Eelmisel kevadel võtsin oma 80 aastase vanaema enda juurde elama. Vanaema on igati tragi ja tubli, kasutab tahvelarvutit, loeb virnade viisi raamatuid, teeb tervisekõndi jne, aga ikkagi muretsesin ta pärast, nt kuidas ta talvel libedaga poes saab käidud jne. Läbisaamine meil vanaemaga hea, kuigi mingil hetkel hakkasin aru saama, et ta nagu väldiks mu abikaasat. Mõnel korral tunnetasin ka nagu oleks mehel vanaema vastu mingi vimm vm, ütles talle teravalt ja kunagi korra küsis, et mida ta üldse meie juures teeb. Sellise ütlemise peale astusin kohe vanaema eest välja, ütlesin, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav. Ja mis nüüd selgus, minu mees, kellega saame kohe, kohe lapse, on terve see aasta mu vanaema terroriseerinud ja kiusanud. Kuna olen lapseootel, pole vanaema tahtnud mind ärritada ja selle kõik alla neelanud. Välja tuli see hoopis minu ema kaudu, kellele vanaema lõpuks kurtma läks. Kiusamine on aset leidnud siis, kui mina kodust ära olen olnud ja ausalt öeldes, see mida kuulsin, on täiesti õõvastav – karjumine ja sõimamine. Vanaema tunnistas, et ta lausa kardab mu meest ja kui ta temaga koju jääb, hakkab tal süda taguma ja käed värisema. Mul tuli kõike seda kuuldes nutt peale ja hakkasin öökima. Inimene, kellega ma koos olen elanud ja kellega kohe lapse saan, on osutunud täielikuks koletiseks. Kui mehelt selgitusi küsisin, siis sain vastuseks, et ta on vihane, et vanaema meie kulul elab ja pole kordagi talle raha pakkunud. Nagu kulutaks vanaema igas kuus tuhandeid eurosid meie raha, ebanormaalne. Seda enam, et ruumi ega rahapuudust ju ei ole, pigem vastupidi. Vanaema plaanib oma koju tagasi kolida, ütleb küll, et läheb eest ära ja meie ei pea tema pärast tülitsema. Ei peagi, aga sellise inimesega edasi elada ka ju ei saa, ma ei kannata enam ta varjugi. Samas on nii raske tunne nagu tonn kive oleks rinna peal ja hingata ei saa, ma ei suuda siiani mõista, kuidas selline asi üldse juhtuda sai ja olin siiani arvamusel, et mul on siiras ja heasüdamlik mees.
Teema: Kohutav tõde
minu mees, kellega saame kohe, kohe lapse,
Pigem saada see idioot kohe minema, kui tuled 10a pärast halama, et peksab ja anaali ja mis kõik veel.
Pere on sul mehega ja lapsega või rasedana panid mehe fakti ette, et tema pole pereliige ja tema arvamus peremudelist ei huvita kedagi? Kas mees oli alguses nõus perelisaga? Kui mees oma sõbra toob teile elama, siis öögid nii eest kui tagant
minu mees, kellega saame kohe, kohe lapse,
Pigem saada see idioot kohe minema, kui tuled 10a pärast halama, et peksab ja anaali ja mis kõik veel.
Kommentaar eemaldatud
Perekool.ee kasutajatingimused:
2. Perekool.ee kasutaja kohustused
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
3. Foorumi kasutamise kodukord
3.1. Oodatud on arendav ja konstruktiivne arutelu!
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.
Perekooli moderaator
Aru peas on?
Vabalt on.
Sihukese idikaga koos elades ureks 20a vähki maha.
Sul mingi pikem tegevusplaan vist olemas?
Lase välja—
Pere on sul mehega ja lapsega või rasedana panid mehe fakti ette, et tema pole pereliige ja tema arvamus peremudelist ei huvita kedagi? Kas mees oli alguses nõus perelisaga? Kui mees oma sõbra toob teile elama, siis öögid nii eest kui tagant
Misasja? Kui mehel oli probleem, siis oleks võinud ju teemaalgatajaga sellest rääkida. Selle asemel hakati aga vanurit terroriseerima.
1) See on väga segane jutt. Kas sa ise kujutad ette, kuidas see asi siis oli – nii kui sa ukse sulgesid, hakkas mees su vanaema peale karjuma ja raha nõudma?
2) Sa oled rase ja sa võimendad asju üle.
3) Su vanaema on vana ja võimendab asju üle.
4) Su mees võib olla jobu, aga võib olla oled sa vanaema enda poole toomisel mõne vea teinud – pole mehe arvamust küsinud, mees peab rohkem raha teenima, mida iganes.
5) Äkki on su vanaema hoopis intrigaan?
6) Võtke kokku perekonna koosolek ja arutage koos asja – rahulikult.
Olge tublid!
Kas mees oli üldse nõus vanaema enda poole elama toomisega?
Muidu kõik see, mida eelmine ütles. Võib vabalt olla, et ta elab ennast vanainimese peal välja. Võib ka olla, et vanaema ajab kägu või õigemini mõnest kärsitumalt öeldud lausest on ajapikku oma peas tohutu kiusamise välja mõelnud (ka täiesti mittedementsed vanurid võivad seda teha, lihtsalt mõtlevad kogu aeg selle peale ja iga korraga tundub olukord hullem ja öeldu jubedam ja siis ongi tunne, et süstemaatiliselt kiusatakse).
Eelmisel kevadel võtsin oma 80 aastase vanaema enda juurde elama. Vanaema on igati tragi ja tubli, kasutab tahvelarvutit, loeb virnade viisi raamatuid, teeb tervisekõndi jne, aga ikkagi muretsesin ta pärast, nt kuidas ta talvel libedaga poes saab käidud jne. Läbisaamine meil vanaemaga hea, kuigi mingil hetkel hakkasin aru saama, et ta nagu väldiks mu abikaasat. Mõnel korral tunnetasin ka nagu oleks mehel vanaema vastu mingi vimm vm, ütles talle teravalt ja kunagi korra küsis, et mida ta üldse meie juures teeb. Sellise ütlemise peale astusin kohe vanaema eest välja, ütlesin, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav. Ja mis nüüd selgus, minu mees, kellega saame kohe, kohe lapse, on terve see aasta mu vanaema terroriseerinud ja kiusanud. Kuna olen lapseootel, pole vanaema tahtnud mind ärritada ja selle kõik alla neelanud. Välja tuli see hoopis minu ema kaudu, kellele vanaema lõpuks kurtma läks. Kiusamine on aset leidnud siis, kui mina kodust ära olen olnud ja ausalt öeldes, see mida kuulsin, on täiesti õõvastav – karjumine ja sõimamine. Vanaema tunnistas, et ta lausa kardab mu meest ja kui ta temaga koju jääb, hakkab tal süda taguma ja käed värisema. Mul tuli kõike seda kuuldes nutt peale ja hakkasin öökima. Inimene, kellega ma koos olen elanud ja kellega kohe lapse saan, on osutunud täielikuks koletiseks. Kui mehelt selgitusi küsisin, siis sain vastuseks, et ta on vihane, et vanaema meie kulul elab ja pole kordagi talle raha pakkunud. Nagu kulutaks vanaema igas kuus tuhandeid eurosid meie raha, ebanormaalne. Seda enam, et ruumi ega rahapuudust ju ei ole, pigem vastupidi. Vanaema plaanib oma koju tagasi kolida, ütleb küll, et läheb eest ära ja meie ei pea tema pärast tülitsema. Ei peagi, aga sellise inimesega edasi elada ka ju ei saa, ma ei kannata enam ta varjugi. Samas on nii raske tunne nagu tonn kive oleks rinna peal ja hingata ei saa, ma ei suuda siiani mõista, kuidas selline asi üldse juhtuda sai ja olin siiani arvamusel, et mul on siiras ja heasüdamlik mees.
Kommentaar eemalatud
Perekool.ee kasutajatingimused:
2. Perekool.ee kasutaja kohustused
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
3. Foorumi kasutamise kodukord
3.1. Oodatud on arendav ja konstruktiivne arutelu!
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.
Perekooli moderaator
võib olla nii ja võib olla ka naa. on võimalik, et mees kiusabki vanaema, võimalik, et on ainult paar korda teravamalt öelnud, võimalik, et vanaema ise on mehe kallal õiendanud ja siis on sõnasõjaks läinud, võimalik, et vanaema mõtleb asjale kolmveerand juurde. tõde on kusagil vahepeal.
istuge maha ja rääkige.
Olles ise elanud koos vanaemaga, siis tean, kuidas ta võis mõnda asja oma peas mitu korda mõelda ja siis käia välja sellise fakti, et imesta.
Kuna vanaemale ei meeldinud väimees (mingil kummalisel põhjusel, kuigi isa on tubli), siis mida vanemaks sai, seda õelamaks ta muutus. Alguses hoidis ta tagasi jne, aga vanemast peast läks puhta soodaks. Vahest ähvardas, et kolib vanadekodusse, kuna seal on parem elu. Igasugust trinaglit sai vanaemaga.
Ok – ei tea keegi, mis seal toimus ja millest asi alguse sai, läksid omavahel riidu ja mees viskas nina peale, et elad meil ja midagi ei maksa. Vanamemm solvus ja ilmselt ongi suhted läbi. Sõbranna mees ei saa ka ämmaga läbi, näiteks kui koos, siis ei küsi väimehelt, vaid pöördub tütre poole, küsi Taavilt, kas ta saab mind linna viia?
Katsu tõde välja selgitada.
Las mõlemad räägivad sulle asja ära, eraldi muidugi. Mitu korda seda oli ja kuidas ja mida öeldi.
Ma ei tea, aga kui mina oleksin vanaema asemel ja see esimene kiusukord oli ära, kus mu lapselaps oli väljas ja tema mees tuli mind sõimama koletult. Siis peale seda oleksin ma ära läinud kohe. Eriti, kui oma kodu olemas. Miks ta sellel kesta lasi?
Ja kuidas üldse see vanaema tulek oli planeeritud, kas te koos otsustasite seda mehega, kelle maja, kas mees oli nõus? See muidugi ei oli vabanduseks, kui mees tõesti sõimas vanainimest neil kordadel, kui sind ei olnud. Sulle kallist inimest.
Mina olen elanud oma ämmaga koos kunagi ja ämm maksis meile ise oma kulusid, kommunaale ja söögiraha andis ka. Sest elama tuli ta meile ikka siis, kui ise enam välja ega poodi ei saanud ja raha otseselt ei vajanud. Meil muidugi oligi vaene elu ka siis, olimegi vaesed ja see oli vajalik.
80a võivad täiesti ebaadekvaatset jama toota, see on raske olukord, ei saa kohe 100% vanaema ka uskuda.
80a võivad täiesti ebaadekvaatset jama toota, see on raske olukord, ei saa kohe 100% vanaema ka uskuda.
Nojah, aga antud juhul mees ju ei eita oma tegusid ja isegi rääkis, miks ta seda teeb – teda ärritab, et vanaema elab nende rahakoti peal.
Võõra inimese enda juurde võtmine on alati risk, mis sellest asjast saab. Siiani elasite kahekesi nagu turteltuid – ning äkki kolib sinna mehe jaoks võõras inimene. Ei õigusta vanainimese kiusamist ja terroriseerimist, aga kas see asi on nii hull. Kui tõesti on nii, et kui sinu järgi uks sulgub -siis läheb vanainimese tuppa tema peale karjuma – siis jätaks selle mehe maha kohe. Kui aga on omavahel ütlemised – siis oleks vanaemal parem oma kodus elada.
Olen egoist, aga kui inimesed ei sobi – siis ei saa neid sundida ühes ruumis elama. Teiseks – kui palju panustab teemaalgataja rahaliselt, kui mees peab kandma kõik eluaseme kulud ja on teada et perre sünnib varsti laps – siis võib ka see olla okas mehe hinges.
Justnimelt, varsti on teil ehk ruumi ja raha kitsamalt käes ja üks inimene peres juures, see paneb mehele ka suurema koorma. KELLE oma see elamine lõppude lõpuks on, kes selle eest maksab? Kui sinna tühja tuppa oleks kolinud nt mehe vend ja elanud seal aasta aega jumala tasuta, kas poleks kindel, et sa ise tema peale karjumas ei käiks?
Eelmisel kevadel võtsin oma 80 aastase vanaema enda juurde elama.
Võib-olla on probleem selles, et see sõna pidanuks olema ‘võtsime’.
Ja kuidas üldse see vanaema tulek oli planeeritud, kas te koos otsustasite seda mehega, kelle maja, kas mees oli nõus? See muidugi ei oli vabanduseks, kui mees tõesti sõimas vanainimest neil kordadel, kui sind ei olnud. Sulle kallist inimest.
Lisaks küsimus, et kas te otsustasite seda koos vanaemaga? Praegu jääb mulje, et vanaemal polnud häda midagi, aga teemaalgataja otsustas ta enda juurde kolida. Kui asi oli tõesti ainult selles, et kuidas ta saab talvel libedaga poes käidud, siis selle lahendamiseks on veel palju muidki võimalusi peale vanaema tema enda kodust väljakolimise (sõltuvalt sellest, kui kaugel vanaema teist elab). Tavaliselt kipub oma kodust lahkumine olema küll viimane asi, mida vanainimene ise teha tahab.
Seda ka, et kui palju teil seda ruumi siis on, ja kas see on sinu või äkki hoopis mehele kuuluv ruum?
Eelmisel kevadel võtsin oma 80 aastase vanaema enda juurde elama.
Võib-olla on probleem selles, et see sõna pidanuks olema ‘võtsime’.
No ma ei tea. Meil oli ikka jutuks, et ämm ei saa varsti enam ise hakkama ja mis temaga siis teha. Jah, muidugi ajad ja inimese dmuutuvad, aga ikka enne abiellumist leppisime mehega kokku, et meie kummagi vanemad ei hakka meiega koos elama.
Kui ämm enam tõesti iga asjaga ise hakkama ei saanud vanuses 79 – ta kõnnib, tal ei ole see valus, aga see on aeglane tegevus raami najal ja ta käed värisevad kohutavalt, ta ei saa klaasi kätte võtta, joob kõike kõrrega ja söögiga ei saa hästi suule pihta – siis me lihtsalt koos ämmaga müüsime tema korteri maha (2 tuba 3. korrusel) – ja ostsime talle meie lähedal suure 1-toalise esimesel korrusel, väikese aiakesega. Panime invatualeti, treppidele kaldteed, käsipuud. Kui enne elas ämm 85 km eemal, siis nüüd 10 km. Iga päev kolm korda helistab mees oma emaga, kas kõik on ok (kõned kestavad tavaliselt 10-15 sek – tere, tere! korras? korras? tore! tore. Tsau! Tsau!) ja igal esmaspäeval ja neljapäeval käime ämmal abiks, mis kestab ca 15-45 minutit koos jutuajamisega. Teinekord on vaja midagi kõrgelt võtta või veetünn täis lasta või kassile ussirohtu anda. Arvutis midagi uuendada. Apteegist-poest midagi tuua (muidu ta oma ostud teeb e-selverist vms e-toidupoest).
On ka kordi, mil pole isegi sisse astunud, sest ämm on juba õuel pingil istumas ja ütleb, et ainus abi, mida saan anda, on võtta kaasa kilo tema tehtud kotlette.
Lisaks küsimus, et kas te otsustasite seda koos vanaemaga?
Tõesti nii raskesti arusaadav, et mõni võib pidada vanaema kalliks ning tõesti soovida teda enda lähedale? Kui laps sünnib, siis saab vanaema ju abiks olla. Last valvata. Saab ise tuulutamas käia ning abi olemas. Siis pole vaja perekooli teemasid teha, et mehega lahus ning närvid läbi, sest keegi lapsega ei aita. Aga selle peale tulemiseks läheb natuke ajumahtu vaja.
Loomulikult, aga küsimus oli mul selles, et nii mõnigi kord eelistaks vanaema ISE elada edasi oma kallis kodus, mitte võõras kohas ja eriti veel teise pere kodus. Teemaalgataja ju ka kirjutab, et vanaema tahab KOJU TAGASI kolida? Kas sina SEDA kujutad ette, et mõni võib pidada oma vanaema NII kalliks, et hoolib ennekõike sellest, mis vanaemale hea tundub, mitte sellest, et ise end suure heategijana tunda?
Analoogiliselt ühe eelpoolkirjutanuga oli ka meil olukord, kus ämmal oli väga raske ise hakkama saada, aga meile kolimast ta keeldus, leidsime kompromissi, üürides korteri meie läheduses (kilomeeter maad ja mehel kodutee peal). Praegu on meil olukord teise vanainimesega, kelle kolisime tema kodust ära kah seepärast, et vesi kaevus (kuhu tuleb minna mööda välistreppi) ja lähim bussipeatus poolteist kilomeetrit – see pole 90-aastasele talvisel ajal kuigi ohutu elu enam. Ja ka tema räägib vahel ikkagi, et kolib tagasi koju. Aga tema läheneb nüüd sajale, käia on raske ja silmanägemine nõrgeneb, tema puhul pole kojukolimine ja isegi mitte üksielamine kahjuks reaalne, teemaalgataja vanaemal ei paista muud häda olevat kui see, et lapselaps tahab teda enda juurde – jah, see on sul vist õige idee! – et oleks tasuta lapsehoidja kodus käepärast.
Kommentaar eemaldatudPerekool.ee kasutajatingimused:
2. Perekool.ee kasutaja kohustused
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
3. Foorumi kasutamise kodukord
3.1. Oodatud on arendav ja konstruktiivne arutelu!
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.Perekooli moderaator
Ma ei saa sellest ühest haigest inimesest siin perekoolis aru, kes iga teema juures kirjutab otsib liba. Tundub, et ta loeb valimatult kõik teemad läbi ja siis tembeldab need libadeks.
Ja kui mõni teema ongi liba, aga teisi see teema kõnetab ja tekib arutelu, mis selles siis halba on.
Eelmisel kevadel võtsin oma 80 aastase vanaema enda juurde elama.
Võib-olla on probleem selles, et see sõna pidanuks olema ‘võtsime’.
Mulle jäi ka silma, et meest nagu üldse polnud sellesse otsusesse kaasatud. Teine asi – põhjuseks oli see, et vanaema ei saa talvel libedaga ehk hakkama? miks siis oli kevadel vaja ta üle kolida?
Ühest küljest on õige küll, et vanainimene palju ei kuluta, teisest küljest võiks ta ise pakkuda mingi osa kulude katmist (minu ema enne surma paar aastat õe juures elades lausa nõudis seda, et tema eneseväärikus ei kannataks).
Maha istuda ja koos vestelda tuleks kindlasti. Ei ole ju kindel, et vanaema ise tüli üles ei kisu, kui lapselast kodus pole, samas ei saa ka kindlalt väita, et see mehepoolne terror nii kohutav on, nagu kirjeldatud. Võimalik, et vanaema võimendab üle (kahtlaselt tuttav on see jutt kohati, kogemused dementse lähisugulasega olemas, täpselt nii see algas…).
Lihtsalt ei tundu usutav, et aastaid koos elanuna pole mehe sellist poolt enne üldse märganud, mingid ohumärgid peaks ikka ilmnema. Ja tõesti, kahjuks on need algava dementsusega vanainimesed tihti hiilgavad intrigandid, sellest on väga raske läbi näha.
Lihtsalt ei tundu usutav, et aastaid koos elanuna pole mehe sellist poolt enne üldse märganud, mingid ohumärgid peaks ikka ilmnema.
Kui palju on eestis üksikemasid? Kõik need naised ei märganud ohumärke. Mehed oskavad väga kenad olla kuni selle hetkeni, mil tunnevad end kindlana. Peale lapse saamist tuleb tõeline pale välja.
Mees karjub vanuri peale ja ikka leiavad naised, et äkki kõik õige? Saate aru, et see on vägivald. Täna karjub vanuri peale ja homme juba naise ja beebi peale. Siit teemast tuleb välja, miks on eestis perevägivald nii tavaline. Naised annavad mehe lõhna pärast kõik andeks. Ja õigustavad ikka. Jälk lugeda. Lastakse kodus oma laste peale karjuda. Aga laps oligi paha? Peabki karistama…?
Ei õigusta siin keegi kedagi. Praegu on teada ju vaid üks versioon toimunust. Ja dementse isikuga kokkupuutununa oskan öelda seda, et vanaema versioon ei pruugi ainuõige olla, enne tuleks ikka kõik osapooled ära kuulata ja soovitavalt ühe laua taga, et vääritimõistmisi välistada.
Mulle jäi ka silma, et meest nagu üldse polnud sellesse otsusesse kaasatud.
Küllap naise elamisega tegemist. Siis saabki ise oma majja võtta keda tahab. Võib-olla vanaema enda kinnisvara, kus elatakse. Või vanaema poolt vanemale antud ning edasi lapselapsele.
See seletab ka asjaolu, miks mees ei saanud otse naise poole pöörduda, et tõstame vanaema välja. Sest mis õigust tal on, kui endal mingit vara ei ole hinge taga? Võimalik, et mehelt küsitakse kommunaalmaksete jaoks raha, aga vanaema tasuta sees. Ja see ajab mehe kadedusest närvi. Aga kas tõesti tekiks mehel õigus hakata otsustama ainult seetõttu, et ta kommunaale maksab? Ostku endale kinnisvara ja jagagu siis.
Kas sama jutt oleks ka siis, kui oleks mehe kinnisvara ja tema ema? Kas siis ei tõuseks kära, et naine on ju panustanud sellesse kinnisvarasse ja kas temal polegi sõnaõigust ja nii edasi?
Iga päev kolm korda helistab mees oma emaga, kas kõik on ok (kõned kestavad tavaliselt 10-15 sek – tere, tere! korras? korras? tore! tore. Tsau! Tsau!) ja igal esmaspäeval ja neljapäeval käime ämmal abiks, mis kestab ca 15-45 minutit koos jutuajamisega.
Väga huvitav ja “hooliv” telefonikõne, mis kestab vaid 10-15 sekundit ning veelgi huvitavam abiks käimine, mis kestab 15-45 minutit. 15 minutiga saab kindlasti “väga suurt” abi anda. Tuule lehvitamise efekt ehk.
45 minutiga saab mu mees vabalt kanda sisse kaminapuud ja mina esiku üle tõmmata ja kaltsuvaibad kloppida. Jääb veel 30 min jutustamiseks 🙂
Väga huvitav ja “hooliv” telefonikõne, mis kestab vaid 10-15 sekundit ning veelgi huvitavam abiks käimine, mis kestab 15-45 minutit. 15 minutiga saab kindlasti “väga suurt” abi anda. Tuule lehvitamise efekt ehk.
15 minutiga viivad ämma kotletid ära. Huvitav on see, et aeg on nii täpselt teada. Kas vahib kella või teeb selle kiire koristuse ja jookseb autosse? Ning ise hullult õnnelik, et ainult 30 minutit kulus? Mis siis võidetud 15 minutiga tehakse? Kodus vahitakse mingit seepi? Või kirjutab perekooli oma kirjandeid, kuidas ämm sai nii hästi ära korraldatud? Aga hea on see, et kokkulepe vanemate korralduse osas oli juba enne abielu. Et enne olukorra kogemist juba olid plaanid tehtud. Võimalik vaid Eestis!
Sul on midagi nüüd veidi pahasti. Räägi.
Jah, ja muidugi räägime enne abiellumist läbi, kuidas ja kus me elame, palju lapsi soovime ja miline roll on me vanematel. Sina ei rääkinud?
Ei õigusta siin keegi kedagi. Praegu on teada ju vaid üks versioon toimunust. J
Mees ju tunnistas üles. See osa jäi ajju jõudmata? Või pead kõiki vanureid dementseteks valetajateks pelgalt vanuse pärast? Ja mehi kannatajateks?
Ja sina pead kõiki mehi vägivaldseteks valetajateks pelgalt soo pärast? Või milles asi on?
Kordan – me teame vaid üht vaatenurka loost. Arutlemine ei ole sildistamine.
Ma olen olnud vägivaldses suhtes, ma tean, kui raske on sellest välja pääseda, aga ma ei pea seepärast automaatselt kogu meessugu vägivaldseks ilma tausta teadmata. Ja hetkel me teame kogu lugu vaid teemaalgataja vaatenurgast. Ka see, et mees üles tunnistas, on teemaalgataja väide. Kõik need lood Perekoolis on ju vaid oletused ja kutsuvad kaasa mõtlema ja arutlema. Ei pea kohe pooli valima !
Teeks asja üheselt selgeks. Kas mees tunnistas üles, et sõimab ja ähvardab vanaema, või tunnistas, et ta on pahane vanaema seal elamise üle? Normaalne mees tunnistaks, et olen jah pahane (ega tuleks selle pealegi, et teda ähvardamises ja sõimamises süüdistatakse hoopis). Vanaema võib samuti meest mitte sallida ja tõepoolest dementsed muutuvad vahel väga kurjaks ja salakavalaks. Mingil juhul ei elaks sellise mehega edasi, kes vanaema tõepoolest terroriseerib. Aga ma ei elaks ka vanaemaga, kes on intrigant ja keerab peret üksteise vastu üles. Selgust on täpselt vaja saada, mis tegelikult on toimunud.
Olen ise näinud mõlemat varianti – salakavalat vägivaldset meest, kes oskab kõik inimesed ära petta, kui hea, tark, hoolitsev ja kuldmune munev ta on, kui ka vanainimesi, kes kahtlustavad kõiki varguses, petmises, sõimamises, süüdistavad, intrigeerivad (ja samas võivad ise toa põlema panna näiteks). Dementsus algab nii, et arugi ei saa. Ja samamoodi käitub vägivaldne inimene, arugi ei saa teised.
Kordan – me teame vaid üht vaatenurka loost. Arutlemine ei ole sildistamine.
Ma olen olnud vägivaldses suhtes, ma tean, kui raske on sellest välja pääseda, aga ma ei pea seepärast automaatselt kogu meessugu vägivaldseks ilma tausta teadmata.
Teemaalgataja ju uuris ka teist vaatenurka. Pöördus mehe poole ja mees tunnistas kõik üles. Millist vaatenurka sa veel ootad? Seinakapi vaatenurka?
Eks see fakt, et oled olnud vägivaldses suhtes, näitab sinu kohta nii mõndagi. Normaalne naine ei ole vägivaldses suhtes, vaid astub sellest kohe välja, kui ilmnevad esimesed vägivalla ilmingud.
Praegu ongi ilmnud vägivaldse mehe pale. Rünnak endast nõrgema suhtes teiste selja taga. Rünnak raha kasutuse teemal. Sama teema tuleb ette ka naisel, kui vanemahüvitist enam ei maksta. Siis on ta ju ise see muidusööjast puuk, kes peab tööle jooksma. Sest muidu saab mehe käest sõimata. Mina sellisega ühe katuse all ei elaks.
See “teine vaatenurk” on ju ka teemaalgataja esitatud! Mis sinu suhtes valesti on, et sa naise juttu ainuõigena võtad, teist poolt ära kuulamata? Ja kust sa võtad, et mina ei astunud suhtest välja kohe? Pelgalt seepärast, et ma ütlesin, et OLEN OLNUD sellises suhtes, mainimata, kas see kestis päevi, kuid või aastaid? Täpselt samamoodi väidad sa praegu tausta teadmata, et teemaalgataja mees on jõhker vägivaldur, teadmata, kas see on ka tõesti nii või ainult vanaema jutt. Siin on teisedki soovitanud asjaosalistel omavahel rääkida ja siis otsustada. Sina miskipärast arvad, et tõemonopol on sinu käes, teades juba sedagi, et teemaalgataja vanemahüvitise lõppedes tööle peab tormama, olgugi, et laps pole veel sündinudki 😉
Ma ei saa endiselt aru, kuidas on võimalik, et lambist viiakse võõras inimene koju ( ja mehe jaoks ta on võõras) ja eeldatakse, et mees peab toda ks veel üleval.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
