesin teda siiski kord päevas, mitte iga jumala kord.

#3767375:

Lapseootele jäin nö juhusuhtest. Tulevase lapse isaga otsustasime mõlemad valida selle tee, et jätame lapse alles. Koos me ei ei ela. Kas ta peaks mind juba praegu otseselt rahaliselt toetama või mitte? Kodu, kus elan, vajab suurt remonti ja ta teab seda, aga rahalist abi pakkunud pole ta siingi.

Ütle lapse isale, et kui ta kiiremas korras 500 000 ei anna, siis räägid kõik tema naisele ära

#3767718:

#3767606:

Väga jama, kui sa pole rahaliselt kindlustatud. Soovitan väga mõelda sellise suhte puhul ette:

1. Kui lähed last registreerima, laps kindlalt enda perenimega, hiljem mees võib hakata jamama kui kuskile tahad minna jälle tema nõusolek jne, kaikad kodaras ja oled tema lõo otsas.

2. Lapse ainuhooldusõiguse ainult sulle (2 varianti kas jagatud või ainu on lapse registreerimisel. Parim variant, kui registreerid üldse üksikemana ennast. Praegu mehel mugav, saab tänu sinu armule lapse, hiljem võib hambaid näidata ja ei tea mida nõudma hakata.

3. Kas mees on üldse usaldusväärne, oht, et kuna sina pole majanduslikult kindlustatud, aga tema on, siis oht, et hakkab last endale nõudma jne.

4. Suur viga, et sa pole majanduslikult kindlustatud, sest kui juba arutada, et pole raha nipet-näpet asju osta, siis milleks laps siia kannatama? Mehe peale ära looda, sina pead enda peale lootma!

Te kallid soovituste jagajad, otsustage nüüd ära, mis parem, kõike korraga ei saa:)

Küll arvatakse, et mees peab juhusuhtest rasestunud naist ülal pidama ja kohe kui laps sündinud, jumala eest elatis peale! Samas hoia endale ainuhooldusõigus ja üldse oleks turvaline üksikemaks hakkamine. Saate ikka aru, et sel juhul puudub mehel igasugune lapse ülalpidamise kohustus?

See, et mees peaks sinu poolt use valitud kehva korterit remontima hakkama, on absurd. Teil pole peret, olete kaks eraldi inimest ja igaüks mõtleb ise, millised elutingimused sobivad ja mida endale lubada saab.

Ja kui TA nüüd tõesti lausa ühispeldikuga ühielamutoas elab, siis miks krdi pärast ta seksib ilma kondoomita?!

Kulla kirjutaja, kus mina kirjutasin elatisest, ära pane palun kõiki soovitajaid ühte patta. Mina soovitan majandusliku iseseisvust, ilma mehele lootmata, laps oma nimele ja veel parem üksikvanemana regada ennast ja olla ise ainuvanem oma rahakotiga. Kui teemaalgataja ikkagi otsustab isa ka lisada ja mees nõus on lapse registreerimisel, siis ainuhooldusõiguse ainult naisele ja isale kindel suhtluskord, siis juba saab ka elatist nõuda, suhtluskorra selle saab mees nkn aga naine otsustagu ise oma lapse eest. Kuidas mehega kokkuleppele saab, aga naine ärgu sellises suhtes mehele võimu andku. Naine on hetkel ju inkubaator mehele ja mees rõõsa ja rõõmus ilma suure vaevata saab isaks. Minu ainusoovitus proovi max tööd tegema hakata jne ehk leiad isegi tööd mida saad kodus teha ja mehele ei looda, ja oled ainuhooldaja ja otsustaja lapsele. Elatist ära küsigi, teil on veider suhe ja lootus ainult iseendale.

Me ju ei tea, kuidas see suhe üldse nii kaugele jõudis, et naine lapseootele jäi. Mida mees lubas, kuidas enne seda käitus. Naised tavaliselt usuvad igasugu lubadusi-kui oled armunud ja roosad prillid ees, loomulikult loodad. Kui varasemat elukogemust ka ei ole, võibki nii minna. Mõte on ikkagi selles, et mees peab ka NÜÜD ja kohe pingutama hakkama lapse huvidest lähtudes. Ma soovitaks küll anda mehele ka teada oma soovidest ja mitte lasta vastutusest üldse pääseda. Vaid mehel olgu ka kohustused seoses lapsega. Kui remonti ei nõustu tegema, siis mis on tema nägemus elutingimuste parandamisest? Mehega tuleb need asjad läbi arutada ja meie ju ei tea, on see mees sõnapidaja või ei.  Kindel on see, et vaikimine ka kasu ei too.