Olen tige. Kuidas saada edukalt üle vihast, tigedusest ja kättemaksumõtetest olukorras, kus mitte midagi muud mõtetes ei keerlegi, non-stop pea kütab?
Kättemaksud on enamasti väga tobedad, ajavad teise poole ainult naerma (korraks ehk vihaseks ka) ja siis nad saavad seltskondades mõnuga rääkida, kuidas see loll püüdis neile kätte maksta ja ainult ennast lolliks tegi.
Muide, kas ma pole sama teemat siit juba kümmekond korda lugenud, veidi teises sõnastuses ainult?
Kättemaksud on enamasti väga tobedad, ajavad teise poole ainult naerma (korraks ehk vihaseks ka) ja siis nad saavad seltskondades mõnuga rääkida, kuidas see loll püüdis neile kätte maksta ja ainult ennast lolliks tegi.
Muide, kas ma pole sama teemat siit juba kümmekond korda lugenud, veidi teises sõnastuses ainult?
Vaata, teemaalgataja ei küsi, kuidas kätte maksta.
Ta küsib, kuidas toime tulla selle tundega, mis on tema sees.
Ja tõenäoliselt oled selliseid teemasid siit lugenud tõesti kümneid kordi. See on nimelt selline foorum. Mida imet sa siit foorumist siis mõtled leida. Kas nõuandeid ehitusküsimustes või auto mootorist tuleva hääle kohta?
Siin foorumis räägitaksegi enamasti sellest, kuidas minna kokku, kuidas minna lahku, kas mehel on armuke, kas naisel on armuke, kas naine kulutab viineritele liiga palju raha, kas mees peaks lastekasvatuses osalema, jne jne.
Nii saabki ju üle kättemaksuihast, et teadvustad endale, et teed vaid ennast sellega lolliks. Teine pool ehk korraks vihastab, aga pärast saab sinust veel pikalt seltskondades rääkida kui sellest opakast, kes läks nii endast välja, et hakkas mingeid totakaid kättemaksuaktsioone läbi viima.
Kui puust ja punaseks peaks seda siis ütlema, et oleks igale arusaadav? SEE ongi meetod, kuidas üle saada. Teadvustada, mida kättemaks tegelikult kaasa toob.
Ja teinekord on nii, et isegi kui sa midagi ei tee, siis ikka teinepool räägib sinust kui mingist opakast.
Mul on omal olnud juhtum, kus nuga valusalt selga löödi.
Otsustasin, et parem on sellistest inimestest eemale hoida ja et selliseid inimesi ma oma ellu ei soovi.
Seda minupoolset otsust mitte suhelda kommenteeris siis noa selgalööja – ma olevat väiklane ja kättemaksuhimuline inimene. Lihtsalt ja ainult sellepärast, et ma temaga ei soovi suhelda.
Nii, et isegi kui sa enda meelest ei tee kättemaksu eesmärgil midagi, siis võib ikkagi see teisele tunduda kättemaks.
Ilmselt on intsident juhtunud alles hiljuti, sellepärast sul see ka non-stop peas on.
Oskan samastuda sinu tundega, on endal ka korduvalt seda probleemi esinenud. Kui ikka teine inimene alatult ära kasutab, reedab, siis paratamatult tekib tugev viha ning kättemaksusoov. Mul on ühe inimese suhtes see emotsioon (natuke kergemal kujul) siiamaani, pole üle aastaga õnnestunud vabaneda.
Aga ega kuidagi kätte maksta ka ei saa. Jääb loota vaid, et karmavõlg ja ühel hetkel tuleb kõik talle tagasi.
Öeldakse, et parim kättemaks vaenlasele on õnnelik elu. Ehk siis ela oma elu edasi õnnelikult ja edukalt, nagu tema poleks küünemustagi väärt.
Peaksin ka tegema selle otsuse, et ei soovi sellist inimest enda ellu ja jääma endale kindlaks, kuid kuidas mitte murduda?
Iga kord kui tuleb murdumise hetk, siis tuleta meelde, mis ta sulle tegi.
Mina olen nii hakkama saanud.
Olen tige. Kuidas saada edukalt üle vihast, tigedusest ja kättemaksumõtetest olukorras, kus mitte midagi muud mõtetes ei keerlegi, non-stop pea kütab?
Tee midagi, mis sind haarab. Hobi, mis sind köidab on olemas? Selline, kus on vaja mõttega juures olla? Mind on aidanud see, et tean, et kõik tuleb endale tagasi. Olen kellegi peale vihane, tõmban enda ellu kellegi, kes on minu peale vihane. Mulle ei ole seda vaja. Mulle ei ole vaja magnetiga tõmmata ligi samasuguseid vihaseid, tigedaid inimesi. Ja teine mõte, et Elus tulebki kõik tagasi. Kui too keegi eksis, tuleb tal ise selle kõigega tegemist teha. Mina astun sellest ringist välja, et vihaseid inimesi oma ellu tõmmata.
Peaksin ka tegema selle otsuse, et ei soovi sellist inimest enda ellu ja jääma endale kindlaks, kuid kuidas mitte murduda?
Armastus, mitte viha sul. Soovid teda ja kuidas veel!
Äkki ta pidas silmas et kuidas mitte murduda kättemaksumõtteid mõlgutama?
Nii saabki ju üle kättemaksuihast, et teadvustad endale, et teed vaid ennast sellega lolliks. Teine pool ehk korraks vihastab, aga pärast saab sinust veel pikalt seltskondades rääkida kui sellest opakast, kes läks nii endast välja, et hakkas mingeid totakaid kättemaksuaktsioone läbi viima.
Kui puust ja punaseks peaks seda siis ütlema, et oleks igale arusaadav? SEE ongi meetod, kuidas üle saada. Teadvustada, mida kättemaks tegelikult kaasa toob.
Nii ongi ju, see on parim nõuanne teemaalgatajale.
Lisaks on parimaks kättemaksuks lihtsalt hästi elatud elu.
Teise inimese enda elust välja arvamine ja suhtlemise lõpetamine on tõepoolest ka kättemaks, see on ussitamine. Oleneb muidugi ka, kellega tegu. Laske käia kui tegemist on inimesega, kellega pole ühiseid tuttavaid, ühist puutepunkti. Sel juhul te ei karista oma vihaga teisi, kes milleski süüdi pole. Sellise käitumise puhul on probleemiks see, et 9-l juhul 10-st rikub see mitte suhtleja oma passiivagressiivse käitumisega süütute inimeste hea tuju, sest kellegi paaniline vältimine mürgitab ühist õhku. Laste, sõprade, kolleegide või sugulaste.
Teise inimese enda elust välja arvamine ja suhtlemise lõpetamine on tõepoolest ka kättemaks, see on ussitamine. Oleneb muidugi ka, kellega tegu. Laske käia kui tegemist on inimesega, kellega pole ühiseid tuttavaid, ühist puutepunkti. Sel juhul te ei karista oma vihaga teisi, kes milleski süüdi pole. Sellise käitumise puhul on probleemiks see, et 9-l juhul 10-st rikub see mitte suhtleja oma passiivagressiivse käitumisega süütute inimeste hea tuju, sest kellegi paaniline vältimine mürgitab ühist õhku. Laste, sõprade, kolleegide või sugulaste.
Hakkab jälle peale, ohvri süüdistamine ja ajupesemine.
Üks ülimalt positiivne asi selle teemaalgatuse juures on probleemi tunnistamine. Suure osa inimeste jaoks on kättemaks sihipärase tegevusena paraku elementaarne asjade käik elus, mistõttu ei ole see nende jaoks ka probleem.
Seega teemaalgataja, ka mina armastan sind! ????
Kui ennast lolliks teed, siis järelikult oli halb kättemaks.
mul on sama probleem praegu. peas aina ketrab nii kui korraks mõtte uitama lasen.
teisalt – kas kättemaks on ikka üheselt halb asi? õiglane ju. kristlus käsib küll teise pale ette pöörata, aga paljud meist siis sellised pühakud ikka on?
mul on sama probleem praegu. peas aina ketrab nii kui korraks mõtte uitama lasen.
teisalt – kas kättemaks on ikka üheselt halb asi? õiglane ju. kristlus käsib küll teise pale ette pöörata, aga paljud meist siis sellised pühakud ikka on?
Ma kogu oma vihas siiski usun, et püüdlema peab olla parem.
jah, seda küll.
aga siis ei jää küll muud üle kui kloostrisse minna nende mõtete eest 🙁
Aastaid tagasi rääkis üks naisnäitlejanna (kahjuks ei mäleta, kes) loo sellest, kuidas ta pikka aega üht inimest vihkas. Kohe nii kirglikult, et mõtles sellest päeval ja ööl. Kuni ühel päeval nägi ta seda inimest kuskil tänavanurgal südamest naermas. Näitlejanna sai šoki- kuidas see võimalik on, et ma vihkan teda nii väga ja tal pole sellest mitte midagi- ta on nii õnnelik. Sellel hetkel sai ta aru, et on ainult ennast selle tundega mürgitanud.
Minu meeelest tasub selle üle mõelda. Keegi ütles juba eespool, et parim kättemaks on oma elu õnnelikult elada.
Soovitan lugeda Eckhart Tolle raamatut “Siin ja praegu”. See õpetab, kuidas vabastada end mineviku emotsioonidest ja sellega kaasnevast valust.
Aastaid tagasi rääkis üks naisnäitlejanna (kahjuks ei mäleta, kes) loo sellest, kuidas ta pikka aega üht inimest vihkas. Kohe nii kirglikult, et mõtles sellest päeval ja ööl. Kuni ühel päeval nägi ta seda inimest kuskil tänavanurgal südamest naermas. Näitlejanna sai šoki- kuidas see võimalik on, et ma vihkan teda nii väga ja tal pole sellest mitte midagi- ta on nii õnnelik. Sellel hetkel sai ta aru, et on ainult ennast selle tundega mürgitanud.
Minu meeelest tasub selle üle mõelda. Keegi ütles juba eespool, et parim kättemaks on oma elu õnnelikult elada.
No see ei tööta ju kättemaksuna, sest tal ju ainult hea meel, et tema halvad teod ei mõjutanud mind, saabki julgustust, et nii võibki käituda ja hinge sülitada, midagi ei juhtu, karavan liigub edasi.
Aga miks sa ennast tema tunnete pärast vaevad? Ennast piinad oma kättemaksumõtetega. Sa ei arva ju ometi, et peale sinu mingit kättemaksu saab teine kohe aru, kui alatu ja halb on ta olnud, palub põlvili andeks ja sina oled taas rõõmus?
Eksmehele nii, et kuum seks, aga mitte temaga.
Just. Meestele mõjub kõige parema kättemaksuna, kui sul on uus mees. Soovitavalt ilusam ja rikkam ja mehelikum, tugevam. Ja kindlasti ära jäta mainimata, et suure varustusega ja voodis parem. Seda tuleb mainida nii, et liiga läbipaistvalt poleks kättemaksuks/kadedaks tegemiseks mõeldud. Kuidagi moka otsast nagu poolsüütult mainid. Ja nad ei saa seda mõtet enam peast 😀 Soovitan soojalt. Tutvusin kunagi ühe mehega, kes oma pikas suhtes polnud juba mitu aastat eriti üldse seksi saanud, sest naine üldse ei tahtnud. Jättis siis mehe maha, leidis kiirelt uue mehe ja mainis eksile mingil põhjusel, et uuega on hämmingus, kui seksuaalselt avatud ta on. See eks ei saanud seda mõtet peast, pidi isegi uutele naisekandidaatidele rääkima. Eksnaine liikus edukalt oma eluga edasi, aga see mees jahus ikka kõigile naistele oma eksist ja tolle uuest mehest ja sekselust.
Nii et soovitan 😀
Mehed kipuvad tahtma seda, mida ei saa. Ise ei taha, aga teisele ei anna, kehtib ka vägagi. Kui ta sind ei taha, siis pärast seda hakkab kuidagi väga tahtma, kui õnnelikult ja tema suhtes külmalt edasi liigud ja veel hullem – kiirelt uue mehe leiad.
Teise inimese enda elust välja arvamine ja suhtlemise lõpetamine on tõepoolest ka kättemaks, see on ussitamine.
No mis ussitamine. Tõenäoliselt see tõrjutu ise ussitas ja keeras s*tta, seetõttu teda ka eiratakse. Kui ikka on lugupidamatult suhtutud, solvatud ja näkku sülitatud, siis väärikas inimene ei soovigi enam sellise inimesega tegemist teha, kes temasse sedasi suhtub. Samuti ei maksa mingit kättemaksu ja ussitamist otsida taolisest suhtluse lõpetamises, kui inimesele on lihtsalt sügavalt haiget tehtud, liiga valus selle inimesega suhelda.
No see ei tööta ju kättemaksuna, sest tal ju ainult hea meel, et tema halvad teod ei mõjutanud mind, saabki julgustust, et nii võibki käituda ja hinge sülitada, midagi ei juhtu, karavan liigub edasi.
Absoluutselt töötab. Asjaolu, et ta sinuga austuseta käitus, näitab juba, et ta ei hooli, ega austa sind. Seega ei lähe talle ka vähimal määral korda, kui käid talle nutmas ja kurtmas, kui väga tema teod sulle ikka hinge läksid ja kuidas mõtled sellest päevad ja ööd. Tema saab sellest hoopis enesehinnagule boosti, et vot kui tähtis inimene. Isegi kuid ja aastaid hiljem nutetakse tema pärast, inimese terve elu mõjutatud ja masendus lausa kallal.
Sinu õnnelik ja naeratav olek just näitavad talle, et ta ei tähendanud sulle midagi ja sa liigud edasi sirge seljaga. Ei lase sellisest prügist end häirida.
Kui tema soovis edasi suhelda, aga sina tõmbasid joone alla, siis see võib talle ka karistus olla. Lisaks sa juba tõenäoliselt ütlesid talle, kuidas tema käitumine mõjus, ehk siis ta teab, kuidas tema käitumine sulle mõjus.
Mis kättemaks? Elame me mingis mehhiko seebikas või oled sa alles lasteaiaealine, võta ennast kokku ometi ja mine oma eluga edasi. Kättemaks.. mingi teise Eesti teema..jumala eest!
Obstsöönsete inimeste meelelahutus..
