Üks arst üritas mulle väita, et tegu ärritatud soole sündroomiga, aga ma väga kahtlen selles. Probiootikumid on alati asja halvemaks teinud ja nende soovitatud toidusoovitused pole kuidagi aidanud. Lisaks ei ole ma kannatanud suure stressi all(alles nüüd kõhuvalude tõttu), mis seda ärritunud soolt põhjustaks.
Olen täheldanud, et eriti hulluks läheb asi, kui tarbin värskeid köögivilju, muidu kiudaine rikkaid toite ja magus tekitavad kohe valusad piinavad gaasivalud.
Olen staažikas ärritunud soole sündroomiga inimene ja tahan öelda, et see, mida sulle öeldi – et on ärritunud soole sündroom – see on tõenäoliselt õige. Ka mul tekitavad nö. “valed” kuidained (mitte tingimata kõik kiudained) ja ka magus sümptomite halvenemise. Lisaks olen enda puhul avastanud, et ma ei saa ma süüa paljusid tavalisi maitseaineid – must pipar, sibul, küüslauk (soolestik läheb hulluks) – soola ja ürtidega (till, petersell, pune), noh ja natuke karrit, kaneeli – võingi maitsestada oma toitu ainult.
Ärritunud soole sündroomi ei pea tekitama tingimata stress, vaid võib vabalt tekitada ka justnimelt see, mida sa endal kahtlustad ehk siis bakteriaalse tasakaalu häire – mis võib olla nii peensooles (sibo) kui ka jämesooles.
Probiootikumidega ongi keeruline lugu… Ühest küljest rõhutatakse, et kasulikud laktobatsillid ja bifidiobakterid ise ei tekita sibo-t ja neid oleks bakteriaalse tasakaalu häirega inimesel siiski väga soovitav võtta. Teisalt aga võib sassis bakteriaaalse tasakaaluga soolestik igasugusele “kõigutamisele” (mingi uus asi, näit. probiootikum tuli juurde) reageerida esialgu sümptomite ägenemisega, et inimene ei kannata seda välja. Ka mul tekkis mitmete probiootikumidega (näit. dr. Ohhira) selline sümptomite ägenemine (kõht gaasidest lausa lõhkemas, valulikud kokkutõmbed – spasmid, kõrvetised, suuhaavad e. aftid), et no ei suutnud. Hakkasin siis uurima ja leidsin, et väga tundlikud võiks vältida võiks mõningaid Lactobacillus -i (L. casei, L. bulgaricus, L. thermofilus, L. delbrueckii, L. helveticus) ning eelistada: Saccaromyces boulardii, Bifidobaterium-eid, Lactobacillus plantarum ja L. salivarius (ning võibolla ka L. rhamnosus, L. reuteri, L. lactis ja L. acidofilus) sisaldusega probiootikume. Okei… Et siis ainult Bifiodobacteriumi-e või näit Plantabifi (seal on bifidod ja L. plantarum) võiks proovida? Valisin selle viimase ja kuigi esimesed kaks nädalat oli mõnevõrra kehvem (ikkagi oli rohkem gaase jne.), olid seekord nähud vähemalt üleelatavates piirides (ei olnud näit. suuhaavu) ning seejärel soolestik kohanes. Nüüd olen siis seda probiootikumi võtma jäänud. Ka S. boulardii-d olen proovinud, see ei tekitanud nagu üldse mingit halba tunnet.
Ma ei teagi, mis ja kuidas edasi, tööl käia on sellises konditsioonis päris raske, kas peab tõesti hakkama invaliidsuspensioni peale mõtlema. Ok, seda ei tahaks ega saakski, aga päris töövõimeline enam kaua niimoodi elades küll pole.
FODMAPi järgi toitumine – see on paljudel “ärritatud soolikutel” vaevusi vähemalt nii palju leevendanud, et saab elada. FODMAP = lühend sõnadest fermenteeritavad oligo-, di-, monosahaariidid ja polüoolid. See käib nii, et mingiks ajaks minnakse nn. madala FODMAP-iga toitumisele ja siis hakatakse kõrgema FODMAP-iga toiduaineid jälle ükshaaval menüüse lisama, pidades päevikut – kas ja kui palju vaevusi tekkis. Lõpuks jäetakse menüüst välja need, mis kõige rohkem vaevusi tekitasid.
Jah, probleem ei kao, kuid nii on võimalik ennast vähemalt enam – vähem viisakas konditsioonis hoida ja inimesena tunda.
Jah, tööjuures või mujal kodust väljas on oma toidukarbike oma kodus valmistatud (kus ma kõiki koostisosi, sealhulgas kasutatud maitseaineid, tean) kaasas.
Invaliidust ei anna keegi – nääääh, ära loodagi. Ise peab oma toitumise range “politseinik” olema.