Kas imelik ja neetud on nii solvavad sõnad, et peab loobuma omavahelisest suhtlusest?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.04 17:44; 08.04 18:11;
Teema: Kas on solvav sõna või mitte?
08.04.2021 17:44
To report this post you need to login first.
08.04.2021 17:50
No minule öeldakse sageli-imelik. Ega mulle meeldi nüüd nii imelik ka olla, aga püüan mitte solvuda.
Neetud on üks imelik sõna, mida mina küll ei tea kes ja miks seda kasutaks.
Tundub hirmutav. Aga hirmus on ka-pane end põlema. Aga sellele õudsele soovitusele nagu ei anta mingit sügavat tähendust
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 08.04 17:50; 10.04 01:19; 11.04 02:22; 11.04 02:48; 13.04 12:52;
To report this post you need to login first.
08.04.2021 17:54
Imelik – ei ole (nagu veider, omapärane). Neetud – oleneb. “Ole sa neetud!” Ma selle peale enam ei raiskaks minutitki oma elust ütlejale. Seda “neetud” saab muidugi muudes lausetes ka kasutada, aga kui konkreetsele inimesele öelda.. no siis on ikkagi päris halb.
To report this post you need to login first.
08.04.2021 18:11
08.04.2021 18:18
No kas ei oska neutraalselt õelda. “Neetud” pole kuskilt otsast sobilik ega mugav sõna, millega vehkida. Mõni solvubki, enamasti solvuks, kui niimoodi öeldaks. Segi pole keegi läinud, kontrolli, mida sa suust välja ajad siis. Ma saan aru, et “neetud nööp, ei jää kinni!” või misiganes, aga inimestele ei öelda seda.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.04 18:18; 08.04 19:29;
To report this post you need to login first.
08.04.2021 18:31
“Ole neetud õnnelik” ei ole nüüd küll meeldiv asi, mida teisele öelda. Õpi inimestega suhtlema, siis inimesed ei lõpeta sinuga suhtlemist.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.04 18:31; 09.04 13:33;
To report this post you need to login first.
08.04.2021 19:00
Alles siin keegi kurtis, kuidas ta laps olla temale öelnud “neetud”. Hea öelda, lülita selline inimene oma elust välja – aga kuidas sa oma lapse elust välja lülitad?
Üldiselt ega need 2 sõna meeldivad ei ole. Samas on inimeste sõnataju sageli üsna erinev – mõnel tundlikum, teine pillub neid sõnu nagu varrukast ega mõtle midagi. Kui muidu saate selle inimesega, kes nii ütleb, normaalselt läbi ja ta oma tegudega näitab, et teie vahelised suhted on pigem head, no siis ehk las olla?
To report this post you need to login first.
08.04.2021 19:25
Ja mis sinul siis viga on, et ei oska normaalselt rääkida? Muidugi on need solvavad sõnad.
To report this post you need to login first.
08.04.2021 19:29
Teemaalgataja ise ütles ja nüüd imestab, et teine temaga enam suhelda ei taha. Tavaliselt seda “midagi enam öelda ei tohi, kohe kõik lumehelbekesed solvuvad” vingu võtab üles mõni, kes oma meelest kunagi midagi pahasti ei ütle, on “aus” ja “otsekohene” .
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.04 18:18; 08.04 19:29;
To report this post you need to login first.
08.04.2021 20:02
Kas imelik ja neetud on nii solvavad sõnad, et peab loobuma omavahelisest suhtlusest?
IGa inimene on vaba ja võib suhtlemisest loobuda ka ilma mingi põhjuseta. Lihtsalt ei taha ja kõik. Pigem ei suhelda inimesega selletõttu, miks ta neid sõnu kasutab ehk siis kes tahab suhelda inimesega, kes pidevalt kasutab sõna neetud. Ilmselgelt ei väljenda ta sellega rõõmu ja õnnelikkust. Miks peaks keegi suhtlema inimesega, kes on nii kehvast tujus koguaeg, et kasutab sõna neetud pidevalt?
To report this post you need to login first.
08.04.2021 20:10
Autist oled? Mul autistist sõbrad ja sugulased ei saa selliste sõnade tähendustest alati aru ja nendele ei paneks kunagi ka pahaks seda, kuid kellel diagnoosi pole, peaks suutma küll analüüsida sõnade sisu (või kui ei suuda, vastava diagnoosi muretsema)
Kommentaarist on juba teavitatud
08.04.2021 20:36
Kas imelik ja neetud on nii solvavad sõnad, et peab loobuma omavahelisest suhtlusest?
No mingi imelikuga ei meeldigi inimestele suhelda ja neetud on üldse mingi vanainimeste sõna. Või sa usud needustesse?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 08.04 20:36; 09.04 13:05; 09.04 14:26;
To report this post you need to login first.
08.04.2021 23:20
iga sõna võib solvav olla. oleneb kontekstist.
To report this post you need to login first.
09.04.2021 07:27
No mis väljen see selline üldse on “ole neetud õnnelik”? Mida sa sellega öelda tahtsid üldse? Ma vist olen ise imelik, aga no ei saa aru. “Ole siis NEETULT õnnelik”, sellest saaks veel aru kuidagi või “Ole sa NEETU siis õnnelik”, aga see sinu väljend …. Mida sa talle siis soovisd? Et ta oleks neetud või õnnelik?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.04 07:27; 09.04 13:55;
To report this post you need to login first.
09.04.2021 07:38
Kas imelik ja neetud on nii solvavad sõnad, et peab loobuma omavahelisest suhtlusest?
Neetud on kahtlemata solvav ja häiriv sõna.
Imelik on nii ja naa. Sa peas inimest hästi tundma, et teada, kuidas see sõna talle mõjub.
To report this post you need to login first.
09.04.2021 08:22
Mind isiklikult need sõnad ei häiri. Ma solvun muude sõnade peale. Imelik pole üldse halb sõna, see on nagu teistsugune, mis selled halba on? Ja neetud om minu jaoks tühi sõna. Keegi tänapäeval väga ei usu needustesse. Ainult mustlased 🙂
Lisaks, inimesed ikka vahel solvuvad ja mitte sama asja peale ehk siis tuleb aru saada, et kuigi mina mingi asja peale ei solvu siis teine võib seda teha ja siis saab ju andeks paluda. Ma olen kindel, et sa solvuks ka mõnikord millegi peale, mida vestluspartner üldse halvasti ei mõelnud.
To report this post you need to login first.
09.04.2021 09:51
See needmine tundub hääletooni teadmata sellise punktipanemisena, nagu TA oleks edasisest suhtlemisest esimesena loobunud.
To report this post you need to login first.
09.04.2021 12:01
No mis väljen see selline üldse on “ole neetud õnnelik”? Mida sa sellega öelda tahtsid üldse? Ma vist olen ise imelik, aga no ei saa aru. “Ole siis NEETULT õnnelik”, sellest saaks veel aru kuidagi või “Ole sa NEETU siis õnnelik”, aga see sinu väljend …. Mida sa talle siis soovisd? Et ta oleks neetud või õnnelik?
Mul tekkis sama probleem. Kas sul, TA, keel sõlme ei läinud niimoodi öeldes, selles lausel käib ikka “neetult”. Või kirjutasid ja tegid näpuka? Muidu tõesti kuuleb (või hoopis loeb) ilma seda viimast sõna tähele panemata.
Teine variant, et inimene kuuleb, et ütlesid: “Ole neetud, õnnelik!” Ja see on ju puhas solvang. Seda võiks öelda kellelegi, kelle peale oled kade, et ta nii õnnelik on.
Ja kui sa veel pärast seda imestad (nüüd ma fantaseerin), et teine on peast imelik, et niimoodi sinu meelest valesti aru sai, siis ei viitsi selle keeleväänajaga tõesti enam suhelda.
To report this post you need to login first.
09.04.2021 12:14
Teise inimese kohta mõelduna ei ole üldse vaja niisama normaalse vestluse käigus kasutada negatiivselt iseloomustavaid sõnu. Neid kasutatakse ikka siis, kui teine on sind välja vihastanud ja tahad omakorda teda välja vihastada, mis juba iseenesest on lapsik. Mina ei kujuta küll ette, et mul oleks tarvis kellelegi normaalse vestluse käigus öelda, et ta on imelik. Kõike, mis sülg suhu toob, ei pea ometi välja ütlema. Inimese needmine on üldse veider asi, ei tundu üldse täiskasvanu meelelahutusena.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.04 12:14; 09.04 13:25;
To report this post you need to login first.
09.04.2021 12:16
IGA sõna võib olla solvav, olenevalt hääletoonist ja kontekstist. IGA sõna võib olla mittesolvav, olenevalt hääletoonist ja kontekstist. Ükski sõna (või toon või kontekst) ei ole UNIVERSAALSELT solvav või mittesolvav – sina ise kas solvud või ei solvu. See, mille peale sina isiklikult solvud, on sinu enda isiklik psüühiline omapära. Inimene valib, kellega suhtleb. Mitte keegi ei ole kohustatud sinuga (edasi) suhtlema, isegi kui sa (enda arust?) suhtlemise lõpetamiseks põhjust ei andnud. Teise inimese jaoks andsid – sellest piisab.
To report this post you need to login first.
09.04.2021 12:27
Kui sa iseloomustad inimest nende sõnadega siis tekib küsimus, miks sa tahad selle inimesega suhelda üldse?
Üldiselt muidugi võib solvuda kui nii öeldakse. See oleneb inimesest ja mida ta sinu vastu tunneb, sinust arvab. Kui peab sind heaks sõbraks, sinu arvamus on talle tähtis, siis loomulikult ta solvub kui sa talle nii öelnud oled.
To report this post you need to login first.
09.04.2021 12:29
No mis väljen see selline üldse on “ole neetud õnnelik”? Mida sa sellega öelda tahtsid üldse? Ma vist olen ise imelik, aga no ei saa aru. “Ole siis NEETULT õnnelik”, sellest saaks veel aru kuidagi või “Ole sa NEETU siis õnnelik”, aga see sinu väljend …. Mida sa talle siis soovisd? Et ta oleks neetud või õnnelik?
Mul tekkis täpselt sama küsimus! Selline vâljend on ju keeleliselt täiesti vale. Tundub, et inimene ei oska keelt ega tea sõnade kasutusvõimalusi.
To report this post you need to login first.
09.04.2021 13:05
IGA sõna võib olla mittesolvav, olenevalt hääletoonist ja kontekstist.
värdjas, loll, juhmard, möku?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 08.04 20:36; 09.04 13:05; 09.04 14:26;
To report this post you need to login first.
09.04.2021 13:25
värdjas, loll, juhmard, möku?
Heatahtlikult naerdes öelda: “No oleme me ikka mökud küll” või “Oleme me ikka lollid”. On ka teise inimese kohta öeldud lisaks endale, aga tegelikult ei ole mõeldud solvavana.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.04 12:14; 09.04 13:25;
To report this post you need to login first.
09.04.2021 13:33
värdjas, loll, juhmard, möku?
Heatahtlikult naerdes öelda: “No oleme me ikka mökud küll” või “Oleme me ikka lollid”. On ka teise inimese kohta öeldud lisaks endale, aga tegelikult ei ole mõeldud solvavana.
Kuidas öelda nii vänge sõna nagu on “värdjas” nii, et see kõlaks ilusti?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.04 18:31; 09.04 13:33;
To report this post you need to login first.
09.04.2021 13:55
värdjas, loll, juhmard, möku?
Heatahtlikult naerdes öelda: “No oleme me ikka mökud küll” või “Oleme me ikka lollid”. On ka teise inimese kohta öeldud lisaks endale, aga tegelikult ei ole mõeldud solvavana.
Kuidas öelda nii vänge sõna nagu on “värdjas” nii, et see kõlaks ilusti?
No meil mehega on küll üks nö sisenali, kus me seda vahel kasutame ja rõhutatud r-iga “värrrrrdjas”, detailidesse ei lasku, aga naerame selle üle alati mõlemad 🙂 Eks ta natuke selline must huumor ole, aga jah, saab ka selliseid sõnu vahel kasutada nalja tehes.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.04 07:27; 09.04 13:55;
To report this post you need to login first.
09.04.2021 14:07
Imeliku kohta: minu koolipõlves lapsed tavatsesid teisele öelda: “Mingi imelik oled vää?” ja see oli küll otseselt mõeldud solvanguna.
Praegu minu jaoks, kui seda sõna kasutatakse hinnanguna mingi asja, nähtuse või ka inimese kohta, siis ta küll pigem ei tundu negatiivne. Mõnes olukorras võib olla täitsa positiivne.
To report this post you need to login first.
09.04.2021 14:26
Praegu minu jaoks, kui seda sõna kasutatakse hinnanguna mingi asja, nähtuse või ka inimese kohta, siis ta küll pigem ei tundu negatiivne
Just, ei ole üldse negatiivne: sa näed täna imelik välja, see toit on imeliku maitsega, siin on imelik lõhn, ta räägib kuidagi imelikult.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 08.04 20:36; 09.04 13:05; 09.04 14:26;
To report this post you need to login first.
09.04.2021 14:51
Kui kaaslase juures miski närvidele käima hakkab, siis võib see olla ka midagi täiesti süütut.
Mulle näiteks eksi juures käis närvidele see, kuidas ta messengeris kirjutas: Okhay.
no kurat, mis sõna see on? Okhay. siiamaani käib närvidele, kui sellist kirjapilti näen. Samas, kuidas ma ütlen talle seda, et ära nii tee? Ta teeb seda automaatselt.
Kui teine iga asja peale ütleks: neetud, siis täiesti mõistan seda, et see võib närvidele käia. ja sõna imelik võib solvav tunduda, oleneb, mille kohta ja kuidas seda öeldakse.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.04 14:51; 10.04 13:11;
To report this post you need to login first.
09.04.2021 14:57
Väljend ‘neetult õnnelik’ on halva tooniga väljend, kasutaksin pigem sajatusena, oled mu nina alt mu unistuste töökoha endale saanud või löönud mult üle mehe, siis ‘ ole siis neetult õnnelik’ tähendab seda et õnnelik olemine on viimane, mida ma sulle soovin. Samas ise enda kohta kasutatuna seda värvingut väljendil pole.
To report this post you need to login first.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
