Teema: Koerale traksid või kaelarihm?

#4127009:

Muidu nõus, aga mina ei kutsu koju külalisi, kellele mu koer ei sobi. Külaliste ajaks ei saadeta koera kuhugi eraldi ega panda kinni. Koeral on õigus olla oma kodus, kuidas soovib ja minu juures.

Väga lihtne, koera jaoks on see kodu, kus ta kõnnib ringi. Teised on külalised. Kui ei sobi koer, ei ole vaja tulla.

Koolitatud rahulik suur koer.

Vabandust, aga ma ei mõista sinusuguseid koeraomanikke. Mul on ka koer, kellest hoolime väga, aga me kutsume ikka külalisi edasi, ka siis kui neile ei meeldi koerad/nad kardavad koeri/neil on koerte vastu allergia. Mulle on minu koer armas, aga ma ei eelda, et kõik peavad ted samamoodi nunnuks ka toredaks pidama. Jah, kui koer püsib külalistest eemal, siis mõistan, et pole vaja kinni panna. Aga meie koer, kuigi koolitatud, siis tahab alati kõigi külalistega suhelda ning vahel muutub tüütuks teiste jaoks. Lisaks käib meil külas lapsi, kellel kodus loomi ei ole ning seetõttu paljud kardavad koera. Ma ei hakka siis ometigi ütlema sõpradele, et kuulge ärge oma koerahirmuga last kaasa võtke.

Mina siin eriarvamusel. Minu kodu on koerale kodu, teised on vaid külalised.

Ma ei lukusta oma lapsi keldrisse külaliste ajaks või koera, põhjusel, et külalisele ei meeldi. Sest neil on eesõigus, neil on õigus olla oma kodus.

Ega selliseid juhtumeid ongi olnud kaks. Minu koer ei tülita külalisi. Üks sugulane nõudis kunagi, et koer pandaks garaazhi kinni, sest tema kardab ja üks lapse klassikaaslane hirmsalt surus külla ja talle oli korduvalt öeldud, et meil on suur koer. Ja kui tuli, siis ta enne hüsteeriat ei lõpetanud, kui minu koer pidi omas kodus eralduses passima, kuniks see laps külas oli. Rohkem pole kutsutud. Mu oma laps sai samamoodi aru, et pereliige ei peaks kannatama külalise pärast.

Järgmine kord, kui külla pressis see laps, siis mu laps ütleski, et aga sa ei talu ju mu koera ja me ei lukusta teda rohkem eraldi ruumi, sest sina nõuad. See on koera kodu ja ta tohib seal vabalt olla.

Muide, eks sõltub tõust. Bullikate peenikesed stopperiga rihmad väga levinud ja need ei poo kuskilt otsast. Ega keegi neid kinni ei tõmba. Lihtsalt korrigeerimine koht on kõrgemal.

Bullikate lihaselisi kaelu ja rinda oled näinud? Need on nii massiivsed, et kaelast nad isegi ei taju korrigeerimist.

Tõust sõltub tõesti väga palju. Kõige kiirem viis bullterjeri treenitud kuulekus hävitada on talle traksid selga ajada. See on nende jaoks täielik anarhia ja roheline tuli tegemaks seda, mida nad ise tahavad.

#4127422:

#4127005:

#4126989:

#4125929:

#4125744:

#4125724:

Kui see pole iseavaneva mehhanismiga, siis kinni jäädes koer lämbub ära või sureb janusse/nälga kui keegi teda õigeaegselt ei leia.

Mina leidsin alles eelmisel sügisel traksidega koera luukere. Oli võsasemas kohas mitmest kohast puu külge kinni jäänud, seal ju palju rohkem kohti, millega takerduda. Tõsi, süvenemata võisin öelda, et ilmselt isetehtud traksid. Aga ega ma katsuma ka ei läinud.

Traksid ei poo koera. Kaelarihmaga metsa minek on nagu võtaks nööri kaela ja hakkaks sobivat puud otsima. Eriti hullud on need poovad ja poolpoovad, mis paljudel koguaeg kaelas ripuvad, seal pole koeral võimalustki end kuidagi välja rabeleda. Samas on surm kiirem ehk. Traksidega on lootus, et ehk keegi leiab hääle peale enne kui koer janust või näljast otsa lõppeb. Omanikud ju ikka otsivad ja trakse enamasti niisama peal ei hoita ka, et koer a’la hoovist hommikul plehku pani ja alles õhtul avastatakse. Minu koertel on traksid peal ainult jalutuskäigu ajal, hoovis mitte ja jalutuskäigult tulles on seina peal konksud, kuhu need riputan.

Su koerad käivad siis lahtiselt ilma järelvalveta jalutamas metsas?

Ka huvitav.

Minul ei käi. Oma kinnises aias pole mingit rihma kaelas. Aiast väljudes on poolpoovad peenikesed üleval kõrvade taga. Nad on kogu aeg minuga, ehkki koerad on lahtiselt, näen ja kontrollin neid kogu aeg.

Et kui üks jääb kaduma ja ei tule esimese kutse peale, ma ei lähe kontrollima?! Ilmselt tuleks siis teine koer juba abi kutsuma minu käest.

Sellised õnnetused saavad juhtuda ikka ainult inimese hoolimatusest kahjuks, vahet pole, mis rihm või traksid.

Vastupidi. Ma ei lase oma koeri kunagi lahti, nad on vähemalt 15m jäljerihma otsas. Aga kunagi ei saa 100% garanteerida, et nt mõni kinnitus üles ei ütle, rihm ei purune, koer autost välja tulles ei näe midagi mis teda väga ehmatab või saaki vms. Mida iganes võib juhtuda.

Seda, et kontrollid oma koeri koguaeg, võid oma emale rääkida. Olen kokku puutunud ühe väga eduka IPO koeraga, kelle omanik ka ise treener on. Ometigi see koer, kõndides lahtiselt omaniku kõrval, arvas ühel hetkel et talle teine koer ei meeldi ja jooksis talle platsi teise otsa kallale. Ei aidanud omaniku keelud ega karjumised enam. Liiga enesekindel omanik on igale koerale ja ka ühiskonnale kõige ohtlikum.

Ja kõrvade tagant jooksev poolpoov rihm. Mis sajandis me elame. Kui mõistus ei võta, siis aitavad abivahendid.

Oeh, veelkord siis. Ega mu koerad pole lahti linnatänaval, koertenäitusel või kohas, kus muud rahvast:) perekoolis on komme ikka alati kõige halvemini postitust tõlgendada.

Ühiskonnas on koerad rihmastatud. Mina postitasin selles kontekstis, et kuidas on kaelarihm ohtlikum kui traksid, kui ma neid kogu aeg näen ja jälgin. Tegu on metsaga, kus teisi pole, minu enda koerte ohutuses oli küsimus!

Ja sa hakkad mulle rääkima mingist koerarünnakust:(

Muide, eks sõltub tõust. Bullikate peenikesed stopperiga rihmad väga levinud ja need ei poo kuskilt otsast. Ega keegi neid kinni ei tõmba. Lihtsalt korrigeerimine koht on kõrgemal.

Bullikate lihaselisi kaelu ja rinda oled näinud? Need on nii massiivsed, et kaelast nad isegi ei taju korrigeerimist.

Kui nad korrigeerimist ei taju, siis mis mõtet neil on ja mis vahe traksidega? Millised bullikad kaaluvad 55-75kg nagu eelnevalt väitsid? Mul on kaks suurt isast dogi, kelle kaelad samuti väga lihastes, aga ka nemad tunnetavad vägagi hästi poolpoovat rihma, isegi seda näituse oma. Mingist bullikast rääkimata. Üks dogidest kaalub 89, teine 92kg. Kannavad igapäevaelus trakse ja jalutan kahe koeraga korraga. Mina kaalun 61kg ja kui traksid soodustaksid tirimist, siis ma ei jalutaks vaid lohiseks ???? Ometigi pole seda kunagi juhtunud, isegi mitte siis kui nad mõistuselt veel tited olid, aga kehakaal täis. Kõnnivad mul kenasti 5m rihma otsas, mida vastavalt vajadusele käes kokku lahti kerin. Mitte flexi.

Väga loodan, et bullterjerid Eestis ära keelatakse, nagu seda paljudes riikides on juba tehtud, Kohutavalt ohtlik koer (lisaks ka peletis).

#4127717:

Väga loodan, et bullterjerid Eestis ära keelatakse, nagu seda paljudes riikides on juba tehtud, Kohutavalt ohtlik koer (lisaks ka peletis).

Hulgaliselt on tõuge, kes võivad rünnaku korral potentsiaalselt tõsist kahju tekitada, hakkame kõiki bännima? Ühtegi agressiivset bullterjerit pole kunagi kohanud. Küll aga olen lapsena saanud mitmel korral rünnata lahtipääsenud Saksa lambakoertelt. Viimasest korrast on siiani armid näos ja silmalaul, hea, et silm ise peas on. Lihtsad krantsid olid ka sageli kurjad. Sellest võiks olla küll nüüdseks aru saanud, et asi on omanikus, mitte koeratõus.

#4127891:

On küll asi omanikus, aga on tõuge, kes kehva kasvatuse korral ründavad ja on tõuge, kes seda iialgi ei tee. Lisaks on ühe tõu rünnak eluohtlik, teise oma mitte. Siin tulebki vahe sisse.

Just, oleks näiteks sellel surmasaanud neljaaastase lapse ema peigmehel olnud kaks Westiet, muu kõik samamoodi (koerte kohtlemine, kasvatus, üksijätmine vms), oleks see laps elus.

#4127893:

#4127891:

On küll asi omanikus, aga on tõuge, kes kehva kasvatuse korral ründavad ja on tõuge, kes seda iialgi ei tee. Lisaks on ühe tõu rünnak eluohtlik, teise oma mitte. Siin tulebki vahe sisse.

Just, oleks näiteks sellel surmasaanud neljaaastase lapse ema peigmehel olnud kaks Westiet, muu kõik samamoodi (koerte kohtlemine, kasvatus, üksijätmine vms), oleks see laps elus.

Ka chihuahua on inimese tapnud, mitte küll Eestis. Kaks westiet suudavad väikese lapse vabalt tappa. Pole koeratõugu, kes ei suudaks. Tõsi, et on tõud, kes on jõulisemad ja lühema sütikuga ja aretusvigade tõttu liinides veel omakorda esineb katkise närvikavaga koeri jne, aga eelkõige loeb ikkagi omanik.

#4127717:

Väga loodan, et bullterjerid Eestis ära keelatakse, nagu seda paljudes riikides on juba tehtud, Kohutavalt ohtlik koer (lisaks ka peletis).

Olen alati mõelnud, et mis inimesed need peavad olema kes bullterjeri endale võtavad, ilmselt see valik ikka rââgib midagi nende inimeste kohta…

#4127517:

Ma ei lukusta oma lapsi keldrisse külaliste ajaks või koera, põhjusel, et külalisele ei meeldi. Sest neil on eesõigus, neil on õigus olla oma kodus.

Nojah, siin tulebki välja meie erinevus. Mina ei võrdsusta oma lapsi enda koeraga.

Normaalse närvikavaga koer ei saa traumeeritud kui peab veetma mõned tunnid külaskäigu ajal puuris, garaažis või teises toas. Sh viibib ju endiselt oma kodus. Lapse jaoks võib see olla kurb kui ei saa kutsuda külla head sõpra.

Jap, oleme erinevad. Minu arvates tulevad külalised siis, kui nad kõikidele pereliikmetele on teretulnud:)

Kusjuures koerale oligi too laps teretulnud:)

Võõras laps hakkas tantrumit panema.

Puuridega seoses: mul on linnud puuris. Siiamaani pole nurinat kuulda olnud, aga ega ma lindude keelt ei mõista ka. Kass on vabakäigul, ilma puuri ja traksideta…

#4127970:

Tõsi, et on tõud, kes on jõulisemad ja lühema sütikuga ja aretusvigade tõttu liinides veel omakorda esineb katkise närvikavaga koeri jne, aga eelkõige loeb ikkagi omanik.

Olen seda teemat miskipärast jälginud, ehkki mul pole iial koera olnud ja ma üsnagi pelgan koeri. Umbes nii, et lähen võimalusel teisele poole teed, kui keegi suure koeraga vastu tuleb ja kui mõni koer kuskil pargi vahel lahtiselt jookseb, teen suure ringi, et temast kaugemalt mööda saada jne. Tahtsin lihtsalt väikese kõrvalpilgu anda, enda ja võibolla teiste kaaskodanike poolt, kes ise küll koeri ei pea, aga paratamatult kasvõi kuskil avalikus ruumis nendega kokku peavad puutuma.

Minu meelest peaks kõiki koertega seotud potentsiaalseid riske maandama niipalju kui vähegi võimalik. Loomulikult on omanik a ja o, kellest kõik algab, see on loogiline. Aga paratamatult on rohkem ja vähem teadlikke koeraomanikke. Kui kokku satuvad vähem vastutustundlik omanik ja näiteks seesama “lühema sütikuga” koeratõug, siis on see suur risk. Ja sageli ei pruugi sellest ju enne aru saadagi, kui mingi jama käes. Parimal juhul siis mingi väike jama, mitte suur ja pöördumatu ja sellest osatakse ka õppida. Minu meelest oleks vägagi mõistlik, kui teatud tõugude pidamine oleks nende omaduste tõttu keelatud. See muidugi ei võta teiste tõugude pidajatelt vastutust ära ja kõik probleemid sellega ei kao, aga mõni ohuolukord või saatuslik tagajärg saaks ehk välistatud. Isegi kui tõud kõrvale jätta, siis ausalt öeldes minu koerahirm ainult süveneb, kui loen siingi seda arutelu, a la kui oleks koeral juhtumisi selline või teistsugune rihm olnud, oleks asi hullusti lõppenud jne. Kui piiripealne see tegelikult kokkuvõttes on. Kõike ei saa loomulikult kunagi ette näha ja kontrollida, aga kus seda teha saab ilma suuremate kahjudeta (ei usu, et mõne tõu keelustamisel ei leita endale enam meelepärast koera), seal tuleks seda teha.

#4128215:

#4127970:

Tõsi, et on tõud, kes on jõulisemad ja lühema sütikuga ja aretusvigade tõttu liinides veel omakorda esineb katkise närvikavaga koeri jne, aga eelkõige loeb ikkagi omanik.

Olen seda teemat miskipärast jälginud, ehkki mul pole iial koera olnud ja ma üsnagi pelgan koeri. Umbes nii, et lähen võimalusel teisele poole teed, kui keegi suure koeraga vastu tuleb ja kui mõni koer kuskil pargi vahel lahtiselt jookseb, teen suure ringi, et temast kaugemalt mööda saada jne. Tahtsin lihtsalt väikese kõrvalpilgu anda, enda ja võibolla teiste kaaskodanike poolt, kes ise küll koeri ei pea, aga paratamatult kasvõi kuskil avalikus ruumis nendega kokku peavad puutuma.

Minu meelest peaks kõiki koertega seotud potentsiaalseid riske maandama niipalju kui vähegi võimalik. Loomulikult on omanik a ja o, kellest kõik algab, see on loogiline. Aga paratamatult on rohkem ja vähem teadlikke koeraomanikke. Kui kokku satuvad vähem vastutustundlik omanik ja näiteks seesama “lühema sütikuga” koeratõug, siis on see suur risk. Ja sageli ei pruugi sellest ju enne aru saadagi, kui mingi jama käes. Parimal juhul siis mingi väike jama, mitte suur ja pöördumatu ja sellest osatakse ka õppida. Minu meelest oleks vägagi mõistlik, kui teatud tõugude pidamine oleks nende omaduste tõttu keelatud. See muidugi ei võta teiste tõugude pidajatelt vastutust ära ja kõik probleemid sellega ei kao, aga mõni ohuolukord või saatuslik tagajärg saaks ehk välistatud. Isegi kui tõud kõrvale jätta, siis ausalt öeldes minu koerahirm ainult süveneb, kui loen siingi seda arutelu, a la kui oleks koeral juhtumisi selline või teistsugune rihm olnud, oleks asi hullusti lõppenud jne. Kui piiripealne see tegelikult kokkuvõttes on. Kõike ei saa loomulikult kunagi ette näha ja kontrollida, aga kus seda teha saab ilma suuremate kahjudeta (ei usu, et mõne tõu keelustamisel ei leita endale enam meelepärast koera), seal tuleks seda teha.

See ongi väga piiripealne. Mul on nt olnud juhtum, kus ma oma väikese koeraga (5 kg) hämaral ajal alleed pidi jalutasin, vastu jalutas naine pitbulliga. Minul oli koer lühikeseks võetud rihma otsas otse jala kõrval ja võtsin ka maksimaalselt enda poolse teepoole äärde. Pitbull tormas meie lähedale jõudes ühtäkki välkkiirelt minu koera juurde = omanik polnud teda lühikese rihma otsa võtnud v ei suutnud taltsutada/kinni hoida, sealjuures haudvaikuses e ei haukunud ega teinud mingitki häält,  ja haaras minu koerast hammastega kinni (ja te teate millised on pitbulli hambad), kosta oli ainult minu koera ülivali südantlõhestav ja verdtarretav hädakisa. Kuna oli hämar, siis ma ei näinud kust täpselt ta oli mu koeral kinni haaranud. Püüdsin oma koera (kes kärbselegi liiga ei tee) vabastada pitbulli hammaste vahelt, aga too ei lasknud lahti, mul ei jäänud muud üle, kui rusikaga sellele pitbullile täiesti jõust vastu molu virutada. Koera perenaine lihtsalt vaatas pealt, ei osanud midagi teha. Õnneks oli see pitbull mu koeral hammastega kinni võtnud jala alaosast (loomaarsti juures käies oli näha pikk haav ja mu koer sai 7 p valuvaigisteid) ja midagi pöördumatut ei juhtunud, aga, nagu ka loomaarst ütles, siis kui ta oleks kinni võtnud kõrist vm strateegilisest kohast, siis oleks mu koer surnud. Loomaarst jagas arvamust, et see tõug peaks olema keelatud, on aretatud võitlus- ja tapmiskoeraks.
Hiljem selgus, et sellel naisel oli see esimene koer, esimene kogemus üldse koerapidamisel. Uskumatu ja masendav. Antud juhul peaasjalikult just see, et looma on võtnud inimene, kes ei tea midagi tõust või koerapidamisest üldisena. Aga arusaadavalt jõuan ka mina selleni, et see tõug peaks olema keelatud, ka oskuslike koerapidajate jaoks.

#4128209:

Võõras laps hakkas tantrumit panema.

Hirmu tundmine ei ole tantrum. Ja soovitus mitte karta, sest koer on ju nii sõbralik, ei aita ka mitte midagi. Kui keegi ütleb mulle, et ära karda ämblikku, siis ma ikka kardan. Tean, et see pole mõistlik ja tean, et ämblik ei tee mulle mitte midagi, aga ikka kardan. Sest see on minu hirm. Kõik inimesed kardavad midagi…avalikku esinemist, psühholoogilist pinget, valu, sünnitust, äikest, pimedust, üksindust, haiguseid, surma, kõrgust… Proovi meenutada, mida sina kardad ja pane siis ennast uuesti selle lapse olukorda. Kas tundub ka tantrumina veel?

Jah, kõigega nõus. Aga talle sai 7 korda öeldud, et meil on suur koer, et kuidas see talle sobib. Ikka pressis külla.

#4128029:

#4127502:

#4127422:

#4127005:

#4126989:

#4125929:

#4125744:

#4125724:

Kui see pole iseavaneva mehhanismiga, siis kinni jäädes koer lämbub ära või sureb janusse/nälga kui keegi teda õigeaegselt ei leia.

Mina leidsin alles eelmisel sügisel traksidega koera luukere. Oli võsasemas kohas mitmest kohast puu külge kinni jäänud, seal ju palju rohkem kohti, millega takerduda. Tõsi, süvenemata võisin öelda, et ilmselt isetehtud traksid. Aga ega ma katsuma ka ei läinud.

Traksid ei poo koera. Kaelarihmaga metsa minek on nagu võtaks nööri kaela ja hakkaks sobivat puud otsima. Eriti hullud on need poovad ja poolpoovad, mis paljudel koguaeg kaelas ripuvad, seal pole koeral võimalustki end kuidagi välja rabeleda. Samas on surm kiirem ehk. Traksidega on lootus, et ehk keegi leiab hääle peale enne kui koer janust või näljast otsa lõppeb. Omanikud ju ikka otsivad ja trakse enamasti niisama peal ei hoita ka, et koer a’la hoovist hommikul plehku pani ja alles õhtul avastatakse. Minu koertel on traksid peal ainult jalutuskäigu ajal, hoovis mitte ja jalutuskäigult tulles on seina peal konksud, kuhu need riputan.

Su koerad käivad siis lahtiselt ilma järelvalveta jalutamas metsas?

Ka huvitav.

Minul ei käi. Oma kinnises aias pole mingit rihma kaelas. Aiast väljudes on poolpoovad peenikesed üleval kõrvade taga. Nad on kogu aeg minuga, ehkki koerad on lahtiselt, näen ja kontrollin neid kogu aeg.

Et kui üks jääb kaduma ja ei tule esimese kutse peale, ma ei lähe kontrollima?! Ilmselt tuleks siis teine koer juba abi kutsuma minu käest.

Sellised õnnetused saavad juhtuda ikka ainult inimese hoolimatusest kahjuks, vahet pole, mis rihm või traksid.

Vastupidi. Ma ei lase oma koeri kunagi lahti, nad on vähemalt 15m jäljerihma otsas. Aga kunagi ei saa 100% garanteerida, et nt mõni kinnitus üles ei ütle, rihm ei purune, koer autost välja tulles ei näe midagi mis teda väga ehmatab või saaki vms. Mida iganes võib juhtuda.

Seda, et kontrollid oma koeri koguaeg, võid oma emale rääkida. Olen kokku puutunud ühe väga eduka IPO koeraga, kelle omanik ka ise treener on. Ometigi see koer, kõndides lahtiselt omaniku kõrval, arvas ühel hetkel et talle teine koer ei meeldi ja jooksis talle platsi teise otsa kallale. Ei aidanud omaniku keelud ega karjumised enam. Liiga enesekindel omanik on igale koerale ja ka ühiskonnale kõige ohtlikum.

Ja kõrvade tagant jooksev poolpoov rihm. Mis sajandis me elame. Kui mõistus ei võta, siis aitavad abivahendid.

Oeh, veelkord siis. Ega mu koerad pole lahti linnatänaval, koertenäitusel või kohas, kus muud rahvast:) perekoolis on komme ikka alati kõige halvemini postitust tõlgendada.

Ühiskonnas on koerad rihmastatud. Mina postitasin selles kontekstis, et kuidas on kaelarihm ohtlikum kui traksid, kui ma neid kogu aeg näen ja jälgin. Tegu on metsaga, kus teisi pole, minu enda koerte ohutuses oli küsimus!

Ja sa hakkad mulle rääkima mingist koerarünnakust:(

Muide, eks sõltub tõust. Bullikate peenikesed stopperiga rihmad väga levinud ja need ei poo kuskilt otsast. Ega keegi neid kinni ei tõmba. Lihtsalt korrigeerimine koht on kõrgemal.

Bullikate lihaselisi kaelu ja rinda oled näinud? Need on nii massiivsed, et kaelast nad isegi ei taju korrigeerimist.

Kui nad korrigeerimist ei taju, siis mis mõtet neil on ja mis vahe traksidega? Millised bullikad kaaluvad 55-75kg nagu eelnevalt väitsid? Mul on kaks suurt isast dogi, kelle kaelad samuti väga lihastes, aga ka nemad tunnetavad vägagi hästi poolpoovat rihma, isegi seda näituse oma. Mingist bullikast rääkimata. Üks dogidest kaalub 89, teine 92kg. Kannavad igapäevaelus trakse ja jalutan kahe koeraga korraga. Mina kaalun 61kg ja kui traksid soodustaksid tirimist, siis ma ei jalutaks vaid lohiseks ???? Ometigi pole seda kunagi juhtunud, isegi mitte siis kui nad mõistuselt veel tited olid, aga kehakaal täis. Kõnnivad mul kenasti 5m rihma otsas, mida vastavalt vajadusele käes kokku lahti kerin. Mitte flexi.

Kle sul siin nyyd erinevate postitajate postitused tõsiselt lappes.

Mina, kahe pitbulli omanik, pole elus väitnud, et nad kaaluvad 55-75 kg.

Ja poolpoovaid nad tajuvadki. Üleval kõrvade taga.

Dogi olemus ja kaela anatoomia on ikka hoopis midagi muud, pole sellist kaela nagu bullil. Bull on aretatud tundetuks, et iga rünnak kaela kiljuma ei paneks. Sa tuled oma dogiga võrdlema?

Oled Sa täiskasvanud dogi oma silmaga elus ikka näinud? ???? Isegi emaste kael on väikeste pitbullidega võrreldes kaks korda jämedam ja lihaselisem. Isased löövad ühe käpahoobiga pitbullikese pikali, sabaga löövad kergemaid tõugusid. Minu peres lapsepõlves olid dogid ja nendega oli alatasa see probleem et nad ei tunnetanud oma jõudu ja lükkasid meid pea, saba või käpaga lihtsalt pikali või tegid haiget. Räägin koolieast. Kui nad hoovis mängisid, siis meie õues olla ei tohtinud. Pitbull on agressiivsem ja väledam, aga dogi kõrval sülekoer, kes tal alt läbi mahub kõndima. Naabrite iiri setter ja sakslane täpselt mahtusid ja pitbullid on neist veidi madalamad. Ajasid dogid segamini afgaani hurdaga? Tema ka kõrgemat sorti koer, aga peenikese kaelaga. Pitbullil tundub kael jäme tema suurust arvestades, see on peaga peaaegu sama lai. Dogi pea on 2x sama suur. Õnneks on dogid aga suured memmekad ja mitte agressiivsed, kuigi oma kodu kaitsevad küll ja võõraid sisse ei lase.

#4128844:

#4128805:

Ajasid dogid segamini afgaani hurdaga?

Kuidas on võimalik dogi afgaani hurdaga segi ajada? Ütleksid sa inglise hurt siis võibolla veel mõtleks, praegu oleks nagu kollit ja dobermanni segamini ajada.

Minu arvates ka ei ole, ka inglise hurdaga mitte, aga inimene kes väidab et väikesel pitbullil on jõulisem kael kui hiiglase mõõtu dogil, võib afgaani ja dogi segi ajada küll – ilmselt pole ta dogi lihtsalt kunagi näinud 🙂