Teema: Kodusünnitus on moes

#3895723:

#3895649:

Aga see kõne kiirabisse, et keegi selleks ülevaatuseks kohale kutsuda, jäi tegemata ja see on vastutustundetu.

Sellises vaimus võime jõuda ka selleni, et kui PhD-ga oma mõttevõimekust tõestada ei saa, ei tohiks sul üldse oma elu ja riskide üle mingit otsustusvõimalust olla!

Meil tekib üks väga koletu dilemma praeguses olukorras või mõnes sarnases. On pandeemia. Mingisugused poolkõvad “vaktsiinid” on kättesaadavad ja sellega kaasneb mingisugune pass, millega kaasnevad teatud privileegid ja vabastused seoses antud olukorra ja piirangutega.

Olen näinud seda argumenti juba varem – kui sina, kui rase naine, ennast praegu ei vaktsineeri, sead sa oma lapse elu ohtu. Puudub vastutustunne. Süüdimatu hull.

Kui nüüd tekib olukord, et haiglates on palju koldeid, nakkuseid on palju ja oma majast väljumine on igati riskantne – eriti olukorras, kus sünnitusmaja ja nakkushaigla on kokku viidud ühte hoonesse – sa ei pruugi isegi TAHTA sinna minna, aga kodu-sünnitus assisteerimine on pigem haruldane ja riik vaatab sellele viltu. Isegi kui sa TAHAD sinna minna, tehakse su olukord veel stressirikkamaks, kui ta normaalses olukorras olema peaks – võimalik, et saad vaktsineerimata oleku eest vastu päid ja jalgu, pole passi, keegi blokib, keegi pirtsutab, koheldakse kui väärtusetut looma; pead testima… Oled veel selline õnnetu inimene, et saad äkki mingi valepositiivse ka? Mis siis saab? Uhh…

Ega ei kisu sellisel ajal sinna haiglasse, kui sellised pinged on õhus. Kodus sünnitamist ka ei soodustata. Reeglid, piirangud, passid, tingimused… Rasedus on niigi stressirohke. Ja kui sa ise tunned ja tead – läbivaatustel käinuna, mõistlikult elades jne, et sa saaksid kodus sellega suurepäraselt hakkama, siis milleks võtta seda viievalentset riski haiglasse mineku, vaktsineerimisega passi pärast jne jne jne?

Kõige hullem on veel see, et teed selle süsti ära, ja siis sind IKKA ei jäeta rahule ????

Kodu kõlab päris kuradima hästi.

Sekundeerin täiega!!  Ometi on siin niipalju miinustajaid, et tekib tunne, et elame psyhhopaatide ja empaatiavoimetute yhiskonnas.

Aga palun, valik on Sinu. Siis teed kohtule taotluse DNA analüüsiks ja maksad selle 100 eurot riigilõivu. Siis ei ole ei kiirabi ega saapaid. Aga ei ole mõtet pärast halada, kui ise oled valiku teinud. PS kõik kiirabitöötajad, kes minul kodus on käinud, on olnud  saabaste asemel heledate crocsi- laadsete jalanõudega. Ei saanud kahjustatud ei vaibad ega hellad hetked.

Maeitea, märtsikuine ema insult, ei toodud porikübetki sisse kiirabi poolt sisse.

#3895723:

#3895649:

Aga see kõne kiirabisse, et keegi selleks ülevaatuseks kohale kutsuda, jäi tegemata ja see on vastutustundetu.

Sellises vaimus võime jõuda ka selleni, et kui PhD-ga oma mõttevõimekust tõestada ei saa, ei tohiks sul üldse oma elu ja riskide üle mingit otsustusvõimalust olla!

Meil tekib üks väga koletu dilemma praeguses olukorras või mõnes sarnases. On pandeemia. Mingisugused poolkõvad “vaktsiinid” on kättesaadavad ja sellega kaasneb mingisugune pass, millega kaasnevad teatud privileegid ja vabastused seoses antud olukorra ja piirangutega.

Olen näinud seda argumenti juba varem – kui sina, kui rase naine, ennast praegu ei vaktsineeri, sead sa oma lapse elu ohtu. Puudub vastutustunne. Süüdimatu hull.

Kui nüüd tekib olukord, et haiglates on palju koldeid, nakkuseid on palju ja oma majast väljumine on igati riskantne – eriti olukorras, kus sünnitusmaja ja nakkushaigla on kokku viidud ühte hoonesse – sa ei pruugi isegi TAHTA sinna minna, aga kodu-sünnitus assisteerimine on pigem haruldane ja riik vaatab sellele viltu. Isegi kui sa TAHAD sinna minna, tehakse su olukord veel stressirikkamaks, kui ta normaalses olukorras olema peaks – võimalik, et saad vaktsineerimata oleku eest vastu päid ja jalgu, pole passi, keegi blokib, keegi pirtsutab, koheldakse kui väärtusetut looma; pead testima… Oled veel selline õnnetu inimene, et saad äkki mingi valepositiivse ka? Mis siis saab? Uhh…

Ega ei kisu sellisel ajal sinna haiglasse, kui sellised pinged on õhus. Kodus sünnitamist ka ei soodustata. Reeglid, piirangud, passid, tingimused… Rasedus on niigi stressirohke. Ja kui sa ise tunned ja tead – läbivaatustel käinuna, mõistlikult elades jne, et sa saaksid kodus sellega suurepäraselt hakkama, siis milleks võtta seda viievalentset riski haiglasse mineku, vaktsineerimisega passi pärast jne jne jne?

Kõige hullem on veel see, et teed selle süsti ära, ja siis sind IKKA ei jäeta rahule ????

Kodu kõlab päris kuradima hästi.

Milleks võtta risk haiglasse mitte minna. Isegi kui sul kolm esimest last sündis ilma probleemideta, ei tähenda see, et järgmisel sünnitusel kõik hästi läheb.

On ikka suur vahe, kas abi jõuab sinu ja lapseni kohe või 30minuti, tunni pärast. Kui on hädaolukord, siis iga sekund loeb .

Ma käisin ka ITK- sünnitamas, enamike töötajate suhtumine oli väga sõbralik ja soe.

Sina kirjeldas sünnitusmajasid kui need oleks jube õudsad kohad.

Igas kollektiivis võib leiduda ebameeldivaid inimesi, egas siis sellepärast tervet kollektiivi hukka ei saa mõista.

Sünnitamisel on ikka tähtis, et see toimuks võimalikult turvalises keskkonnas.

Sünnitus on naise elus siiski üks ohtlikumaid asju.

Parem minimaliseerida riske ning sünnitada professionaalide abiga.

Juhul, kui läheb nii, et haiglasse ei jõua, oleks siiski mõistlik kutsuda kohe abi, nii pea kui see selgub.

Ka kiirabi töötajatel on suur esmaabivahendeid kaasas, seega ikka parem seis.

#3895844:

#3895640:

#3895522:

#3895498:

#3895490:

Keegi ju ei tea, äkki suri laps sünnitusel ning ema sai 12h hiljem selle lapse kuskilt mujalt ????‍♀️

Kust neid lapsi sedasi saab ka?

Puhtjuriidiliselt – kui selgub näiteks, et sa pole rase olnudki (või olid rase, aga rasedus katkes) ning tapsid raseda naabrinaise ja võtsid tema lapse endale (USAst neid juhtumeid igal aastal vähemalt üks), ning mina ta mingite tõenditeta sinu lapseks registreerin, siis hiljem vastutan seaduse ees ju ka mina. Nii et arusaadav, miks haigla sellises olukorras nii käitub.

Ja su jutu mõte on, et kui laps sünnib ruttu, pane punn ette?

Üldse mitu, mu jutu mõte on, et kui mina olen see haiglatöötaja, siis ma ei riski kogu oma karjääriga selle pärast, et sa ei viitsinud kiirabisse helistada või kohe haiglasse kontrolli tulla. Siis on juba sinu asi DNA test organiseerida – võtsin just esimese lingi internetist lahti ja lugesin, et see test maksab 160 eurot. Ilmselt kohtukulud ka, nii et eks need, kes meelega niimoodi kodusünnitust planeerisid, saavad arvutada, kas oleks odavam olnud ämmakas võtta või mitte (mina täieliku võhikuna puusalt tulistades arvan, et ilmselt pigem mitte, kuigi ämmaka palkamine oleks meeldivam kogemus kui kohtus käimine, saad rohkem oma raha eest). Need, kel seda raha kuskilt võtta ei ole, said nüüd tänu telesaatele informeeritud, et kui ikka eelmine laps sul kahe tunniga sündis, siis tasub järgmist oodates vähemalt nägu teha, et sa olid abist huvitatud ega osanud arvata, et ega see kiirabi tegelikult ei tule pandeemia ajal Kapa-Kohilasse.

Fakt on see, et kõigil neil 80 inimesel aastas ei juhtu kogemata, suur osa neist on planeeritud kodusünnitused, ei raatsita lihtsalt ämmaka eest maksta (või arvatakse, et milleks, ma seda nalja ju juba kolm korda teinud, oskan küll). Ja lõpuks pole vahet, kas juhtus kogemata või meelega, ei peagi maksma, aga sel juhul tuleks pärast sünnitust natuke kiiremini jalad kõhu alt välja tõmmata (või kui füüsiliselt selleks võimeline pole, kiirabi kutsuda – ütled, et enne olid nii ähmi täis, et ei tulnud selle pealegi, ja ongi kõik korras).

Võta või siinne teemaalgataja – ütles, et ta ei taha, et keegi tal ninas surgiks, nii et võttis ämmaka. Inimesel olid selged eelistused, planeeris ette ja tal ei tule lapsele isikukoodi saamisega mingeid probleeme. Tuleb lihtsalt plaanid teha olemasolevate reeglite raamistikus, mitte loota, et sulle ükski reegel ei kehti. Keegi ei keela last oma veendumuste kohaselt sünnitada ja kasvatada, aga kui tahaks samal ajal riigilt siiski vanemapalka ja lapsele ravikindlustust jms saada, siis peab siiski süsteemi põhitõed endale selgeks tegema.

Vähemalt seal saates olnud naised läksid ettenähtud 24 tunni jooksul haiglasse, aga beebile isikukoodi ei antud. Kuigi vähemalt üks neist oli veel eelmiselmpäeval käinud seal samas haiglas kontrollis. Tuli ja välja, et ITK on see, kus isikukoodi ei anta, aga väiksemad haiglad Eestis annavad. Need emad ei teinud midagi valesti, kuid ometi neid mingil põhjusel karistatakse.

#3895898:

Ei pea, kuid siis ei tasu ka nutta, et lapsele ei saa panna nime, lapsehoolduspuhkus pole õigustatud ning ei saa ka sünni- ega vanemahüvitisi. Kui kõiki neid hüvesi siiski kasutada soovitakse siis peab ka tõestama, et antud laps sinu seest tuli dna testiga või minema haiglasse/kutsuma kiirabi vahetult peale sünnitust.

Palun kopeeri mulle selline seadus, mis kohustab naist sünnituse ajaks või vahetult pärast sünnitust kiirabi kutsuma või kohe pärast sünnitust haiglasse minema.

Näiteks Viljandi haigla kodulehel on selline info: Seega, kui naine sünnitab kodus, kuid ta on rasedusega olnud Viljandi haiglas jälgimisel, tema raseduse kulg on günekoloogile/ämmaemandale täpselt teada, siis saab Viljandi haigla väljastada sünnitõendi, kui naine pöördub pärast sünnitust esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24h jooksul haiglasse, et arst saaks nii ema kui lapse üle vaadata ja vajalikud protseduurid teha.  Sellisel juhul tuleb arvestada, et haiglas tuleb viibida minimaalselt 6 tundi, kuid vajadusel ka kauem.

Kuidas Viljandi haigla saab isikukoodi väljastada 24 tunni jooksul pärast sündi, kui rase on nende juures arvel olnud, aga ITK ei saa?

Siin teemas tuleb kenasti välja, et on mingi osa naisi kellel on vaid õigused ja kes oma lapse heaolust ning võimalusest vajadusel kiirele meditsiinilisele abile absouluutselt ei huvitu. Uskumatu egoism, kuid kui soovitakse niiviisi käituda siis on ju kõik võimalused mõnes väiksemas haiglas loodud ning ei pea tingimata olema arvel tallinnas.

#3895801:

#3895778:

#3895731:

Ainus mida ongi vaja, et see sünd registreerida, kutsuda kiirabi kohale kui laps on sündinud. Nad fikseerivad olukorra, keegi sind vastu tahtmist haiglasse ei vea. Allkirjastad paberi, et omal vastutusel jääd lapsega koju ja kogu lugu. Nii saad kiirabilt dokumendi, et tegemist kodusünnitusega.

Mina mõistan ka neid naisi, kes ei soovi, et vahetult pärast hella kogemust, et saabastes kiirabibrigaad nende koju sisse marsib.

On kellelgi üldse kogemust, kuidas see välja näeb, kui sünnitusel kiirabi koju kutsuda?

Kuni ei tea, siis kujutelm ongi täpselt selline, nagu miilitsakolonn murrab saabastega sisse ja viib nüüd laagrisse ära. On kellelgi jagada tegelikku kogemust? Tulevad nad ilma paanitsemata? ????

Arvatavasti on nad varemgi sünnitajatega kokku puutunud ja teavad, mida teha. Üldiselt kohe julmalt sisse ei marsita ja ära ei viida. Oleneb, kui kaugel kiirabibrigaad on. Kui väga kaugel, siis Häirekeskuses ühendatakse arstiga, kes hakkab sünnituse vastuvõtmiseks juhiseid andma (neid antakse ka siis, kui on vaja nt kedagi elustada kuni brigaad kohale jõuab). Kui kiirabi lõpuks kohale jõudnud, siis hinnatakse olukorda: kas sünnitajat on võimalik lähimasse sünnitusmajja transportida või on see liiga kaugel ja sünnitus juba lõpusirgel. Sel juhul võetakse sünnitus kohapeal vastu (vajadusel kutsutakse abijõude, nt vastsündinu abistamiseks eribrigaad). Kui esialgu tundub mõttekas üritada sünnitajat transportida ja siiski juhtub, et laps sünnib teel sünnitusmajja, siis kiirabi lihtsalt teebki metsade/põldude vahel/maanteel peatuse ja võtab lapse vastu. Sünnitus ei ole ainult lapse väljutamine, mingi aja jooksul peab ka platsenta väljuma. Võibolla on vaja õmblusi, või vereülekannet jms. Seepärast viiakse sünnitanu naistearsti juurde kontrolli. Vastsündinu peab lastearst üle vaatama (et kas kopsud avanesid korralikult ja süda on korras).

#3896724:

Tundub nagu ikka jube palju sekkumist ka kontrolli. Aga eks see on arusaadav, kui juriidiline vastutus on arstidel, on neil juriidilises mõttes ohtlikum mitte-sekkumine. Nii juhtub, et sekkutakse natuke rohkem kui vaja, ja see mõte on päris hirmus.

Kusjuures enne teist maailmasõda polnud mingit sünnitusmaja värki olemaski veel, nüüd kuidagi nagu tahetakse jätta muljet, et muud moodi pole üldse võimalik, kui terve arsti-meeskonna sekkumisega?

Ja vastsündinute suremusnäitajad olid ka väga kaugel tänapäevasest. Samuti nagu praegugi on väga suur erinevus nii ema kui lapse ellujäämistõenäosusel riikides, kus arstiabi pole kättesaadav vs esimese maailma riikides

Eesti on siiski kõige madalama vastsündinute suremusega riik Euroopas. Vaevalt et asi selles on, et me prantslastest osavamalt käsi peseme, ilmselt märgib ikka arstiabi väga hea kättesaadavus ja küllaltki personaalne lähenemine siin oma rolli.

Olen sünnitanud 6 korda, ükski sünnitus ei olnud teistega sarnane.  Eelviimane kord jäi mingil põhjusel vahetult enne lõppu sünnitustegevus soiku, poleks haiglas olnud, oleks vist laps surnud. Viimane kord oleks kirstus lõpetanud ise – arstid nägid suurt vaeva verejooksu pidama saamisega – pole ükski varasem sünnitus olnud mulle mingite komplikatsioonidega, seega kust see tekkis, arusaamatu.  Seega ei julgeks mina, kes ma olin rõõsa roosa rase ja varasema positiivse sünnituskogemusega, sünnitada kodus, sest ma pole valmis riskima sellega, kui midagi siiski tavapärasest teisiti läheb.  Vanasti paraku oli naiste suremus nurgavoodil siiski väga suur, pole asi, mida ihaldada.

(kõik ära tegid = teinekord natuke liiga palju)

#3897206:

kuid samas propageerid vastutustundetult ilma meditsiinilise järelvalveta kodusünnitust, kus võivad komplikatsioonide korral elu kaotada nii ema kui laps.

Pole seda propageerinud. Ära pane mu pähe ja suhu mõtteid juurde, mida seal ei ole.