Teema: Kokkukolimise heietus ja erinevused partnerite vahel

Ma olen noorem kui sina ja mul on ka kaks teismelist last. Mitu aastat lahus olnud ning uus kaaslane, kes on minust vanem ning kellel lapsi pole. Plaanime ka kokku kolimist.

Me peame soetama omale koos uue ühise kodu, sest kummagi omad on sellised, kuhu me kogu kambaga lahedalt lihtsalt ei mahuks. Iseenesest ei oleks mul midagi selle vastu, kui mees koliks minu juurde, kui ta on muidu tegus ja saab elus endaga hakkama. Isegi, kui tuleb ema juurest (vanemate juures elamiseks võib olla erinevaid põhjuseid, mitte ainult see, et mees mugav või möku on) ja ei oma enda kinnisvara. Sinu kaaslane selline ei paista olevat – ma ei kujuta ette, et mu mees teeks poes nägusid, et ma pean talle ka riideid ostma. Ma ostan niikuinii, aga ma saan temalt ka vastu, ehk panustamine suhtesse ka rahaliselt on võrdne, ehkki sente ühe või teise kasuks me pooleks ei sae.

Minu meelest on kõige suuremaks murekohaks sellises suhtes lapsed. Me kindlasti ei liiguks oma suhtega edasi, kui mina ei tahaks ühiseid lapsi, sest mehel lapsi pole ning tema jaoks on see oluline.
Su mees võib ju praegu öelda, et talle sobib selline olukord, aga ta on alles 34 ja tulevikus saab sellest suure tõenäosusega probleem.
Mu kaaslane oli ka varem nooremana suhtes, kus naine oli oluliselt vanem ja lapsed polnud teema. On öelnud, et 30+ vanuses ta ei pööranudki sellele tähelepanu ja tundis, et aega on. Aga vanemana jõudis kohale, et oma pere olemasolu koos lastega on talle oluline ning läksid lahku, sest soovis edasi liikuda oli see suhe, mis tol hetkel tundus okei, end ammendunud.

Mina olen ilmselt palju konkreetsem kui teemaalgataja. Antud juhul, ükskõik kui suur armumine oleks, ma ütleksin talle väga väga selgelt, et lapsi ei tule. Ja et kokku kolimist arutame siis, kui sul ehk mehel on koht, kuhu ma võiksin kolida, sest oma laste juurde ei ole kavas ühtki meest tuua.

Seni jätkame kaugsuhtega ja lapsi EI TULE. Kui sulle see ei meeldi, lahku nüüd. Mingi vihjamine kuude või aasta pärast otsust ei muuda. Lapsi EI TULE. Lepi või lahku.

Ühe naise juurest teise juurde ja vahepeal vanemate katuse all…
See mees ei võta ju vastutust oma elu eest!
Enda eest hoolitsemise kogemus puudub täiesti ja iseseisvalt elamise oskust ka pole.
Mõtle naine, milleks Sulle kolmas poeg?
Lendab valmistehtud pessa ja ajab noka õieli.
Miks eelmised suhted lõppesid, mõtle sellele.

Mina ei saa aru, miks te üldse kokku kolimist plaanite? Vanusevahe on suur, soovid elule/tulevikule on erinevad, lisaks veel need ohumärgid, et 34-aastane mees on terve elu ainult kas oma vanemate või erinevate naiste pinnal elanud ja üleüldse tundub suhtumine rahasse ja selle kulutamisse natuke imelik olema.

Elage kumbki oma pinnal edasi (tema siis emme-issi pinnal nagu seni), ta saab sul ju külas käia, ei pea tingimata oma mustapesukorvi sisse kolima sulle pesemiseks. Sa tead sisimas ju isegi, et see lugu saab lõpuks läbi, milleks asju kokku kolimisega keerulisemaks teha?

Kuulge, nalja teete selle “suure vanusevahega” või? 8 aastat? Kui oleks 42-aastane mees ja 34-aastane naine, siis ka suhtuksite samamoodi? Eesti meeste eluiga arvestades ongi targem noorem mees võtta. Muidugi mitte see mees, kes TA-l, see otsib ilmselgelt “suhkruemmet”, aga üldiselt pole sellel vanusevahel midagi viga. Palun analüüsige oma sisemist misogüüniat ning proovige sellest üle olla.

#3895611:

Kes siin räägivad juttu, et lase mees vabaks – minu poolest on ta kogu aeg vaba olnud. Laste teema on meil algusest saadik läbiräägitud, et mina enam ei soovi. Praeguse teema eesmärk ei olegi niivõrd, et ma kangesti sooviks kooselu. Pigem vist ongi see paratamatus, et kui niikuinii on teada, et eesmärgid pikemas perspektiivis on nii erinevad, siis ehk tasuks see suhe kohe ära lõpetada. Mehest niikuinii lõpetajat ei oleks.

Siiski oleks tore kuulda teistest sarnastest suhetest, mis neist on saanud, eriti neist suhetest, kus koos hakataksegi elama ning mõlemad on rahul oma eluga.

Ise olen mõelnud uut kooselu alustada siis kui mõlemad poisid on kodust väljas, sinna pole enam palju aega jäänud.

no ja kui pojad ei koligi välja? On veel 40 aastaselt ka sinu juures?

Mina olin 50 a. ja 2 last, mees, kellega tutvusin, 30 a. ja lastetu.

Kohe suhte algul tegin selgeks, et ma ei otsi oma lastele isa ja abielluda ei taha ja kokku kolida ei taha, siis oli mehe otsustada, kas talle see sobib.

Sobis, kohe jäigi sobima.

Vahepeal vist kahtles, et äkki peaks ikka noorema neiuga pere looma…aga kuna mina kedagi kinni ei hoia, siis lasin tal minna.

No ega ta kaugele ei läinud, oli kohe tagasi.

Nüüd meil see visiitsuhe kestab juba väga mitu aastat.

Ja ei taha kokku kolida, oma elamises on hea enda reeglite järgi elada.

Ja kui kokku saame, ongi alati tore ja huvitav ja mõnus koos olla.

Soovitan.

#3895611:

Kes siin räägivad juttu, et lase mees vabaks – minu poolest on ta kogu aeg vaba olnud. Laste teema on meil algusest saadik läbiräägitud, et mina enam ei soovi. Praeguse teema eesmärk ei olegi niivõrd, et ma kangesti sooviks kooselu. Pigem vist ongi see paratamatus, et kui niikuinii on teada, et eesmärgid pikemas perspektiivis on nii erinevad, siis ehk tasuks see suhe kohe ära lõpetada. Mehest niikuinii lõpetajat ei oleks.

Siiski oleks tore kuulda teistest sarnastest suhetest, mis neist on saanud, eriti neist suhetest, kus koos hakataksegi elama ning mõlemad on rahul oma eluga.

Ise olen mõelnud uut kooselu alustada siis kui mõlemad poisid on kodust väljas, sinna pole enam palju aega jäänud.

Minul oli selline suhe, lõpuks oli mees minu ülalpeetav, ühtegi kokkulepet ei pidanud, ühised ettevõtmised vajusid kõik ära, pärast paariaastast agooniat läksime lahku ja ma pidin veel tema tekitatud võlgu maksma. Nii et arvesta selliste võimalustega.

#3895611:

Siiski oleks tore kuulda teistest sarnastest suhetest, mis neist on saanud, eriti neist suhetest, kus koos hakataksegi elama ning mõlemad on rahul oma eluga.

No mis jutt see on sul nüüd, naine? Sul on omal eos surnud suhe ja siis “oleks tore, et ei oleks”?

No kui on surnud, siis on, toredat pole siin midagi, isegi see pole tore, kui mõnel üksikul see on õnnestunud. (et selline mees on “unustanud” oma järglastesoovi ja elu lõpuni mingi naise teenimisele pühendunud munk). Pole olemas.

Pigem seksi temaga edasi, (poisid teises toas!), ja nii kaua, kui ta omale selle ideaalse südamedaami leiab, kes temaga lapsi tahab saada. (tegelt, muidugi: ta ei leia sellist naist mitte kunagi).
Ja siis minge lahku. Omalt poolt võid muidugi ka ise normaalse mehe otsingutega alustada. Nagu sa ju ise ütlesid, et sellest nahast pole mingit alustajat ega lõpetajat.

#3896589:

#3896239:

Mis tal siis viga on? St olgem realistid, midagi peab 30a noorel mehel ikka peast ju katki olema, et ta 50a vanaema tahab panna.

Täiesti pekkis, mis labane jutt. Sind tõesti panna ei tahaks.

50aastane võib 30sele ema eest olla. See on hällirööv. Mehed on lihtsalt nooremaid naisi ainult nõus võtma, võiks omaealisi võtta.

Kokku koliks vaid eraldi üüripinnale. Nii mehele ytlegi, kui kooselust räägib. Las organiseerib, siis näed ära, kui motiveeritud ta yldse on. Las lapsed elavad kodus edasi. Üüripinnalt saad alati tagasi koju ära kolida, kui asjad ei sobi.

Nojah, aga miks on nii vähe infot, kuidas see tutvumine toimus ja mis selleni viis.