Teema: Kes on teadlikult rikka mehega lapse teinud?

Mina olen. Neli last, kõik erinevate meestega. Väga mõnus. Soovitan.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Rikka all pidasin silmas miljokat, mitte sellist kelle elujärg on “paremuse poole muutunud” :D[/tsitaat]A kust sa tead, kui palju elujärg on muutunud?

Kati Toots ja Luisa Värk? Evelin ka siis juba võibolla?

Ohh naiivsust!

Neid kõige-kõige rikkamaid mehi on siiski käpatäis ja tõenäoliselt on need JUBA hõivatud hiljemalt 30+ vanuses. Ja isegi, kui õnnestub mõni neist kinni püüda (tõenäoliselt peab selleks ka väga-väga ilus ja eriline olema), pead pidevalt arvestama, et lihtsalt ilus olemise eest tõenäoliselt ei pudede sulle kinnisvara. Kes on ikka vaeva näinud, et haljale oksale jõuda, need tõenäoliselt on juba kavalalt igasugused varalahususe lepingud, vms ära teinud, et võimaliku lahutuse korral ei peaks enda saavutatut naisega jagama.

Niiet moraal on, et mehe rikkus on lihtsalt meeldiv boonus suhtes olles, aga… oma tagala peab naine ISE ära kindlustama, mitte jääma lootma, et saab rikka mehe endale ja ongi igaveseks haljal oksal. Seda enam, et suhteid lõpetatakse ju nii kergekäeliselt. No see jutt ei käi mitte ainult rikaste, vaid kõikide meeste kohta, et: siin elus saad loota ainult iseendale. Punkt.

Mulle meenus sellega seoses üks vene päritolu anekdoot.
Kindraliproua käest küsivad kadestavad naised, et kuidas tal ikkagi õnnestus kindralile mehele saada.
Kidraliproua vastab, et selleks tuli abielluda õige seersandiga (selgituseks sõjandusvõhikutele, et seersant on allohvitser, kes on tavaliselt kõige madalama taseme üksuse juht).

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mulle meenus sellega seoses üks vene päritolu anekdoot.
Kindraliproua käest küsivad kadestavad naised, et kuidas tal ikkagi õnnestus kindralile mehele saada.
Kidraliproua vastab, et selleks tuli abielluda õige seersandiga (selgituseks sõjandusvõhikutele, et seersant on allohvitser, kes on tavaliselt kõige madalama taseme üksuse juht).2
[/tsitaat]

Selle kohta öeldakse ikka, et olla kindrali naine tuleb abielluda reamehega.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ta on öelnud, et on vanakooli mees ja soovib ise abieluettepaneku teha, konkreetselt pole teinud ja ma pole ka mõista andnud, et soovin abielluda. Vanus on minul 30+ jaa mehel 40+[/tsitaat]

Oled dokumenti näinud, et ta on lahutatud seaduslikult?
Elate igapäevaselt koos ja see mees pole mitte lihtsalt sinu “külaline”?

Mina olen ka see kes õige seersandiga abiellus:-)
Minu puhul siis kûll õige inseneriga. Kaks last on ka
Kas keegi oleks arvanud et see nohik võinuks niipalju edasi jõuda. Ei usu. Aga eks ma olin ise ka samasugune nohik:-)

Minu elu teadlik projekt on olnud ise end üles töötada ja rikkaks saada. Elu palju mõnusam ja vabam, kui rikka mehe küljes rippudes. Õnneks oskab ka mu praegune sama rikas mees minu saavutusi ja iseseisvust hinnata. Ta ei oleks ealeski võtnud enda kõrvale suvalist kullakaevajat.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Meie suhe on üles ehitatud armastusele, laps on lihtsalt kindlustunne, mida mul on vaja. Ja vaevalt, et ta minust nooremat ihkaks, esiteks olen temast piisavalt noorem ja nooruse pärast ta vaevalt endale kedagi võtaks, tema soov oli haritud, ilusa ja seksika naisega koos elada ja seda on ta enda sõnul saanud. Ma pole ise ka vaene, mul on endal mitu kinnisvaraobjekti, osa üürile antud ja toodavad tulu, osa seisavad niisama, olen ka ise töökas naine aga ettenägeliku inimesena soovin ma oma tulevikku kindlustada. Ma ei kardagi, et ta mind maha jätaks aga surma eest ei ole me keegi kaitstud..[/tsitaat]
Minu miljonär käib mulle lapsesaamisega juba mitmendat aastat pinda, aga ma ei ole sellest ideest vaimustatud. Vastupidiselt sinule tahan ma, et mees oleks minuga suhtes minu isiku pärast, mitte ühise lapse pärast. Olen ka kena, haritud ja oman oma äri, sissetulekut ja kinnisvara. Mul on alati minust rikkamad kavalerid olnud, seega ei ole mul mingit probleemi endale uus leida. Mulle on tähtsam iseseisvus ja vabadus tulla-minna-teha, mitte olla titega kinni aheldatud ning kuna lapsed on ka juba olemas eelmisest abielust, siis ma ei näe mõtet uue mehega last saada. Võib-olla ainult siis, kui ta näitaks üles solidaarsust, st panustaks minuga võrdselt. Kuna mina kaotaksin last saades välimuses, vabas ajas, tervises, elukvaliteedis ja rahas, siis peaks ta selle mulle korralikult kompenseerima ja punkt üks oleks üldse abiellumine.

Aga mulle sobib praegune elu hästi, seega ei tee omalt poolt mingeid pingutusi lapse saamiseks.