Esileht Koolilaps Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 108 )

Teema: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Põhiviga ongi selles, et RE koht pole väärtus omaette. Kuidas sa võrdled Pedasse RE minejat,kelle eksamite keskmine 50, Tartu arsti või juuraga, kus on vaja 90+ ? Lähebki oma 80+ tasulisse ja on \”vähem tubli\”? [/tsitaat]
Lisaks veel see, et leidub erialasid, kus RE kohti üldse polegi. Neid alasid õppida soovijad on selle tabeli põhjal ka täielikud luuserid ja viivad oma kooli kohta alla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Mis näitaja see välismaale õppima minek on? Mul on küll südamest hea meel, et Setomaa gümnaasium suudab anda oma õpilastele niivõrd hea hariduse, et nad saavad ülikooli sisse. Samas pole sugugi mitte väiksema tähtsusega soov edasi õppida. Tublid noored ja tubli kool, vahva et jäi paljudele selle tabeli abil silma.[/tsitaat]Näitaja selles mõttes, et paljud noored, kes oma tulemustega oleksid vabalt soovitud erialal Eesti ülikoolis RE kohale pääsenud, läksid selle asemel välismale ja kajastuvad siin statistikas umbes nii, nagu nad poleks Eestis ülikooli saanud. Ehkki tegelikult oleksid nad lõdvalt võinud Eestis RE kohale astuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Lisaks veel see, et leidub erialasid, kus RE kohti üldse polegi. Neid alasid õppida soovijad on selle tabeli põhjal ka täielikud luuserid ja viivad oma kooli kohta alla.[/tsitaat]

Aga riigieelarve välised kohad on tasulised ja seal kehtibki reegel, et kes maksab, see tellib muusika ehk siis neil kohtadel õpibki luusereid üsna suures kontsentratsioonis. Samas on siiski võimalik leida ka riigieelarveliste kohtade osas ligilähedane või praktiliselt sama valdkond – Eestis on erinevad valdkonnad ka nn riigikõrgkoolides üsna hästi kaetud. Tegelikult olen ma kindel, et kui antud statistika kajastaks üldse kõiki kõrgkooli õppima minejaid, siis oleks tippkoolide puhul need numbrid veelgi suuremad ja kehvade koolide tulemused suhteliselt veel kehvemad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Näitaja selles mõttes, et paljud noored, kes oma tulemustega oleksid vabalt soovitud erialal Eesti ülikoolis RE kohale pääsenud, läksid selle asemel välismale ja kajastuvad siin statistikas umbes nii, nagu nad poleks Eestis ülikooli saanud. Ehkki tegelikult oleksid nad lõdvalt võinud Eestis RE kohale astuda.[/tsitaat]

Otse Eesti koolipingist väljaspoole Eestit õppima minejaid on vähe – suures ulatuses toimub see esmalt ikka läbi mõne Eesti kõrgkooli või siis juba välismaal gümnaasiumi lõpetades ja need viimased pole antud statistikaga seotud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Aga riigieelarve välised kohad on tasulised ja seal kehtibki reegel, et kes maksab, see tellib muusika ehk siis neil kohtadel õpibki luusereid üsna suures kontsentratsioonis. Samas on siiski võimalik leida ka riigieelarveliste kohtade osas ligilähedane või praktiliselt sama valdkond – Eestis on erinevad valdkonnad ka nn riigikõrgkoolides üsna hästi kaetud.[/tsitaat]

täielik jama. Milline oleks arstiteaduskonna alternatiiv? Või arvad, et Tartu õigusteaduskond on võrreldav tipi või peda kassikoolist ülevõetud pseudo- õigustega? samuti pole välismaale õppima minek enamasti parem, kui just tippkoolidesse ei lähe. Ameerika kolledzid pole mingi erilise tasemega, rääkimata tasuta poolülikoolidest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

täielik jama. Milline oleks arstiteaduskonna alternatiiv? Või arvad, et Tartu õigusteaduskond on võrreldav tipi või peda kassikoolist ülevõetud pseudo- õigustega? samuti pole välismaale õppima minek enamasti parem, kui just tippkoolidesse ei lähe. Ameerika kolledzid pole mingi erilise tasemega, rääkimata tasuta poolülikoolidest. [/tsitaat]

Miks selline näide, mis on täiesti jabur – arstiteaduskonnas ongi enamik riigieelarvelised kohad ja seda arvu aina suurendatakse, sest arstidest on Eestis pidevalt puudus, samamoodi õigusteaduskonnas. Me rääkisime siin juba riigieelarve välistest kohtadest. Kui riigieelarvelisele kohale ei saanud, siis olidki tulemused ja seega teadmiste tase kehvemad, kui nendel, kes said.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Otse Eesti koolipingist väljaspoole Eestit õppima minejaid on vähe – suures ulatuses toimub see esmalt ikka läbi mõne Eesti kõrgkooli või siis juba välismaal gümnaasiumi lõpetades ja need viimased pole antud statistikaga seotud.[/tsitaat]Ma ei tea, võib-olla Sinu tutvuskonnas on vähe. Aga minu onutütar lõpetas möödunud aastal ühe Tallinna nn \”eliitkooli\”. Ta ise teadis juba jupike enne lõpetamist, et koht väljavalitud välisülikoolis on tal olemas, ning tema klassis oli neid, kes oma ülikooliõpinguid välismaal alustasid, kokku kümmekond.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Hea seegi. Muidu räägiti vaid riigieksamite tulemustest, kuigi teadaolevalt eliitkoolides ju nõrkade tulemustega teatud riigieksameid tegema ei lubatudki. Peaasi, et kool oleks pingerea tipus.

Tore oleks, kui saaks kuidagi hinnata ka koolide sisekliimat ja õpilaste rahulolu õppekeskkonnaga. Minu jaoks on viimane kõige olulisemaks kriteeriumiks pere noorimale sobiva kooli valikul. [/tsitaat]

Ülikooli pääsemise pingerida ju kaudselt annabki hinnangu lisaks kooli tasemele ja kooli sisekliimale ja õpilaste rahulolule – kes see ikka veel edasi õppida tahab, kui s.tamaitse suus eelnevast õppeajast. Lisaks näitab taoline pingerida ja kooli meelsust ja suutlikust õpilastes kujundada õpiarmastust ja -harjumust.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ma ei tea, võib-olla Sinu tutvuskonnas on vähe. Aga minu onutütar lõpetas möödunud aastal ühe Tallinna nn \”eliitkooli\”. Ta ise teadis juba jupike enne lõpetamist, et koht väljavalitud välisülikoolis on tal olemas, ning tema klassis oli neid, kes oma ülikooliõpinguid välismaal alustasid, kokku kümmekond.[/tsitaat]

Tore kuulda, aga see näide ainult kinnitab teatud koolide (eliitkoolide) õppe tugevat paremust.
Minu tutvusringkonna lapsed on läinud välismaale õppima juba gümnaasiumiõppesse ja loomulikult need enam nii lihtsalt Eestisse kõrgkooli ei tule. Paljud neist on jõudnud juba magistrikraadini – suures osas on nad õpilased, kes põhikooli lõpetasid Tallinna eliitkoolides.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

Siiski – muusikakeskkooli kaitseks – põhiline, mida sealt saad, on harjumus iseseisvalt pingutada ja eesmärke saavutada. mitte, et teistes pingerea alguse koolides seda ei õpetata?s, aga… muusikakeska lapsed on pisikesest peale karmis konkurentsis.. vastu peavad tugeva närvikavaga lapsed.
Tutvusringkonnas on küll näitlejaid, filolooge ja mõni kultuuritegelane, kes iseseisva tööga on saanud mujale ka ülikooli, mitte EMTAsse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

Statistikat õppinuna ei saa ma absoluutselt aru, mis on sellise pingerea mõte. See ei anna ju mitte mingit pilti. Praeguses seisus, kus ülikooli vastuvõtt toimub enamalt jaolt siiski riigieksamite tulemuste põhjal, on siiski parimate riigieksamite tulemuste alusel koostatud pingeread objektiivsemad. Liita aga kokku kõikide avalik-õiguslike ülikoolide erialad…, see ei näita ju midagi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

Mina olen hämmingus, et õismäe koolid nii tagareas on….

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

ah, jätke jauramine- see on ju ammu teada, et suur osa eesti kõrgkoolide populaarsete erialade tasuta kohtadest jagatakse suures osas teatud koolide lõpetajate vahel.
täitsa juhuslikult on need lõpetanud sooritanud ka riigieksamid peaaegu maksimumpunktidele ja viinud oma koolid seega ka selles teises edetabelis kõrgetele kohtadele.
ja kas tõesti keegi arvab, et välismaa ülikoolidesse õppima minejad, kes edetabelis ei kajastu, tulevad selle pingerea viimase 10 kooli lõpetanute hulgast?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

Välismaale ei minda õppima enamasti kohe peale ülikooli lõppu, ikka peale esimest või teist õppeaastat kodumaa ülikoolides. Välismaale õppima minemine pole nii massiline, kui te siin arvate, usute tõesti, et inimestel on sellist raha, et välismaale õppima minna. Jah, on olemas ka stipendiumid, aga kulukas on see nii või naa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Statistikat õppinuna ei saa ma absoluutselt aru, mis on sellise pingerea mõte. See ei anna ju mitte mingit pilti. Praeguses seisus, kus ülikooli vastuvõtt toimub enamalt jaolt siiski riigieksamite tulemuste põhjal, on siiski parimate riigieksamite tulemuste alusel koostatud pingeread objektiivsemad. Liita aga kokku kõikide avalik-õiguslike ülikoolide erialad…, see ei näita ju midagi. [/tsitaat]

See statistika kinnitab riigieksamite põhjal tehtud koolide paremusjärjestuse paikapidavust, sest ülemises otsas need pingeread suuresti kattuvad. Siin perekooliski on palju vaieldud teemal, et riigieksamite paremusjärjestus ei näita midagi, sest eliitkoolide juhtkondade poolt avaldatakse õpilastele pidevalt survet teatud eksameid mitte valida. Ja mõlema statistika põhjal kokku saab järeldada, et eliitkoolides ja veel mõnes tugevas koolis antakse tunduvalt paremat õpet, kui suures enamikus ülejäänud koolides. Riigieelarvelistele kohtadele sisse saamine näitab ka seda, et eliitkoolidest tulnud koorekiht nopib olulise osa neist kohtadest endale ja tavakoolide vahel lähevad jagamisele kohad, mis eliitkoolide lõpetajatest üle jäävad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Aga riigieelarve välised kohad on tasulised ja seal kehtibki reegel, et kes maksab, see tellib muusika ehk siis neil kohtadel õpibki luusereid üsna suures kontsentratsioonis. Samas on siiski võimalik leida ka riigieelarveliste kohtade osas ligilähedane või praktiliselt sama valdkond – Eestis on erinevad valdkonnad ka nn riigikõrgkoolides üsna hästi kaetud. Tegelikult olen ma kindel, et kui antud statistika kajastaks üldse kõiki kõrgkooli õppima minejaid, siis oleks tippkoolide puhul need numbrid veelgi suuremad ja kehvade koolide tulemused suhteliselt veel kehvemad.[/tsitaat]
Katsu nüüd ette kujutada, et iga gümnaasiumilõpetaja eesmärk ei olegi suvaline RE koht Eesti ülikoolis. Kujuta ette, et mõnel neist on väga kindel soov just konkreetne eriala õppida, mitte mingi ligilähedane või samast valdkonnast. Ja katsu nüüd veel kujutleda, et mõnel lõpetajal pole raha ega tasuline koht mingiks probleemiks ning ta võib misiganes põhjustel eelistada näiteks tasulist kohta oma kodu lähedal tasuta kohale kuskil teises Eesti otsas. Ei saa kõike ainult oma mätta otsast vaadata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Katsu nüüd ette kujutada, et iga gümnaasiumilõpetaja eesmärk ei olegi suvaline RE koht Eesti ülikoolis. Kujuta ette, et mõnel neist on väga kindel soov just konkreetne eriala õppida, mitte mingi ligilähedane või samast valdkonnast. Ja katsu nüüd veel kujutleda, et mõnel lõpetajal pole raha ega tasuline koht mingiks probleemiks ning ta võib misiganes põhjustel eelistada näiteks tasulist kohta oma kodu lähedal tasuta kohale kuskil teises Eesti otsas. Ei saa kõike ainult oma mätta otsast vaadata. [/tsitaat]

Ja nüüd nimeta need väga erilised erialad, mida tasuta kohtadel pole kuidagi võimalik õppida. Riigiülikoolides selliseid ei ole ja erakõrgkoole peetakse juba pikemat aega kassiülikoolideks, kust saadav haridus on rohkem kui kaheldava väärtusega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 15 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Lisaks veel see, et leidub erialasid, kus RE kohti üldse polegi. Neid alasid õppida soovijad on selle tabeli põhjal ka täielikud luuserid ja viivad oma kooli kohta alla.[/tsitaat]

ma olen ikka küsida tahtnud, millised need müstilised erialad on, kus lausa ÜHTEGItasuta kohta ei ole?
ehk valgsutad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Katsu nüüd ette kujutada, et iga gümnaasiumilõpetaja eesmärk ei olegi suvaline RE koht Eesti ülikoolis. Kujuta ette, et mõnel neist on väga kindel soov just konkreetne eriala õppida, mitte mingi ligilähedane või samast valdkonnast. Ja katsu nüüd veel kujutleda, et mõnel lõpetajal pole raha ega tasuline koht mingiks probleemiks ning ta võib misiganes põhjustel eelistada näiteks tasulist kohta oma kodu lähedal tasuta kohale kuskil teises Eesti otsas. Ei saa kõike ainult oma mätta otsast vaadata. [/tsitaat]

kui konkreetsele erialale tasuta kohale konkureerima ei ole suuteline, siis see näitabki võimekust pääseda/mitte pääseda RE kohale õppima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ja nüüd nimeta need väga erilised erialad, mida tasuta kohtadel pole kuidagi võimalik õppida. Riigiülikoolides selliseid ei ole ja erakõrgkoole peetakse juba pikemat aega kassiülikoolideks, kust saadav haridus on rohkem kui kaheldava väärtusega.[/tsitaat]
Need erialad on eri aastatel erinevad. Selle aasta vastuvõtuarve pole ju veel enamuses üles pandudki. Üks näide – reklaam ja imagoloogia.

Aga nagu ma juba varem kirjutasin, ei pruugi alati olla tegemist mingi väga erilise alaga. Eelmisel aastal võttis TÜ näiteks õigusteaduse erialale Tallinnasse 8 tasuta õppijat, Tartusse 38. Mõni tubli abiturient, kes mingil põhjusel ei saa Tartusse kolida, võis vabalt valida tasuta koha asemel Tartus tasulise koha Tallinnas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

kui konkreetsele erialale tasuta kohale konkureerima ei ole suuteline, siis see näitabki võimekust pääseda/mitte pääseda RE kohale õppima.
[/tsitaat]
pole päris nõus. nt TÜ romanistikasse pääsemiseks tuleb ületada palju kõrgem lävend kui nt slavistika õppimiseks. filoloogilised alad on need mõlemad ja päris kindlasti ei nõua romaani keeled suuremat keeleannet kui slaavi keeled. nii võibki juhtuda, et keegi, kes saaks re kohal slavistiks õppida, valib siiski rev romaani keeled, sest tal on suurem huvi seda teha ja vanemad on valmis maksma.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

Janno Järve uurimiskeskusest Centar, kes aitas ülikooli sissesaajate andmeid töödelda (aluseks on haridusministeeriumi andmebaas), lisab, et kui arvestada ka tasulistele ülikoolikohtadele ja eraülikoolidesse minejaid, siis suur pilt ikkagi ei muutu.

http://imageshack.us/f/684/tabel3a.png/

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

kui konkreetsele erialale tasuta kohale konkureerima ei ole suuteline, siis see näitabki võimekust pääseda/mitte pääseda RE kohale õppima.
[/tsitaat]
Eks muidugi:) Mõtle nüüd enne natuke ja siis alles kirjuta. Erinevatest konkurssidest erinevatel erialadel oled midagi kuulnud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Need erialad on eri aastatel erinevad. Selle aasta vastuvõtuarve pole ju veel enamuses üles pandudki. Üks näide – reklaam ka imagoloogia.

Aga nagu ma juba varem kirjutasin, ei pruugi alati olla tegemist mingi väga erilise alaga. Eelmisel aastal võttis TÜ näiteks õigusteaduse erialale Tallinnasse 8 tasuta õppijat, Tartusse 38. Mõni tubli abiturient, kes mingil põhjusel ei saa Tartusse kolida, võis vabalt valida tasuta koha asemel Tartus tasulise koha Tallinnas. [/tsitaat]

8+38=mitte ühtegi

kommentaarid on liigsed.;)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

8+38=mitte ühtegi

kommentaarid on liigsed.;)[/tsitaat]
???

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

???[/tsitaat]

küsimus oli:
Ja nüüd nimeta need väga erilised erialad, mida tasuta kohtadel pole kuidagi võimalik õppida.

vastus kõlas:
Eelmisel aastal võttis TÜ näiteks õigusteaduse erialale Tallinnasse 8 tasuta õppijat, Tartusse 38.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

küsimus oli:
Ja nüüd nimeta need väga erilised erialad, mida tasuta kohtadel pole kuidagi võimalik õppida.

vastus kõlas:
Eelmisel aastal võttis TÜ näiteks õigusteaduse erialale Tallinnasse 8 tasuta õppijat, Tartusse 38.

[/tsitaat]
Ei olnud ju selline vastus. Vastus oli: REKLAAM JA IMAGOLOOGIA.

Õigusteaduse näide oli hoopis muu kohta, aga saan nüüd aru, et kahe erineva mõttekäigu jälgimine ühes postituses käib paljudele üle jõu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Ei olnud ju selline vastus. Vastus oli: REKLAAM JA IMAGOLOOGIA. [/tsitaat]

Nii kommentaari mõttes, ei ole mingi kõrgharidus, kus õpitakse reklaami ja imagoloogiat. See on kassiharidus …

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

Tahtsin just tuua TÜ Tallinna Õigusinstituudi näite. 8 RE kohta mitmesaja õppuri jaoks muudab seda statistikat ikka väga.

Tean, et oma raha eest õpib seal küllalt neid, kelle keskmine hinne on 90 ja kõrgem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Jaagular

RE: Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Need erialad on eri aastatel erinevad. Selle aasta vastuvõtuarve pole ju veel enamuses üles pandudki. Üks näide – reklaam ja imagoloogia.

[/tsitaat]

Reklaam ja imagoloogia….

Eriti tõsiselt võetav RE kohta nõudev eriala:D

Minu kui ‘vanakooli’ inimese mõistus ütleb, et korraliku filosoofia või mis tahes humanitaaria põhjaga on selline ‘eriala’ lihtsalt väike lisandiks tehtav ‘fa-fa’.
Kas näiteks Linnar Priimäel oleks sarnase ‘kassiharidusega’ sellistki kaalu? Ta nagu põhjalik Saksa kultuuri tundja pigem.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 61 kuni 90 (kokku 108 )


Esileht Koolilaps Koolide pingerida ülikooli saamise põhjal

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.