Teema: kas olete mehe maha jätnud kuna aega pole

#4222937:

#4222932:

Aga ei ole seda tunnet sageli, et mitte kedagi ei taha näha ega kuulda ning mõte seksile ajab oksele? Stressi ajal?

Pole see, kellelt küsid, aga minul pole iialgi selliseid mõtteid tulnud. Just stressi ajal tahangi kalli inimese kaisus olla ja palju seksida.

No paljudel on see siiski täpselt vastupidi.

#4222970:

Jah olen küll.

Kui me juba oleksime varem koos olnud ja koos sama katuse all juba elanud, siis ilmselgelt ei oleks seda juhtunud, aga meil oli tärkav suhe, kuid juba mõne kuuga sain aru, et ma ei jaksa jamada. Oli väga tore ja kõik puha, aga minu elu muutus selliseks, et igasugune isiklik oma vaba aeg läks nulli. Kõik tuli kella pealt planeerida ja kui siis juhtus, et teine pool miskipärast kuidagi kulges mööda varem tehtud plaanidest, siis see häiris mind. Mina olin organiseerinud vaba aja aga tema kohtus linnas hoopis mingi sõbraga. Normaalse suhte puhul täiesti okei, aga mul oli elu sellises etapis, et tõesti kõik oli kellaaegade järgi paigas, mis kell ülikool, mis kell töö, mis kell teine töö, mis kell laps… Sinna veel mingit romantilist suhet sobitada oli väga keeruline.

Ei ole kahetsenud. Aga pole ka viitsinud edaspidi mingeid suhteid arendama hakatagi. Vahepeal üks nagu susises, aga ma enam ei viitsi orgunnima hakata. Peab ikka mingi väga motiveeritud ja üliarmunud mees olema, kes ise järel jookseb, aga selle puhul ma hakkaks mõtlema, et ilmselt mingi maniakk ja jälle kõik lörris.

Aga mul niigi hea, ei igatse mingit meest enda ellu lähemal ajal. Olen oma eluga rahul nagu see praegu on ja igasugune suhe mingi ükskõik kui toreda mehega tundub pigem liiga kurnav.

Kuidas mehe maha jätsid? Mis põhjendusega?

#4222987:

Ei jätnud maha, aga lahku sai mindud kokkuleppel.

Mees lihtsalt ei saanud aru, et vahel olen lihtsalt väsinud või pea valutab ja ei tahagi midagi “põnevat” ette võtta. Kogu aeg oli mingi action. Alguses oli tore, kui endal oli vähem tööd, aga kui tööl väga kiireks läks ja ületunnid tulid, siis mõistsin, et keset nädalat pärast 10 tunnist tööpäeva tahaks teinekord tõesti lihtsalt kodus lesida ja neist põnevatest kohtadest või kallist restoranist on sügavalt ükskõik…

Paar korda keeldusin kokku saamast ja mees hakkas ette heitma, et ma ei hooli temast. Kaalusin ja lõpetasin suhte, sest minu meelest mees, kes ei mõista, et naine vahel lihtsalt tahabki omaette puhata, ei hooli hoopis ise piisavalt.

Ja mees oligi nii lihtsalt nõus lahkuminekuga? Või panid ta lihtsalt fakti ette?

#4222994:

#4222993:

Ja mees oligi nii lihtsalt nõus lahkuminekuga? Või panid ta lihtsalt fakti ette?

Mismoodi saab lahkumisega mitte nõus olla? Hakata märatsema ja naist peksma?

Mitte nõus saab vabalt olla. Vihane ja kibestunud.

Mahla raha= mehel raha küll oli

#4223051:

#4223000:

Mitte nõus saab vabalt olla. Vihane ja kibestunud.

So? Miks se minu asi peaks olema, mida tema tunneb? Need on tema tunded ja tema elu. Kui ma soovin lahku minna, siis teavitan ja nii on.

Nii et sul polnud ta vastu mingeid tundeid, lihtsalt teesklesid?

#4223077:

#4223058:

Nii et sul polnud ta vastu mingeid tundeid, lihtsalt teesklesid?

Kuidas need tunded siia puutuvad? Kui teed lahkuminekuotsuse, siis lihtsalt nii on. Ega siis tunnete puudumise tõttu lahku ei minda.

Minu teada minnaksegi tunnete puudumise tõttu lahku. Aga nagu ma aru saan, polnud sul ta vastu mingeid tundeid, lihtsalt kasutasid teda vahepeal ära ja viskasid siis kõrvale kui enam vaja polnud. Umbes nagu mingi köögitarviku vms.

#4223115:

#4223094:

Minu teada minnaksegi tunnete puudumise tõttu lahku.

Misasja? Lahku minnakse, kui koos enam ei soovi. Ma ei ole ühestki mehest läinud lahku, kuna ma ei armasta. Muidugi armastan.

Sa oled naine, kes elaks koos pahedega inimesega, ainult armastuse tõttu?

Meil ei olnud siin mingitest pahedest juttu. Kirjutama ajendanud konkreetsel juhtumil on mees täiesti okei aga naisel on töö/kool/laps koormus nii suur, et suhteks pole lihtsalt üldse aega ning seksisoov sügavalt miinustes.

#4222932:

#4222863:

Õpin ülikooli päevaõppes ja mul on 2 osalise koormusega töökohta, üks neist kodukontoris. Kaaslasega koos olemine on ikka puhkus, ainus hetk, kus ma ei mõtle oma muudele kohustustele. Muidu ei tulekski üldse kooli- ja töömõtetest välja, sest seal ei teki kunagi olukorda, kus kõik oleks tehtud. Kui ühe asja ära teed, on viis tükki juurde tulnud. Tutvusin oma partneriga töö kaudu, nii et ta oli väga hästi kursis, missugune tamp mul peal on ja ta ei nõua ega oota minult üldse mitte midagi. Leian tema jaoks iga päev aega, sest ma ise väga tahan seda ja teisiti ei tuleks kõne allagi. Muidu oleks ilmselt ammu juba musta masendusse uppunud, kus ma enne teda ka olin, kui mu elus polnud mitte midagi muud peale töö ja kooli. Kui kaaslane tekitab probleeme ja “lisakohustuse” tunnet juurde, siis ei ole see õige inimene sinu jaoks. Kes tahab, leiab aja ja ütlen seda 100% enda kogemuse põhjal.

Aga ei ole seda tunnet sageli, et mitte kedagi ei taha näha ega kuulda ning mõte seksile ajab oksele? Stressi ajal?

Sellel ajal just tahan kaaslasega koos olla, kes on toeks ja mõjub n-ö lohutavalt, kuna muidu olen just üksinda selle kõigega. Seega “lisaüksindust” ei otsi. Seks muidugi väheneb, see ei tule vahel pähegi üldse, aga mingit vastikustunnet ei teki selle vastu. Võib-olla seetõttu, et ma ei tunne üldse vaikimisi kohustust midagi sunniviisiliselt ja oma tahtmiste vastu minnes teha.

#4223141:

#4222932:

#4222863:

Õpin ülikooli päevaõppes ja mul on 2 osalise koormusega töökohta, üks neist kodukontoris. Kaaslasega koos olemine on ikka puhkus, ainus hetk, kus ma ei mõtle oma muudele kohustustele. Muidu ei tulekski üldse kooli- ja töömõtetest välja, sest seal ei teki kunagi olukorda, kus kõik oleks tehtud. Kui ühe asja ära teed, on viis tükki juurde tulnud. Tutvusin oma partneriga töö kaudu, nii et ta oli väga hästi kursis, missugune tamp mul peal on ja ta ei nõua ega oota minult üldse mitte midagi. Leian tema jaoks iga päev aega, sest ma ise väga tahan seda ja teisiti ei tuleks kõne allagi. Muidu oleks ilmselt ammu juba musta masendusse uppunud, kus ma enne teda ka olin, kui mu elus polnud mitte midagi muud peale töö ja kooli. Kui kaaslane tekitab probleeme ja “lisakohustuse” tunnet juurde, siis ei ole see õige inimene sinu jaoks. Kes tahab, leiab aja ja ütlen seda 100% enda kogemuse põhjal.

Aga ei ole seda tunnet sageli, et mitte kedagi ei taha näha ega kuulda ning mõte seksile ajab oksele? Stressi ajal?

Sellel ajal just tahan kaaslasega koos olla, kes on toeks ja mõjub n-ö lohutavalt, kuna muidu olen just üksinda selle kõigega. Seega “lisaüksindust” ei otsi. Seks muidugi väheneb, see ei tule vahel pähegi üldse, aga mingit vastikustunnet ei teki selle vastu. Võib-olla seetõttu, et ma ei tunne üldse vaikimisi kohustust midagi sunniviisiliselt ja oma tahtmiste vastu minnes teha.

Siis on sul vedanud. Stressi ajal tahan olla üksi ja isegi mingid teiste inimeste hääled ajavad vihale.

#4223168:

#4223158:

Ära siis räägi mingist armastusest, sest seda lihtdalt pole. Ära valeta.

Mida sa seletad? Kas armastatud inimesega peab hambad ristis koos olema, kui sa seda ei soovi? Päris imelik ikka. Mahasurutud naine?

Koos mitte olemine ja täielik mahajätmine on siiski kaks eri asja. Kui sa sind armastavale inimesele teatad et “Kao mu elust, meie vahel on kõik läbi!” ilma põhjendamatta, siis on see väga julm ning sinu armastusest pole juttugi.

Mina sellises olukorras pigem ehmataks ja küsiks endalt, et mis on minu eluga juhtunud – kuidas ma olen jõudnud olukorrani, kus järgi on jäänud vaid kohustused – töö ja ōppimine – ning ma ei saa enale lubada enam midagi töö/õppimise välist, isegi isiklikust suhtest tuleb loobuda?                 Et mis või kes on suutnud mind sellisesse oravrattasse suruda ja “maha müüa” mõtteviisi, et selline ongi elu ja nii ongi normaalne? Kas ongi minu funktsioon olla… tööhobune?

On see tõesti see elu, mida ma ise südames tahan? Või nõuab seda mingi väline jõud? On äkki tegu nn. tubli tüdruku sündroomiga, st. kus tubli tüdruk on nõus ennast säästmata rabama ja kõigest loobuma, et ainult jumala eest ei arvataks, et ta pole tubli?

Laiemalt- kas inimkond on selleks leiutanud igasugu eluspüsimiseks vajalike tööde (toidu kasvatamine, rõivaste valmistamine, toasooja saamine jne.), et tekiks inimesed, kes töötavad nii metsikult, et pole aega isegi isiklikuks suhteks? Ja sellised inimesed pole mingi erilise ameti pidajad ( umbes nagu polaaruurijad) – vaid täiesti nö tavalised inimesed?

Ütlete, et aga eneseareng, eneseteostus ? Hmm, kas me siin ainult ei püüa inetut (enda orjastamist, elu meeldivamast poolest armutult ilma jätmist) ilusaks rääkida? Isiklik areng ja teostus on head asjad küll, kuid need on kindlasti võimalikud ka tasakaalustatumal viisil.

Loomulikult, kui tegu oli mingi “ega ta eriti mulle ei meeldinudki” suhtega, et “ah, ongi hea põhjus tüütusest lahti saada” – siis kogu eelnev jutt ei kehti.

Kui aga inimene loobub mõnusast ja rahuldustpakkuvast suhtest ainult seetõttu, et saaks veel rohkem tööd rabada – siis ütleks küll, et “tule mõistus koju”…. Mitte keegi ei anna selleks mingit teist elu, et elu meeldivaid külgi nautida, kui oma ainsa elu/ nooruse tööhobune olemise peale ära raiskad… Ükskord läbipõlenud keskealisena tuleb taipamine, aga siis võib olla juba hilja.

Ühesõnaga, teemaalgataja – proovi ikka tasakaalu leida erinevate asjade, näit töise ja isikliku vahel. Tasakaalust väljas elu teeb õnnetuks – varem või hiljem.

#4222826:

Ma mõtlesin situatsiooni kus on toimiv suhe aga naine võtab nii palju lisakoormust, näiteks hakkab ka õppima, nii et kõik päevad täis. Et kas keegi on selle tõttu mehe maha jätnud, kuna lihtsalt pole aega ja energiat suhte jaoks.

Jah.

#4222754:

Kuidas su jutt teemaga haakub?

Et vene keel on inglise keelele suht kauge, aga nad pööravad elu täiesti ringi ja saavad välismaalasega lapsi, loomulikult on kodune keel vähemalt mingis ulatuses inglise keel. Nad ei sõida edasi-tagasi.

#4222922:

#4222893:

Ei mõista, miks just mees peab sinu juurde tulema? Ja neljatunnise sõidu (edasi-tagasi) peale kulub ikka arvestatav hulk kütust. Ealeski ei oleks võimalust niimoodi rännata. Jah, olen küll rott. Aga normaalne mees loeb ka raha.

See kütusekulu on vaid 40 eurot!

See on näiteks minu ja mu poja nädala elamisraha.