Teema: Kas osta puid või puitbriketti?

Loomulikult köetakse ahju ka puitbriketiga, aga eks see, kuidas tuleb põleda lasta, sõltub ahjust. On selliseid ahjusid, mida tuleb kütta kiiresti ja selliseid, mida peab kütma aeglaselt. Sellele vastavalt tehakse ka puitbriketti. Kandilised aeglase jaoks, ümarad kiire jaoks.

Kütmise juures on oluline see, et küttematerjal oleks kuiv ja puitbrikett on täpselt paras.

Mingeid süsi ei tohi sisse jätta, nii et siiber juba kinni panna, aga söed ahjus. Kui ahi on selline, et all eiole tõmberesti, siis alguses põletad nii, et uks lahti, hiljem paned AHJU UKSE kinni, aga mitte siibri. Siibri võib kinni panna alles siis, kui ahjus midagi enam ei põle ega hõõgu. Kui sa paned siibri kinni ja jätad ahju sisse pinutäie hõõguvaid süsi, siis võid kindel olla, et sealt tuleb sul vingugaas.

Soon on üks loodusajakirjas ilmunud artikkel, kus kirjeldatakse küttepuudega kütmist.

Ja siin veel üks artikkel, kus päästja rõhutab, et siibrit ei tohi sulgeda, kui ahjus on hõõguvad söed: https://arhiiv.saartehaal.ee/2019/02/21/peapaastja-siiber-sulge-kui-enam-susi-pole/

Mina olen oma saviahju kütnud kandilise kasebriketiga, varem kütsin ka halupuudega, nendele kulub rahaliselt rohkem, neid läheb mahuliselt rohkem, võtavad keldris rohkem ruumi. Alguses oli harjumatu, et keldris on alles väike riba briketti, et sellest jätkub tervks kuuks. Puitbrikett ei põle ka kohe ära, need kandilised ikka tükk aega hõõguvad, ouline on see, et neid alguses liiga palju laiali ei sega, kui need ahjuroobiga laiali pudiks tampida, siis loomulikult põleb kiiremini läbi. Mina lükkan neid vahepeal ettevaatlikult kokku, panen ühe korra brikettui juurde ja siis lasen neil olla. Alles siis, kui peaks hakkama siibrit kinni panema, tund-pool tundi varem, siis togin roobiga ühtlasemaks.

Mina olen tellinud Briketipoistest. Siin ka üks link: https://www.briketipoisid.ee/puitbrikett-ja-pelletid/

Minu meelest on see suht maitseasi, et kas tahad kütta halupuuga või kasutad puitbriketti. Kui sul ei ole just klaasist uksega ahi, kust on kena vaadata põlevaid halgusid, siis ma soovitaks pigem briketti. Ainuke suur miinus briketil on see, et ahjuesine läheb pudiseks, kogu aeg pead harja ja kühvliga üle käima, kui ei taha jalgadega seda pudi laiali kanda. Halupuudest tuleb ka sodi, aga mitte nii palju. Aga see on siiski väike miinus. Rahaliselt on puitbriketti odavam kasutada kui halupuid.

No vot mina ei usu seda juttu, et mõnda tellisest või keraamiliste pottidega kaetud ahju üldse tohib puitbrikettiga kütta. Esiteks on puitbriketti põlemisintensiivsus ja leegikuumus liiga suur samottkivi jaoks ja teiseks on nad liimi või vaiguga segatud kokku ja see ei ole ahju- ega korstnalõõridele üldsegi hea. Neid bullerjane ja malm/plekkkaminaid võid brikettiga kütta. Kivikamina /ahju jaoks sobib ikka vaid kase,lepa ja haavapuu halud. Sekka mõni männihalg ei tee ka nii palju kurja,kui seda teeks brikett. Aga muidugi on see iga peremehe/naise otsustada,kuidas nad oma varaga ringi käivad ja kuidas hooldavad. Täpse vastuse saab sul ilmselt kohalik korstnapühkija(tõenäoliselt ükskõik millisele helistad ja nad kindlasti ütlevad kuidas õige toimida oleks) anda või päästameti spetsialist.

#3345477:

No vot mina ei usu seda juttu

Minu ja sinu vahe on selles, et sul on mingi uskumus ja eelarvamus. Puitbriketi sisse ei ole topitud mingit vaiku ega liimi, ära nüüd oma uskumise pealt päris täiesti valeinformatsiooni ka jaga. See jutt, et briketi sisse pannakse liimi on sama iganenud arusaam nagu see, et ahju köetakse nii, et hunnik hõõguvaid süsi on sees ja siis siiber kinni. Kui sul ei ole mingi asja kohta teadmisi, siis ära lahmi.

Eelmine Kägu – oluline on see, et need puud, mida sa ahju alla paned, oleksid kuivad.
Okaspuud on vaigurikkamad, põlevad kiiremini. Kask ja saar on kõige tihedamad, kütteväärtus suurem.

Ja muidugi kõik, kes ahju kütavad, peaksid ka vähemalt kord aastas koju korstnapühkija kutsuma. Kui on mingeid küsimusi, siis tema käest küsida. Ühtlasi soovitan lugeda ka seda loodusajakirja artiklit, mida ülalpool linkisin. See räägib puudega kütmisest.

#3345477:

Esiteks on puitbriketti põlemisintensiivsus ja leegikuumus liiga suur samottkivi jaoks ja teiseks on nad liimi või vaiguga segatud kokku ja see ei ole ahju- ega korstnalõõridele üldsegi hea.

See liimi jutt on linnalegend, tegelikult koosneb puitbrikett ainult saepurust
Ahjudel on kahte tüüpi koldeid, restiga ja umbseid. Esimesel jääb põlemisel lõppedes kolle enam-vähem tühjaks, kogu põlemise jääk kukub läbi resti tuhakasti. Umbse kolde puhul jääb kogu kaup koldesse, tuhka välja viies peab olema ettevaatlik.
Põlemise kiiruse määrab hapniku juurdevool. Mida aeglasemalt kütad, seda rohkem soojust jääb ahju kividesse ja tuppa. Väga aeglane põlemine tahmab ahju ja korstna, võib tekkida pigi põlema minemise oht. Tuleb leida kesktee, kus põlemine on aeglane, aga ei pigita. Heaks indikaatoriks on kolde klaasuks. Kui see ei tahma ja kolle on peale põletamist seest valge, pole põlemine liiga aeglane. Õhu juurdevoolu tuleb reguleerida ikka ahju ukse, mitte siibriga.
Brikett on täiesti normaalne alternatiiv.

#3348475:

Väga pikaajalise ahju, kaminahju ja pliidi kütmise kogemusega. Ahju (kiviahi) panen kõigepealt halud ja tuli otsa, kui need on põlenud suurteks tükkideks viskan peale saepurubriketti (sellised suured ja ümmargused) – 3-4 tk. Lasen põleda ja kui on järgi söed (enam ei ole leeki), segan korralikult läbi, sulen ahju ukse ja siibri. Alles siis hakkab ahi üleni kuumaks minema.

Ahi pannakse põlevate sütega kinni (nii uks, kui siiber).

Põlevate sütega ei panda ahju kinni vaid hõõguvatega ikka. Kui leeki enam ei ole aga söed punaselt hõõguvad, siis?

#3348670:

#3344692:

Kumma üle ahi ja korsten rohkem tänulikud on?

Vaatan, et teema ikka veel üleval. Sellele mu küsimuse osale pole veel keegi vastanud.

Pikalt selgitasin, et loomulikult puuhalg on see, mis on mõeldud kiviahju panemiseks ja kütmiseks. Malm või plekk korpusega ahju võid ka briketti panna. Kui on kvaliteetne põlemine, kus kolle saab piisavalt hapniku siis on ka korsten puhtam aga see ei tähenda,et sa korstent iga aasta puhastama ei peaks. Tahm on vaja ikka korra aastas lahti lüüa.
Veelkord-võta ühendust mõne korstnapühkija või päästeameti spetsialistiga ja saad neilt ammendava vastuse just täpselt sinu küttekeha puudutavate küsimuste kohta.

#3349018:

#3348475:

Ahi pannakse põlevate sütega kinni (nii uks, kui siiber).

Millega küll mõtleb inimene kes siin eluohtlikke soovitusi jagab?

Kes siiski eelpool nimetatud käo juhiste järgi suitsiidi sooritada ei soovi võiks lugeda seda artiklit:

https://www.korsten.ee/kasulik-teave/kuetteseadmete-kasutamine/kuetmine-puiduga

No inimene, mis sa jaurad siin, artiklis on ju selgelt öeldud: Välisukse võib sulgeda alles siis, kui leeki enam näha pole ja ahju on jäänud ainult hõõguvad söed.
Ja peale seda suletakse ka siiber. Sedasama ju siin räägitaksegi!

#3348475:

Väga pikaajalise ahju, kaminahju ja pliidi kütmise kogemusega. Ahju (kiviahi) panen kõigepealt halud ja tuli otsa, kui need on põlenud suurteks tükkideks viskan peale saepurubriketti (sellised suured ja ümmargused) – 3-4 tk. Lasen põleda ja kui on järgi söed (enam ei ole leeki), segan korralikult läbi, sulen ahju ukse ja siibri. Alles siis hakkab ahi üleni kuumaks minema.

Ahi pannakse põlevate sütega kinni (nii uks, kui siiber).

Minul sama mõte, et kui iga kütmise kord lisan 1-2 saepurubriketti, siis ei tohiks seda ülekütmise ohtu tekkida.
Ma külmaga panen 1 võrgutäie halge ahju. Praegu soojaga veidi vähemgi.
Mul on lihtsalt puukuur väike ja briketiga hoiaks nö ruumi ka kokku.
Kust olete ostnud seda kiirelt põlevat ja vähem tuhkatekitavat? On sellel kindel mark või tähis? Puumarketis olen näinud ja eh,poodides, kuid pole süvenenud…

#3349390:

Parandan ära- hõõguvad söed peavad olema ja vingu ei ole 20 aasta jooksul surnud. Kui lasta lõpuni põleda, ei lähe ahi kuumaks. Asjatundmatule võib näha arusaamatu, aga nii on.
Ja loomulikult on igas ahiküttega kodus vinguandur.

Hea, et sinusugune spetsialist lõpuks aru sai, et hõõgumine ja põlemine ei ole päris üks ja sama. Mul küll seda kogemust ainult natuke üle 30 aasta, aga hõõgumisel ja põlemisel olen siiani suutnud vahet teha.
Vinguandur on suhteliselt ikkagi viimase aja vidin.

#3349581:

Ümar kipub kahjuks tuppa rohkem prahti ajama kui kandiline see on neljast küljest pressitud, aga annab kähku kõvemat kuuma.

Kas need kaks külge, mis ei ole pressitud, on kuidagi pehmemad?

#3349633:

No nad on minu kogemuse järgi pudisevad, mitte pehmemad, sest see on kahe jätkukoht. Mitte et see nüüd nii kohutav kogus prahti oleks, lihtsalt pisut rohkem kui need kandilised tavaliselt.

Minu küsimus oli ajendatud sellest, et briketti ei pressita neljast küljest nagu järjekordne spetsialist siin väitis, vaid ühest. Ehk siis kolb lükkab saepurumassi läbi matriitsi ja nii tekibki brikett. Pole vahet kas ümmargune või kandiline- põhimõte on sama.