Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Kas on vanuse osas alust hirmuks, et lapsi ei tule?

Näitan 16 postitust - vahemik 31 kuni 46 (kokku 46 )

Teema: Kas on vanuse osas alust hirmuks, et lapsi ei tule?

Postitas:
Kägu

See, et ilma meheta on vale lapsi saada on jama.

Laste seisukohast pole jama. Isata kasvamine pole mingi elu.

+5
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

32-aastaselt on veel vara muretsema hakata ja doonorsperma abil üksikemaks saada. Anna endale veel mõned aastad aega ja suure tõenäosusega leiad endale ka kaaslase, kellega perekond luua.

Minul ja kõigil lähimatel sõbrannadel on nii läinud, et kaaslased leidsime millalgi kolmekümnendates ja esimese lapse saime kõik 35+ vanuses. Enamik said hiljem veel teise ja mõni ka kolmanda.

Kui graafikuid ja statistikat vaadata, on 40-selt alles veel 30% viljakusest ja 45-ndaks eluaastaks langeb see 5%-ni.

+6
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seda, et “ei tule” ei maksa mõelda, aga raskusteks sel teel tuleb valmis olla. Statistika küll näitab, et sünnitajate vanus tõuseb, aga kuidas need lapsed saadud on, seda ju statistika ei näita.

Ise sain oma esimese lapse 34-aastaselt. Ei tulnud kergelt. Hea, et pärast aastast ponnistamist oli mõistust viljatusravi kliinikusse pöörduda. Pärast igasuguseid analüüse ja protseduure selgus, et mul on munajuhad umbes, õnneks oli LAPist abi, seejärel aga tuli 2 raseduse peetumist. Ja kui sõbrannade lugudele mõtlen, siis ei pruugi ka noorematel tänapäeval lapsesaamine enam kergelt minna, viljatusravikliinikutesse peavad pöörduma ühe nooremad.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui on tõsine ja kindel plaan laps saada, siis lihtsalt hakka pihta ilma meheta. Mine naistearsti juurde, aruta, uuri võimalusi. Minu ema leidis “selle õige” mehe enda kõrvale alles siis, kui oli 65a. Minu ja mu õe tegi “selle vale” mehega, ja ka üsna viimasel hetkel, sest toona polnud teisi võimalusi. Ema oli 39, kui mina sündisin. Vale mehega lapse saamise nimel paari mineku tulemus – palju aastaid kannatusi vale inimese kõrval ja lapsed, kes on pidanud nägema oma vanemate täiesti katkist suhtlust. Ja siis teismeeast juba üksikemaga omaette. Parem siis juba otsast peale üksikema, ilma selle traumeeriva “pere mängimise” vaheetapita. Mitte et ma arvaks, et kõik suhted on sellised, aga lihtsalt – lapsesaamisvajadus võib sundida oma viljakuse viimasele piirile lähenevat naist meeleheitest sobimatusse suhtesse, mis toob kokkuvõttes kindlasti rohkem õnnetust ellu, kui lihtsalt kunstlik viljastamine ja üksi oma lapse kasvatamine. Eriti kui omal on olemas majanduslik kindlustatus ja tugivõrgustik, kellele toetuda, siis pole üldse midagi oodata. Ja isegi kui pole. Kui naine tahab last, siis tuleb ennekõike lihtsalt see asi ära otsustada, ja siis ära teha. Nii suurt ja tähtsat asja elus ei saa jätta juhuse ja õnne hooleks. Õige mees võib vabalt tulla sinu ellu ka hiljem. Ja praegu leitav arvatav õige võib osutuda valeks. Kõige hullem variant – leiad nüüd kohe varsti omale justkui sobiva partneri, aasta otsa suhtlete ja justkui sobib, siis kolite kokku ja justkui sobib, siis hakkate mõtlema et nii, äkki siis nüüd see laps, ja siis selgub, et mees tegelikult ikka nii väga ei taha… Või et lihtsalt suhe ikka tegelikult ei toimi. Oledki hopsti 35a ja samas kohas tagasi. Ja selles eas juba iga aasta loeb, ja siis on juba hoopis meeleheitlikum tunne kogu selle suhteringiga otsast peale hakata. Kui tead, et tahad last, siis pole midagi oodata.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See, et ilma meheta on vale lapsi saada on jama.

Laste seisukohast pole jama. Isata kasvamine pole mingi elu.

Sa mine aruta seda teemat nende inimestega, kes on ilma isata kasvanud – et kas nende elu on olnud elu, või pole see olnud elu. Võib-olla oled ise ka üks neist ja ei oska sellest üle saada, siis on väga kahju. Aga mina ei ole nõus, et minu elu pole mingi elu ja selline väide oleks mulle solvav, kui ma peaksin sind mõtlevaks ja millestki aru saavaks inimeseks. Ma ei pea, nii et pole vaja vabandada, ära muretse.

Samuti tasub seda sinu mõttetera arutada vägivaldsete isade lastega, alkohoolikutest ja narkomaanidest isade lastega, ahistajatest isade lastega, oma lastest mitte hoolivate ja elatist mitte maksvate isade lastega ja veel paljudesse kategooriatesse kuuluvate “isade” lastega.

On loendamatu hulk olukordi, kus klantspildilik unistuste pereelu ei saa tõeks sõltumata sellest, mida ema plaanib või ei plaani, nii et kindla lapsesaamissoovi puhul ja kui sobiv isakandidaat kolmekümnendateks eluaastateks näole ei anna – mina ei arvestaks seda isajuttu mitte üks raas. See on eluvõõras tühi kumin.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See, et ilma meheta on vale lapsi saada on jama.

Laste seisukohast pole jama. Isata kasvamine pole mingi elu.

Sa mine aruta seda teemat nende inimestega, kes on ilma isata kasvanud – et kas nende elu on olnud elu, või pole see olnud elu. Võib-olla oled ise ka üks neist ja ei oska sellest üle saada, siis on väga kahju. Aga mina ei ole nõus, et minu elu pole mingi elu ja selline väide oleks mulle solvav, kui ma peaksin sind mõtlevaks ja millestki aru saavaks inimeseks. Ma ei pea, nii et pole vaja vabandada, ära muretse.

Samuti tasub seda sinu mõttetera arutada vägivaldsete isade lastega, alkohoolikutest ja narkomaanidest isade lastega, ahistajatest isade lastega, oma lastest mitte hoolivate ja elatist mitte maksvate isade lastega ja veel paljudesse kategooriatesse kuuluvate “isade” lastega.

On loendamatu hulk olukordi, kus klantspildilik unistuste pereelu ei saa tõeks sõltumata sellest, mida ema plaanib või ei plaani, nii et kindla lapsesaamissoovi puhul ja kui sobiv isakandidaat kolmekümnendateks eluaastateks näole ei anna – mina ei arvestaks seda isajuttu mitte üks raas. See on eluvõõras tühi kumin.

Mina võin öelda, et see pole elu. Sitaks raske on olnud.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

See, et ilma meheta on vale lapsi saada on jama.

Laste seisukohast pole jama. Isata kasvamine pole mingi elu.

Sa mine aruta seda teemat nende inimestega, kes on ilma isata kasvanud – et kas nende elu on olnud elu, või pole see olnud elu. Võib-olla oled ise ka üks neist ja ei oska sellest üle saada, siis on väga kahju. Aga mina ei ole nõus, et minu elu pole mingi elu ja selline väide oleks mulle solvav, kui ma peaksin sind mõtlevaks ja millestki aru saavaks inimeseks. Ma ei pea, nii et pole vaja vabandada, ära muretse.

Samuti tasub seda sinu mõttetera arutada vägivaldsete isade lastega, alkohoolikutest ja narkomaanidest isade lastega, ahistajatest isade lastega, oma lastest mitte hoolivate ja elatist mitte maksvate isade lastega ja veel paljudesse kategooriatesse kuuluvate “isade” lastega.

On loendamatu hulk olukordi, kus klantspildilik unistuste pereelu ei saa tõeks sõltumata sellest, mida ema plaanib või ei plaani, nii et kindla lapsesaamissoovi puhul ja kui sobiv isakandidaat kolmekümnendateks eluaastateks näole ei anna – mina ei arvestaks seda isajuttu mitte üks raas. See on eluvõõras tühi kumin.

Mina võin öelda, et see pole elu. Sitaks raske on olnud.

Räägi enda eest, palun. Kahju, kui sul nii on, aga selle pärast ei pea teised inimesed oma unistusi täitmata ja lapsed sündimata jääma.

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

On loendamatu hulk olukordi, kus klantspildilik unistuste pereelu ei saa tõeks sõltumata sellest, mida ema plaanib või ei plaani

Noorena on paljudel ettekujutus idüllilisest pereelust tulevikus. Hiljem saadatakse aru, et ideaalseid printse pole kusagil ja keegi ei tea, millal või millisest mehekandidaadist, elukaaslasest saab sobib partner, lastele hooliv isa ja kas mõlemal kattub lapsesaamiseks planeeritud aeg. Kõige olulisem on naise sisemine valmisolek, tahe last saada ja kasvatada. Kõik teavad, et vägivaldsed, alkoholilembelised isad pole lastele head, aga samamoodi võib rikas isa lapsest mitte hoolida ja elatist mitte maksta või mõjuvad lapsele traumeerivalt karske, aga ülimalt kitsi isa kasvatuspõhimõtted. Variante on palju. Mõni naine leiab õige partneri varem, teine hiljem või saab lapsed vale mehega, mille tulemusena lapsed näevad ja õpivad katkise peremudeli pealt. Mõni ootab pikalt sobivat inimest ja suhet, aga lõpuks on ikka naine see, kes peab ühel ajahetkel tegema otsuse ja valiku, mis tundub õigem.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina hetkel 35 aastane ja plaanid tehtud, et võiks veel ühe lapse saada. Hirmu, et ei õnnestu pole.

Sõbranna just teatas oma lapse ootusest (36 aastane ja selleks hetkeks, kui laps sünnib on 37).

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Üks julgustav kommentaar ka vahele. 35aastaselt rasestusin esimesel katsel. 39-selt sain teise ja 41-selt veel üllatuse kolmanda näol. Kõik loomulikud rasestumised. Seega läheksin ka naistearstile ja uuriks oma tervislikku seisundit. Üldistada selles teemas ei saa.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina olen isata kasvanud ja see ei olnud egas ole siiani eriline draama. Isa lihtsalt lasi teisega jalga. Kuna minu ema on naise sitkuse musternäide, oli ja on ta mulle suurepärane eeskuju.

Kõik on kinni suhtumises. Kui ikka väga last soovid, ei maksa seda printsi valgel hobusel ootama jääda.

Mul tuttav elas aastaid mehega,kes lapsi ei soovinud, kuid kellel endal juba 1 laps oli. Nüüd aasta tagasi läksid lahku, tema lastetu ja kell tiksub kuklas ning raisatud palju väärtuslike aastaid.

Samuti kaalub lihtsalt kellegiga lapse tegemist ja siis üksi üles kasvatamist ning isegi adopteerimist.

Teatud vanuses tuleb ka elukogemuse põhjal arusaam, et seda mister täiusliku ei ole olemas ja egas ka ise täiuslik ei ole.

Tore kui leiad partneri, kellega klapid ja kelle väikeste kiiksudega lepid. Peaasi, et koos mõnus ja tore on, tunned end armastatuna ja ise ka meest armastad.

Täisulik meist ei ole keegi.

Kindlasti ei maksa enda aega valedele inimestele raisata ja loota, et ta ühel heal päeval muutub või meelt muudab pere loomise suhtes- raisatud aeg.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Esimene laps 29-aastaselt ning teine 36-aastaselt. Rasestumisega probleeme polnud. Teine laps eostus kiiremini kui esimene. Sõbranna tegi oma nooremad lapsed vanuses 40+ ning ei olnud probleeme

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vanus kohe 30, lapsi ikka pole ja proovitud umbes 2. aastat.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

See, et ilma meheta on vale lapsi saada on jama.

Laste seisukohast pole jama. Isata kasvamine pole mingi elu.

Kasvamine kahe lapsevanemaga, kes ei taha koos olla ja teevad seda lapse pärast on veel hullem (räägin enda kogemusest). Oleksin pigem valinud ühe 100% pühendunud lapsevanema, kui kaks kes omavahel läbi ei saanud ja laps seetõttu unarusse jäi.

K.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on küll mure, olen juba 2 aastat üritanud rasestuda ja olen 30..

On naisi, kes ei saa lapsi või kelle jaoks on rasestumine väga raskesti realiseeruv, ju oled üks nendest.

See ei tähenda, et 28-30-aastane naine kohe üldjuhul ei rasestu enam kergesti vanuse tõttu!

Millal siis sa arvad, et sa oleks probleemideta rasestunud, 18-aastaselt? See on õnnetus nii emale kui lapsele. Ja terviseprobleemide korral ei rasestu ka 18-aastane.

Vanusega pole siin selliste numbrite juures mingit pistmist.

Ise sain 1. lapse probleemideta 36 olles ja viimase 40-aastasena. Loomulikul teel, ilma igasuguse arstide vahet kütmise ja manipulatsioonideta.

Ärge kütke ennast niimoodi üles, sageli on raseduse mitte tekkimine kinni peas.

Kõik ei pea emaks saama. Ja see pole häbiasi.

+2
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minul on küll mure, olen juba 2 aastat üritanud rasestuda ja olen 30..

On naisi, kes ei saa lapsi või kelle jaoks on rasestumine väga raskesti realiseeruv, ju oled üks nendest.

See ei tähenda, et 28-30-aastane naine kohe üldjuhul ei rasestu enam kergesti vanuse tõttu!

Millal siis sa arvad, et sa oleks probleemideta rasestunud, 18-aastaselt? See on õnnetus nii emale kui lapsele. Ja terviseprobleemide korral ei rasestu ka 18-aastane.

Vanusega pole siin selliste numbrite juures mingit pistmist.

Ise sain 1. lapse probleemideta 36 olles ja viimase 40-aastasena. Loomulikul teel, ilma igasuguse arstide vahet kütmise ja manipulatsioonideta.

Ärge kütke ennast niimoodi üles, sageli on raseduse mitte tekkimine kinni peas.

Kõik ei pea emaks saama. Ja see pole häbiasi.

Kui midagi head pole öelda, siis oleks parem vaikida. Rasestumise teemas, kus paljudel on probleeme, tulla rääkima, et kõik ei pea emaks saama ja see pole häbiasi… Jumal anna kannatust, tõsiselt.

Tore, et sul on hästi ja kõik probleemideta läinud, sellevõrra võiks rohkem tänulikkust olla, mitte öösiti perekoolis õelust ja üleolevust pritsida.

+6
-2
Please wait...

Näitan 16 postitust - vahemik 31 kuni 46 (kokku 46 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Kas on vanuse osas alust hirmuks, et lapsi ei tule?