Paar korda oleme erinevatel põhjustel elus jõudnud punkti, kus oleme asunud täitma lahutamisavaldust. Üks selline kord lõppes hoopis ametliku abielu registreerimisega.
Mida? Hakkasite lahutama ilma et oleksite enne abielus olnud?
Mulle tuli selle vastusega üks vana teema meelde, kus naine oma jackpoti ümbert teisi naisi kärbsepiitsaga ära ajas. Jackpot-tupsu ei saanud ise hakkama.
Olen ise lahku läinud pikaajalisest partnerist rahumeelselt ja suhtleme siiani. Kohtasin aasta tagasi imelist meest, kes oli suht äsja lahutanud pigem naise eestvedamisel. Ja no nii kerget ja toredat suhet on raske ettekujutada,täis teineteise mõistmist ja õnne. Mees ütles, et oleks pidanud ammu lahutama selle 18 aastat kestnud draama ja ta eksnaine halab, kas ikka tegime õige otsuse. Mees särab, mina säran inimesed ümber meie rõõmsad, kui meid koos näevad. Loo moraal on, et mitte toimivast kooselust lahkuminek on lõppkokkuvõttes kergendus ja loob uusi võimalusi mis on tunduvalt meeldivamad ja täiuslikumad ja annavad olemisele hoopis rohkem juurde. Kui suhe ei toimi või miskit häirib siis pinguta palju tahad see läheb metsa.
Olen ise lahku läinud pikaajalisest partnerist rahumeelselt ja suhtleme siiani. Kohtasin aasta tagasi imelist meest, kes oli suht äsja lahutanud pigem naise eestvedamisel. Ja no nii kerget ja toredat suhet on raske ettekujutada,täis teineteise mõistmist ja õnne. Mees ütles, et oleks pidanud ammu lahutama selle 18 aastat kestnud draama ja ta eksnaine halab, kas ikka tegime õige otsuse. Mees särab, mina säran inimesed ümber meie rõõmsad, kui meid koos näevad. Loo moraal on, et mitte toimivast kooselust lahkuminek on lõppkokkuvõttes kergendus ja loob uusi võimalusi mis on tunduvalt meeldivamad ja täiuslikumad ja annavad olemisele hoopis rohkem juurde. Kui suhe ei toimi või miskit häirib siis pinguta palju tahad see läheb metsa.
No omavahel öeldes- aastane suhe ongi üldjuhul selline, et kõik on kerge ja lihtne. Üsna tõenäoliselt ka nendel pärast 18 koosoldud aastat lahkuläinutel. Me kõik elaks permanentses roosas udus, kui suhted kestaks max 2-3 aastat. Pärast seda hakkab alles õige nurkade lihvimise aeg.
Olen ise lahku läinud pikaajalisest partnerist rahumeelselt ja suhtleme siiani. Kohtasin aasta tagasi imelist meest, kes oli suht äsja lahutanud pigem naise eestvedamisel. Ja no nii kerget ja toredat suhet on raske ettekujutada,täis teineteise mõistmist ja õnne. Mees ütles, et oleks pidanud ammu lahutama selle 18 aastat kestnud draama ja ta eksnaine halab, kas ikka tegime õige otsuse. Mees särab, mina säran inimesed ümber meie rõõmsad, kui meid koos näevad. Loo moraal on, et mitte toimivast kooselust lahkuminek on lõppkokkuvõttes kergendus ja loob uusi võimalusi mis on tunduvalt meeldivamad ja täiuslikumad ja annavad olemisele hoopis rohkem juurde. Kui suhe ei toimi või miskit häirib siis pinguta palju tahad see läheb metsa.
No omavahel öeldes- aastane suhe ongi üldjuhul selline, et kõik on kerge ja lihtne. Üsna tõenäoliselt ka nendel pärast 18 koosoldud aastat lahkuläinutel. Me kõik elaks permanentses roosas udus, kui suhted kestaks max 2-3 aastat. Pärast seda hakkab alles õige nurkade lihvimise aeg.
Mis krd nurki sa lihvid 50+. Kui pole ennast ja oma meelerahu aastatega leidnud tuleb tõesti iseendaga tööd teha ning parem mitte uude suhtesse tikkuda.
Olen ise lahku läinud pikaajalisest partnerist rahumeelselt ja suhtleme siiani. Kohtasin aasta tagasi imelist meest, kes oli suht äsja lahutanud pigem naise eestvedamisel. Ja no nii kerget ja toredat suhet on raske ettekujutada,täis teineteise mõistmist ja õnne. Mees ütles, et oleks pidanud ammu lahutama selle 18 aastat kestnud draama ja ta eksnaine halab, kas ikka tegime õige otsuse. Mees särab, mina säran inimesed ümber meie rõõmsad, kui meid koos näevad. Loo moraal on, et mitte toimivast kooselust lahkuminek on lõppkokkuvõttes kergendus ja loob uusi võimalusi mis on tunduvalt meeldivamad ja täiuslikumad ja annavad olemisele hoopis rohkem juurde. Kui suhe ei toimi või miskit häirib siis pinguta palju tahad see läheb metsa.
No omavahel öeldes- aastane suhe ongi üldjuhul selline, et kõik on kerge ja lihtne. Üsna tõenäoliselt ka nendel pärast 18 koosoldud aastat lahkuläinutel. Me kõik elaks permanentses roosas udus, kui suhted kestaks max 2-3 aastat. Pärast seda hakkab alles õige nurkade lihvimise aeg.
Mis krd nurki sa lihvid 50+. Kui pole ennast ja oma meelerahu aastatega leidnud tuleb tõesti iseendaga tööd teha ning parem mitte uude suhtesse tikkuda.
No vb on inimesi kes 50+ vanuses on nagu plastiliin, mis sobitub oivaliselt kõigi ja kõigega. Seal ei ole midagi pistmist enda meelerahuga, kui iga jorss ei sobi. Pigem tuleb vanusega see, et on tekkinud arusaamine, millise koha pealt oled nõus silma kinni pigistama ja millise pealt mitte.
Võrrelda aastast ja 18-aastast suhet on ikka üsna imelik, täiesti erinevad kategooriad ju.
Ma ei ela küll üle lahkuminekut vaid mahajätmist. Sellest on juba pool aastat kui ta otsustas sõnagi lausumata minema jalutada. See on ikka paras ajukepp, mis toimub, koos sai elatud üle 20 aasta, vara kogunenud üksjagu ja kaks lastki olemas. Kui alguses ütles, et oleks võinud kasvõi liinibussiga mu juurest ära minna, siis nüüd saetakse siin isegi tolmukübemeid pooleks. Kannatavad lapsed, elatist ta ei maksa ja kuna ma ise õpin, siis ei saa lastele muud lubada kui täis kõhtu ja peavarju.
