Kui pereelus emb-kumb petab ning see välja tuleb, siis öeldakse tagantjärgi, et sisetunne ütles, et midagi on valesti. Püüan praegu leida lohutust, sest mul sisetunne lausa karjub, et midagi on nii valesti. Ma ei taha, et mu suhe puruneb, aga paraku on see tunne nii tugev. Palun rääkige oma kogemustest, kas sisetunne võib valeks osutuda?
kui sisetunne ütleb, et midagi on valesti, siis nii see ka on. küsimus on pigem selles, kui palju sul õnnestub teada saada.
Räägi oma elukaaslasega
Sisetunne on alati õigeks osutunud, kuigi oled üritanud seda maha suruda.
Püüan praegu leida lohutust, sest mul sisetunne lausa karjub, et midagi on nii valesti.
Parem räägi ise, miks sul see sisetunne tekkis.
Ei tekkinud ju tühja koha pealt?
Kui pereelus emb-kumb petab ning see välja tuleb, siis öeldakse tagantjärgi, et sisetunne ütles, et midagi on valesti. Püüan praegu leida lohutust, sest mul sisetunne lausa karjub, et midagi on nii valesti. Ma ei taha, et mu suhe puruneb, aga paraku on see tunne nii tugev. Palun rääkige oma kogemustest, kas sisetunne võib valeks osutuda?
KUi on otsas, siis mida kiiremini sa sellest teada saad, seda parem. Kui teil on ikkagi suhe olnud ( mõtlen hingelist liitu), siis saad ju rääkida, mida tunned ja küsida, kas sellel on mingi alust, sellel tundel. Suhet on ju hull kaotada, aga kui teise süda ikka kisub mujale, siis las läheb. Kui on armastus, on vahel kaugel armastada lihtsam, kui lähedalt. Nii et räägi. Mida kiiremini seda parem.
Minu kogemus ütleb, et kui see tunne, et midagi on valesti ajju jõuab ja sa suudad selle sõnadesse defineerida, siis on asi juba üsna lootusetu. Enne seda on periood, kus sa tunned, et midagi on valesti, aga üritad seda tunnet mitte tunda ja maha suruda ning igasugu veidraid vabandusi leida.
Ehk kirjeldaksid ka situatsiooni mis sind nii tundma paneb? Mis tekitab tunde, et kaasal võib keegi teine olla?
Ei. Minu sisetunne näris, et ära alusta selle mehega kooselu. Kaheksa aastat vastu taevast. Oleksin võinud ikka sisetunnet kuulata
Muidugi, eksimine on inimlik ja hirmul on suured silmad. Ise olen asjata kahtlustanud korduvalt. Aga kui palju karta ja kedrata, siis hirm vahel realiseerub ka. Seega pea oma nn sisetundega piiri. Suurimad petmised on tavaliselt siis kui nn sisetunde najal kahtlustadagi ei oska.
Räägi oma elukaaslasega
Millest? Kallis elukaaslane, kas sa petad mind? Kallis elukaaslane kas sa ei armastagi mind? Kallis elukaaslane, kas sa seksi tahaksid (homme, mul täna pea siiski valutab)? Kallis elukaaslane, kas ma sinu telefonis nuhkida tohin? Kallis elukaaslane, mis meist saab?
Räägi oma elukaaslasega
Millest? Kallis elukaaslane, kas sa petad mind? Kallis elukaaslane kas sa ei armastagi mind? Kallis elukaaslane, kas sa seksi tahaksid (homme, mul täna pea siiski valutab)? Kallis elukaaslane, kas ma sinu telefonis nuhkida tohin? Kallis elukaaslane, mis meist saab?
Pigem olen rohkem kursis juhtumitega, kui kahtladelt käituv mees ise hoiab intiimselt eemale ja temal pea valutab või on väsinud.
Millest? Kallis elukaaslane, kas sa petad mind? Kallis elukaaslane kas sa ei armastagi mind?
Jah, umbes nii osadel inimestel asjad käivadki.
Muidugi pisut teises vormis, ma ei hakka sulle täpseid näiteid siia kirja panema.
Minesta nüüd.
Aga põhimõte ja eeldus selliseks suhtluseks on muidugi see, et elukaaslane on sulle ühtlasi ka maailma parim sõber.
Taas minesta.
Pärast nuuskpiirituse teist doosi loe edasi: see siiski ON teatud juhtudel jas teatud mõttes sarnaste inimeste puhul võimalik.
Ja siis räägidki nagu sõbraga, et sul on hing haige sellel ja sellel põhjusel…
Et sul oli see kondoom taskus (äärmusnäide! muidugi) või, et ülesid, et oled sõbra juures sel ööl, aga samas sõber helistas mulle, et kus Tom on jne.
Ja umbes, et palun aita mul seda “haigust” leevendada.
Kui selle peale ühmab partner nagu tavaline perekoolikas, et “soovitan kuhugi pöörduda, sest sul on luulud” vms, no siis ON JU SELGE.
Et petab.
Ja edasi juba on lihtsam, tead ju, mida teha.
………
Kas sa said vähemalt poolestki aru, mis ma kirjutasin?
Kõigest nagunii ei saanud.
Turvalisuse tunne võib ka valeks osutuda.
Sisetunne võib viidata ka oma alusetutele hirmudele, mitte reaalsusele. Nii et mida Sa konkreetselt kardad?
Õigeks on osutunud. Päris petmisega tegemist veel polnud, aga kunstlikult öeldes seeme oli külvatud ja seda kasvatati. Minu sisetunne ka ütles tugevalt ja nii ka oli üle kontrollides.
Teemaalgataja olen. Nagu vastustest näha, siis mu hirm pole asjatu. Mul on tegemist mehega, kes oli väga hooliv,tähelepanelik ja romantik, kuid kes muutus üleöö tuimaks ja tundetuks. Ma ei tunne teda ära, täitsa teine mees on.
Minul muutus kohati ülbeks ja õelaks. Kui käskisin asjad kiirelt pakkida ja kohe sõbranna juurde kolida, et milleks veel venitada, siis oli häda käes. Tegelikult oli veel mitu rauda tules korraga. Ei tea, mis kihk see järsku oli.
Et sul oli see kondoom taskus (äärmusnäide! muidugi) või, et ülesid, et oled sõbra juures sel ööl, aga samas sõber helistas mulle, et kus Tom on jne.
See pole ju enam sisetunne, et petab, see on üsna selge märk. selle kohta sisetunne öelda oleks tobedus. Sisetunne petab paranoilistel inimestel. Neil, kes on väga ebakindlad, võib juhtuda, et hirmul on suured silmad. Aga alati ei peta neilgi. Kui on inimesel olnud väga traumeeriv petmiskogemus eelmise partneriga, siis võib juhtuda, et ta on järgmise partneriga paranoiline ja eeldab petmist ja kahtlustab seal, kus pole põhjust. Aga muidugi võib ka olla, et ka järgmine partner petab teda ja kahtlustel on alus. Sageli on sisetundel täiesti ratsionaalne põhjus, lihtsalt inimene ei teadvusta seda endale, seetõttu ongi sisetunne sageli õige, aga mitte alati.
Mida asja!? Keegi naine kepib sinu armastust ja sul on lihtne seda kõike aktsepteerida? Pigem on vist nii ikka, et kui tead, et mees ei armasta ja juba teise naisega plaane teeb, kaob armastus ära.
Lugesid ka, mis ta kirjutas?
Kus ta ütles, et aktsepteerida lihtne on? Endal on lihtsam, kui paratamatusega leppida ja kiirelt olukorrast ise eemalduda, milleks sinna soiguma jääda.
Muidugi ei kao armastus päevapealt, koheselt peale nende faktide teadasaamist.
Kas sa oled üldse kedagi armastanud, kui nii arvad? Armastus ei tähenda teise inimese omamist.
Kui tahta puid alla visata, siis võiks ju öelda, et oioi, et kui siin maailmas miski üldse õigust räägib, siis on see sisetunne, sisetunne ei peta kuu-naa-gii. Aga suures pildis puht pragmaatiliselt tuleb tõdeda, et tunne võib väga kergesti olla petlik. Olukorra õigeks hindamiseks on tarvis ikkagi üksnes fakte.
Ma ei tunne teda ära, täitsa teine mees on.
Siis on ju eriti lihtne küsida, et kallis, varem, tegid seda ja seda (sul on näited ju omast käest võtta, mida ta täpselt tegi, tassis lilli iga päev vms) ja et mis juhtus, et sa enam nii ei käitu. Tundudki täitsa teistsugune ümber vahetatud olevat.
Ega sul mingit tõsist haigust pole, mida äkitselt teada said? Mul juba mure, ja ehk saan sind aidata jne bla-bla……..
Siis, petmise puhul, tuleb see “SUL ON LUULUD” väljend kohe ja kibekiirest ära.
Ja siis on sul pilt selge ka.
Pole lihtsamat asja, kui petiste “võõrkeelt” osata. (“sul on luulud” on tõlkes “pisut petan sind jah, ära pane tähele”)
Teemaalgataja olen. Nagu vastustest näha, siis mu hirm pole asjatu. Mul on tegemist mehega, kes oli väga hooliv,tähelepanelik ja romantik, kuid kes muutus üleöö tuimaks ja tundetuks. Ma ei tunne teda ära, täitsa teine mees on.
On tal tööl korras kõik? Järsku stress või mingi terviseprobleem…
Räägin siis oma kogemusest. Sisetundest võis rääkida siis kui:
1. Mees ei arvestanud enam minuga ja mu tunded ei läinud talle korda
2. Trollis ja tõlgendas mind valesti, et minust süüdlast teha
3. TA töökoormus kasvas hüppeliselt. Tööd oli vaja teha ka öösiti
4. Muutis oma stiili, ostis uusi riideid ja parfüüme.
Reaalsus jõudis kohale kui:
1. Autost leidsin kondoomid
2. Telefonist avastasin sõnumid
3. Autos olid pikad võõrast tooni juuksekarvad
4. Talle helistades kostus taustaks naisterahva hääl
Eks sa ise tead, millises etapis oled. Enamasti naise sisetunne alt ei vea.
Selles suhtes tuleb rääkida mehega.
Nõme lugu on see, et tihtipeale ajavad tagasi ja valetavad otse näkku. Et armastavad ikka ainult sind ja kedagi pole. Tegelikult ikkagi on.
Mu hea sõber lõpetasin minuga suhtlemise, sest ta uus elukaaslane on pööraselt armukade. Mees saab vist hirmust krambidki kui mõnd vana kooliõde poes näeb ja too teretab. Usun, et ta ei ole petnud ja ei peta ka, aga kus selle naise ebakindlus pärit on, ei tea.
Mu sõbranna ka mitu kuud jauras et sisetunne ja mees raudselt petab. Ses suhtes et sisetunne oli tal õige et midagi valesti. Mees oli raskelt haige ja varsti ta läkski. Kahju et sõbranna sellesse petmise teemasse nii kinni jäi et ei taibanud mehe seisundit.
Mu sõbranna ka mitu kuud jauras et sisetunne ja mees raudselt petab. Ses suhtes et sisetunne oli tal õige et midagi valesti. Mees oli raskelt haige ja varsti ta läkski. Kahju et sõbranna sellesse petmise teemasse nii kinni jäi et ei taibanud mehe seisundit.
Sõbranna jauras nagu silmaklappidega hobune oma sisetundest, mees aga oli vait nagu sukk? See sõbranna pidanuks mingi selgeltnägija olema?
Kui pereelus emb-kumb petab ning see välja tuleb, siis öeldakse tagantjärgi, et sisetunne ütles, et midagi on valesti. Püüan praegu leida lohutust, sest mul sisetunne lausa karjub, et midagi on nii valesti. Ma ei taha, et mu suhe puruneb, aga paraku on see tunne nii tugev. Palun rääkige oma kogemustest, kas sisetunne võib valeks osutuda?
Kui sa oled üleüldiselt paranoiline ja psüühiliselt tasakaalutu – võib olla, et sisetunne petab. Ma ei tea.
Kui oled normaalse närvikavaga asjalik naine nagu su postituste järgi arvata on, siis kahjuks ei, sisetunne ei peta. Kui miski su sees ütleb, et no mäda, isegi kui sa ei suuda hetkel faktidega argumenteerida, siis ongi mäda.
Äris on samamoodi.
Usalda esimest sisetunnet. Ja ära ürita seda oma peas üle veenda, et äkki ikka eksin jne. Nii on.
Kui pereelus emb-kumb petab ning see välja tuleb, siis öeldakse tagantjärgi, et sisetunne ütles, et midagi on valesti. Püüan praegu leida lohutust, sest mul sisetunne lausa karjub, et midagi on nii valesti. Ma ei taha, et mu suhe puruneb, aga paraku on see tunne nii tugev. Palun rääkige oma kogemustest, kas sisetunne võib valeks osutuda?
Kui sa oled üleüldiselt paranoiline ja psüühiliselt tasakaalutu – võib olla, et sisetunne petab. Ma ei tea.
Kui oled normaalse närvikavaga asjalik naine nagu su postituste järgi arvata on, siis kahjuks ei, sisetunne ei peta. Kui miski su sees ütleb, et no mäda, isegi kui sa ei suuda hetkel faktidega argumenteerida, siis ongi mäda.
Äris on samamoodi.
Usalda esimest sisetunnet. Ja ära ürita seda oma peas üle veenda, et äkki ikka eksin jne. Nii on.
Paremini enam öelda ei saa – täpselt nii ongi.
Sisetundega võib minna vaid ühte kohta – peldikusse. Täpselt nii kindel see ongi.
Ma olin nooruses pikas suhtes, kus mehel oli kogu aeg sisetunne – nagunii petan. Seda õhutasid takka ta sõbrad, kellele meie suhe ei meeldinud, kuna joomakaaslane kadus ära.
Mina ei sundinud meest sõpradest loobuma. Mees ise hakkas peale meie kokkusaamist neist eemale hoidma – minuga oli põnevam. Sõpradel naisi polnud.
Sõbrad sisendasid kättemaksuks, et nii ilus naine, nagunii petab. Tööalane koosolek, nagunii petab. Nii ilus tüdruk lausa peab petma.
Ma aga olen väga truu. Teisi mehi ei näe üldse. Pühendunud, arvestav jms. Mees ise ka ütles, et ei suuda uskuda.. ja siis ühel hetkel ei tihanudki.
Hakkas unes nägema, et ma petan.
Siis otsustas ette teha. Hakkas ise petma. Sisetunnet ei tekkinudki, hoopis heatahtjad lekitasid. Jätsin maha, anuti tagasi – ja uuesti. Jäi labaseimal kombel vahele. Läksin jäädavalt.
Sain sellest väga traumaatilise kogemuse. Järgmise suhte juures kisas sisetunne kaua vastu – ära tee, sinuga hakatakse tagasi mängima. Ole üksi, sul pole seda valu vaja. See mees pidi ikka väga palju vaeva nägema – ja viimaks suutis ka mu valu murda.
Oleme juba aastaid koos, abielu, kodu, lapsed. Kui tekibki miski halb tunne, räägime sellest kohe.
Niisiis, natuke teine lugu sisetunnetest.
