Teema: Kohustuslik töötervisekontroll tööl ja eesootav jube pahandus

Töötervishoiu arst hindab konkreetse tööga seotud riskitegureid ning väljastab tööandjale otsuse neist lähtudes. Otsuses ei ole mingeid diagnoose vaid lihtsalt et kas töökorralduses on vajalikud mingid kohandused. Nt antud juhul teatud aja tagant puhkepaus. See et inimesel on puuduv töövõime, ei keela tal töötamast, kui leidub sobiv ja jõukohane töökoht. Samuti pole tegelikult nt jalaproteesi puhul üldse mingi puue või osaline või puuduv töövõime kohustuslik. Kui inimene tunneb end oma abivahendiga hästi ja ei näe mingeid piiranguid, ei pea ta mingit töövõime hindamist ja puude taotlemist tegema, võib rõõmsalt käia tööl, olla ettevõtja, kasvatada lapsi teha langevarjuhüppeid ja kõike muud toredat. Kriminaalseid asju ei tohi muidugi teha 🙂

Miks peaks tulema jube pahandus, kui inimene vaatamata oma puudele on tööga kenasti hakkama saanud? Inimese terviseandmed ehk puuduv või osaline töövõime on delikaatsed andmed ja neid ei pea tööandjale avalikustama, kui ei soovi. Soovida võib siis, kui on oht, et puue jääb töötegemisele ette ehk päris sprinteriks ilmselt puuduva jalaga ei kandideeriks. Muus osas aga pole kellegi asi. Töötervishoiuarst ei saa öelda, et töötegu on keelatud, kui inimene ise hakkama saab ja töö pole ta tervislikku olukorda halvendanud, et vähem paanikat, ära käima peab ta seal ju nii ehk naa.

Jah, täpselt. Enne töötervushoiuarsti juurde minekut on tulnud täita mingi tervisedeklaratsioon. Seal tuleb suht minimalistlikult hädad ära nimetada, nt ristike diabeedi juurde ja tõdemus, et kasutan jalaproteesi. Kui vastuvõtul jutuks tuleb siis tõesti saabki rõhutada, et “olen oma haigustest ja eripäradest teadlik ning arvestasin nendega nii töö valikul kui tegemisel. Samas olen nt jalaproteesi nii kohanenud, et tean oma võimeid ja piire ning need ei takista mul ühelt poolt tööülesandeid täitmast, teisalt tean, kust hakkaksin endale liiga tegema ning seega kohandan oma toimetusi tööl vastavalt sellele”.

Tänapäevane suund nt sotsiaaltöös ja erivajadustega inimestega töös on pigem selline, et ikkagi inimene saaks maksimaalselt aktiivsena end hoida ning ise toime tulla. Ei ole nii, et ahaa tema on invaliid ja töövõimet ja istugu kodus diivani peal ja elagu oma pensionist.

Kui peaks ilmnema, et puude tõttu vallandati, tuleb sellest tööandjale nii valus kohtulaks et hoia ja keela. Lisaks veel isikuandmete määruse rikkumine arstil, kui too terviseandmetest lobiseb. Rahusta sugulane maha.

#3027404:

Ehk siis..kui näiteks on liiga kõrge kolesterool, siis teatatakse tema tööandjale, et kahjuks ta enam ei saa töötada? Nagu see kodus istudes vanainimesel ise alla läheks.

Kolesterooli tase ei puutu kuidagi töötervishoiu arstisse. Kui töötaja just toidumaitsjana peaks töötama, siis annab ilmselt soovituse maitstavat kraami mitte alla neelata 🙂
Töötervishoiuarst hindab tööandja enda koostatud riskianalüüsi põhjal töökeskkonna mõju töötaja tervisele.

Töötajal tasub küll esitada pensionitunnistus. Ega keegi küsi põhjust.
Mul oli ka mitu aastat osaline töövõimetus ning põhjust tööandja ei uurinud, sain aastas 7 päeva lisapuhkust ning minu eest hüvitas osa sotsiaalmaksu tööandjale riik. Töö oli tehtud ning tööandja minu tööga rahul.
Samuti töötas meil laojuhataja, kel olid mõned sõrmed puudu. Ei takistanud need tal ei arvutiga töötamast ega tooteid pakkimast. Tööandja ei teinud mingit numbrit, väga hea töötaja oli 🙂

#3027470:

Paraku need töötervishoiuarstid kontrollivad seda, mida on mugav kontrollida. Kolesterool on üks neist. Mina, kontorirott, olen kopsumahu mõõtmiseks puhunud ja siis seda asjandust pigistanud, mis näitab, kui tugevalt ma pigistada jaksan. Ühesõnaga täiesti absurdsed asjad. Teine arsti tegi ennast tähtsaks ja toppis nina igale poole, kõikvõimalikesse asjadesse, mis polnud üldse töökeskkonnaga seotud.

seda, mida konkreetselt TTHarst kontrollib, ütleb talle ette sinu tööandja, mitte ei otsusta arst. TTHarstidel on erinevad nö paketid ning tööandja siis valib, millise ostab (aluseks siis riskianalüüs).
tööandja otsustab, kas piirdub nt pisikese vereanalüüsi ja nägemise kontrollimisega või laseb teha kuulmistesti (nt telefonitöötajal), põhjaliku vereanalüüsi, EKG, “asjanduse pigistamise”, koormustesti vms. või valib põhjaliku tervisekontrolli, mis maksab arvestatava summa, aga on investeering töötajasse.
vaevalt, et mõni arst hakkab tegema uuringuid, mille eest tellija (ehk tööandja) ei maksa.

suvaline teenusepakkuja guugli abiga, saab ettekujutuse erinevatest võimalustest, mida saab tööandja tellida https://tervisemaja.ee/terviseaudit/?gclid=EAIaIQobChMIp66NwKGa4AIVxbUYCh3uPAP9EAAYASAAEgJlX_D_BwE#1522931676135-9ac8b310-5eab

Just nii, nagu eelmine vastaja kirjutas – tööandja sõlmib töötervishoiuteenust osutava keskusega lepingu ja lähtuvalt oma riskianalüüsist ise otsustab, mida ta uurida laseb. Ükski arst ei tee isetegevust ega uuri asju oma lõbuks – nende eest ju keegi ei maksa. Iga uuringu maksab tööandja kinni.
See, mida arst konkreetselt leiab, ei jõua tööandjani. Kui vereanalüüs nt pole korras, siis soovitatakse töötajal om perearsti juurde pöörduda, aga kui see ei sega tegelikult töötamist, siis ei mõjuta see ka arsti otsust.
Meie ühel töötajal avastati neeruhaigus, teisel mingi kopsuhäda. Kumbki ei seganud töötamist, aga inimesed said oma tõvest teada ja edasi perearsti ja spetsialistidega konsulteerida. Tööandjat sellest ei informeeritud, sest töökeskkonda ei puudutanud, küll aga määrati järgmise visiidi aeg aasta, mitte 3 aasta pärast.

Jala puudumine ei anna 100% töövõimetust. Lisaks hakkavad kohe kohe läbi saama varasemad töövõimetuse otsused ja tuleb töövõime hindamine. Aga 69 aastasele enam vast seda ei tehtagi, pensionär.

#3028115:

Kui töötervishoiuarst peab töötaja tervisega seoses oluliseks näiteks töö ümberkorraldamist ja kirjutab otsusesse, vajalik töö ümberkorraldamine ja osalise tööajaga (mitte üle 6 tunni päevas) töötamine, siis on see tööandajale täitmiseks kohustuslik. Töötervishoiuarst ei tee tööandjale ilma põhjuseta taolisi ettepanekuid, vaid sellel on töötaja töövõime säilitamise ja tööga seotud tervishäire vältimise eesmärk.

ja kui tööandjal ei ole võimalik neid muutusi teha, siis lõpetatakse tööleping töötaja tervisest tuleneva põhjusega, sest töö ei tohi ohustada inimese tervist ning selle eest vastutab tööandja.
ei arst ega inimene saa nõuda, et tööandja võtaks ühe täiskohaga inimese asemele 0,8 koormusega senise ning 0,2 koormusega uue. või kui toodetakse nt 25kiloseid betoonmahuteid, siis see töötaja hakkaks tegema 9kiloseid, sest raskemaid ei või tõsta.
karm, aga selliseid juhuseid on olnud, kus töötaja kaotab töö, kuna TTHarst leiab, et tehtav töö on tervisele ohtlik

#3027741:

#3027470:

Paraku need töötervishoiuarstid kontrollivad seda, mida on mugav kontrollida. Kolesterool on üks neist. Mina, kontorirott, olen kopsumahu mõõtmiseks puhunud ja siis seda asjandust pigistanud, mis näitab, kui tugevalt ma pigistada jaksan. Ühesõnaga täiesti absurdsed asjad. Teine arsti tegi ennast tähtsaks ja toppis nina igale poole, kõikvõimalikesse asjadesse, mis polnud üldse töökeskkonnaga seotud.

seda, mida konkreetselt TTHarst kontrollib, ütleb talle ette sinu tööandja, mitte ei otsusta arst. TTHarstidel on erinevad nö paketid ning tööandja siis valib, millise ostab (aluseks siis riskianalüüs).

tööandja otsustab, kas piirdub nt pisikese vereanalüüsi ja nägemise kontrollimisega või laseb teha kuulmistesti (nt telefonitöötajal), põhjaliku vereanalüüsi, EKG, “asjanduse pigistamise”, koormustesti vms. või valib põhjaliku tervisekontrolli, mis maksab arvestatava summa, aga on investeering töötajasse.

vaevalt, et mõni arst hakkab tegema uuringuid, mille eest tellija (ehk tööandja) ei maksa.

suvaline teenusepakkuja guugli abiga, saab ettekujutuse erinevatest võimalustest, mida saab tööandja tellida https://tervisemaja.ee/terviseaudit/?gclid=EAIaIQobChMIp66NwKGa4AIVxbUYCh3uPAP9EAAYASAAEgJlX_D_BwE#1522931676135-9ac8b310-5eab

See Kotka Tervisemaja ei ole päris adekvaatne näide – ma ei leidnud küll, et seal oleks töötervishoiuarst palgal. Töötervishoiuteenust saab ainult töötervishoiuarst pakkuda, muude kliinikute terviseuuringud on erisoodustus.

#3028242:

See Kotka Tervisemaja ei ole päris adekvaatne näide – ma ei leidnud küll, et seal oleks töötervishoiuarst palgal. Töötervishoiuteenust saab ainult töötervishoiuarst pakkuda, muude kliinikute terviseuuringud on erisoodustus.

ma ju kirjutasin, et guugeldades saadud suvaline näide, ei viitsi hakata kõiki läbi guugeldama ja ega ei tea ka, kas ja kui täpselt nad oma paketid netti panevad. üldpildiks sobib küll 😉

#3028252:

Ma olen jätkuvalt seisukohal, et töötervishoiuarsti visiit on seaduse jõuga kehtestatud väljapressimine. Idee poolest peaks need uuringud võimaldama kindlaks teha, kas töö ei kahjusta inimese tervist. Kontoriroti puhul on ainus mõistlik uuring nägemisuuring, sest ega kaelaradikuliiti ei hakata otsima, kui ei kurda. Reaalsuses pissid purki ja võetakse verd jne. Kui mul avastatakse töötervishoiuarsti juures sapikivid, mis vaevusi pole põhjustanud, siis ei tehta nendega tõenäolselt midagi (või tahab keegi minna sapikiviopile, ilma et oleks ühtki korda mingit sapiatakki olnud?) ja kuidagi ei ole nende teke seotud ka töökeskkonnaga.

tööandja jaoks on ta väljapressimine, inimese jaoks mitte. samas uue TTOSiga leevendati olukorda ka tööandja jaoks.
samas on hea, et kontrollis käiakse, sest perearstid on üsna kitsid uuringutele saatma ja paljud mehed ei satu perearsti juurde vahel 10 aastat, TTHarsti juurde peavad minema.
kui seal midagi leitakse, suunatakse inimene perearsti juurde.

#3028252:

Ma olen jätkuvalt seisukohal, et töötervishoiuarsti visiit on seaduse jõuga kehtestatud väljapressimine. Idee poolest peaks need uuringud võimaldama kindlaks teha, kas töö ei kahjusta inimese tervist. Kontoriroti puhul on ainus mõistlik uuring nägemisuuring, sest ega kaelaradikuliiti ei hakata otsima, kui ei kurda. Reaalsuses pissid purki ja võetakse verd jne. Kui mul avastatakse töötervishoiuarsti juures sapikivid, mis vaevusi pole põhjustanud, siis ei tehta nendega tõenäolselt midagi (või tahab keegi minna sapikiviopile, ilma et oleks ühtki korda mingit sapiatakki olnud?) ja kuidagi ei ole nende teke seotud ka töökeskkonnaga.

seda ohtu küll pole, sest keegi ei tee seal kõhust UH uuringut. maksimum, mis töötervishoiuarst teha saab, on anda saatekiri eriarstile kui sa kaebad talle midagi.

#3028336:

No selleks käib ta ju ometi oma arsti ja oma füsioterapeudi juures. Niikuinii, sagedasti. Kui sul on diabeet ja protees, sa ju käid niikuinii. Selles vaates on see TTHarst puhas raharaisk. Või ei?

Tööandjale ei ole raharaisk. Igaüks ei pruugi käia pidevalt oma arsti juures kontrollil. Tegelikult on ikka päris palju inimesi, kes väldivad arsti nii kaua kui võimalik. Tööandjal pole aimugi, kui hästi töötaja ise oma tervise eest hoolitseb või arsti külastab.
Tööandja tahab kindel olla, et tema juures töötamine ei kahjustaks inimese tervist. Ainus, millele ta seaduslikult toetuda saab, on töötervishoiu arsti otsus, kuna just see arst teab täpselt ka iga inimese töötingimusi. Perearst ei tea neist midagi, kui patsient ise rääkida ei taha.
Tõesti, ükski tööandja ei taha maksta kutsehaiguste eest hüvitisi terve töötaja ülejäänud elu jooksul.