Teema: Koolitööde järeletegemine pärast haigust

#4137761:

#4137757:

#4137745:

Ma arvan, et sa ise sisendad lapsele seda môtteviisi, et môtetud ôpetajad oma môtetute nôudmistega. Minu laps käis algklassides opil. Nädal oli haiglas. Kui intensiivist välja sai siis hakkas kohe ôppetöid tegema. Teise lapsega tegid vôidu. Teine oli natuke vanem temast. Kui koju sai, siis hakkas käima koolis vôlgnevusi likvideerimas just neid kirjalike töid. Tund paar päevas. Kunstitööd tegi kodus. Kui lôpuks kooli läks, tal vôlgnevusi ei olnud. Aita oma last. Ôppige need ôppimata asjad ära. Vôib olla peaksid vôtma talle eraôpetaja lisaks. Saate hakkama. Süsti lapsesse pisitiivsust.

Ei süsti, lapsega suheldes ma pigem üritan alati põhjendusi leida, mille jaoks mingeid koolitöid vaja teha on. Ja laps saab väga hästi aru, miks on vaja näiteks matemaatikas asjad jooksvalt ära õppida, et järje peal olla. Ma olengi temaga koos põhiained üle vaadanud ja tean, et ta oskab, ta ise tunneb seda ka ja siiani tehtud järeltööd on üsna edukalt läinud. Lihtsalt see pikkade päevade kaupa koolimajas vastamisaja ootamine on väga väsitav, ma näen, kui läbi ta pärast sellist päeva on – võimalik, et haiguse järelmõjud veel. Ja sellises olukorras peaks ta pärast koduste tööde tegemist veel kunstitööd tegema – jah, selle puhul ma ei osanud küll lapse küsimusele, miks see vajalik on, muud vastata, kui et on lihtsalt kohustuslik töö ja õpetaja nõuab ära tegemist.

#4137748:

Küll on hea teada, et minu lapsel on normaalne kool, tunnid algavad kell 9 ja enne seda saab teha töid järgi, laps tuleb varem kooli.

Jah, nii oleks palju parem. Meie kool algab kell 8 ja see on just keset talve ebamõistlikult vara. Tean, et algusaja muutmise teema on kõne all olnud, aga on üks grupp häälekaid lapsevanemaid, kes hakkavad siis kohe kisama, et nende lapsed ei jõua siis huviringi, kui päev hiljem lõpeb – ja sinnapaika see on jäänudki. Ometigi käivad ju ka nende koolide lapsed kuskil huviringides, kus tunnid kell 9 algavad.

Meil tegi kohalik omavalitsuse otsuse ära – kõik koolid alustavad ühel ajal kell ja huvikoolid tegid ringi oma trennide/tundide ajad. Väga normaalne on, et laps läheb kooli, kui väljas on valge.

Seda saab teha väikestes maapiirkondades.

Loen ja mõtlen, kuidas meil küll on vedanud. Haiguse ajal jälgin, et laps teeks ära Stuudiumis olevad tunnitööd ja kodused tööd, aga pärast koolis järele vastata tuleb küll ainult kontrolltööd. Mitte mingeid tunnikontrolle ega luuletusi keegi järele ei küsi. Mõne suurema kunstitöö jaoks on ta pidanud paaril korral jääma peale tunde, et koolis see lõpuni teha, aga iga viimast pilti küll pole vaja olnud järele maalida.

#4137549:

#4137457:

Tahad öelda, et aastal 2023 on Eestis kool, kus õppematerjalid, juhised, tööülesanded ja muu pole internetis õpilastele õpetaja poolt üles seatud? Tera, Opiq, Stuudium, mitte midagi?

Kas sina tõesti arvad, et igas koolis on kõik õppematerjalid, üksikaasjalikud juhendid kõik kuskile üles seatud, saadetakse koju kontrolltöö kordamisküsimused, lastakse tunnikontrolle kodus teha jne, jne? No siis oled ikka väga naiivne inimene, kui arvad, et selliseid koole on üksikuid, kus midagi sellist pole. On hulgaliselt koole, kus on e-koolis vaid see, et kodus on teha tööraamat lk 45-50 ja see ongi kogu lugu. Mingeid eraldi juhiseid ja materjale ei ole.

Ei ole naiivne, nelja koolilapse ema olen. Kaks yhes, kaks teises koolis. Tunnimaterjalid ja koduülesanded ning projektide juhised kõik elektrooniliselt veebis. Laps logib sisse ja voilaa.

Koju ei saada loomulikult keegi, mõtlesid, et postiga või?:)

#4138057:

Koju ei saada loomulikult keegi, mõtlesid, et postiga või?:)

Ei, mõtlesin, et hobusega toob kuller koju.

Mina ise panen alati E-kooli ka töölehtede lingid, kui näen, et keegi puudub. Oma laste puhul näen, et kõik õpetajad ei pane. Samas kui mina laps olin, käis minu ema klassikaaslase käest teisest linna otsast bussiga õppimist küsimas, et saaksin kodus haigena teadmised kätte. Oma lastele ütlesin, et ei tohiks küll mingit takistust tänaste võimaluste juures olla, et see tööleht enesele organiseerida. Kirjutad sõbrale, sõber saadab sekundiga foto töölehest messengeri ja siis kas trükid välja või kui seda võimalust ei ole, siis lihtsalt täidad ülesande vihikusse ja tehtud.

#4138572:

Lausa huvitab millises:) minu neli on kahes Estonia puiesteel asuvas koolis ja absoluutselt kogu õppetöö internetis.

Kindlasti huvitab, aga see kool ei ole Estonia puiesteel ja ei ole kogu õppetöö internetis.

#4138801:

Et kui teised saavad hinde kümne hinde pealt, siis sinu oma saab kolme pealt, sest kolm olid kontrolltööd ja ülejäänusid ta tegema ei peaks? Otseloomulikult tuleb ka muud asjad järgi teha, sest kogu materjal tuleb omandada. Kui laps on nii pikalt haige ja haiguse ajal õppida ei suuda, siis suhtle kooliga, et äkki mingi suvetöö laadne asi, tehku siis suvel neid tegemata asju järgi.

Oeh. Veel kord: ma olen nõus, et materjal tuleb omandada. Seda, kas materjal on omandatud, kontrollitakse kontrolltöös ja kontrolltööd tulebki järele teha. Kui näiteks matemaatikaõpetaja teeb E-N  iga tund väikese hindelise tunnikontrolli ja reedel sellesama osa peale kontrolltöö, siis ma ei näe mingit mõtet lisaks kontrolltööle veel nende tunnikontrollide järele tegemisel, päris mitmed õpetajad meil õnneks seda ei nõua ka. Ja kui laps on pikalt haige ning teeb pärast tervenemist edukalt ära 3 kontrolltööd, siis tema peakski saama hinde nende 3 töö põhjal, mis sellest, et teised said lisaks veel 7 hinnet samade asjade peale toimunud tunnikontrollide eest.

#4137457:

#4137130:

#4136782:

Kui mitte midagi teha, siis raske ilmselt jah.

Kõlab nii, et laps niisama looderdab kodus, mitte midagi ei tee. Aga ega iga kord siis laps ainult mingi tühise nohuga kodus pole, vaid tõsiselt haige, ta tõesti ei suuda mingit kunstitööd seal meisterdada. Lisaks meil küll keegi koju mingeid töid ei saada, et saaks kontrolltööd kodus teha. Kunstitöidki ei saa kodus teha, sest ei teagi, mis teha on, õpetaja peab seletama enne. Kord proovis kodus teiste jutu põhjal kunstitööd teha, pandi kolm, sest olevat valesti. Meil kõik olenebki õpetajast, kunst ongi veel kõige hullem. Kui seal maha jääd, siis on kahed rivis. Igale tööle on teatud tundide arv, tuleb väga täpselt õpetaja juhiste järgi teha ja kui jääb pooleli (näiteks puudusid vahepeal või ei jõudnud selle ajaga valmis), siis on hinne kaks või kolm. Täiesti tavaline on, et laps ilmub peale haigust kohale, saab kohe esimesel päeval paar kahte, sest pole valmistunud mingiks ülesandeks, kuna oli haige. Tõesti käivad lapsed haigena koolis, sest see mahajäämine on niivõrd hull. Kõik kõige pisemad asjad tuleb järgi teha. Matemaatikas näiteks ei lubata isegi kahtesid järgi vastata, sest õpetaja ütles, et neid on nii palju, et ta enam ei viitsi nendega tegeleda. Ja nii võib väga hästi juhtuda, et laps oli haige ja sellepärast tuleb tunnistusele kolm, kuna paar tööd jäi tegemata ja pandi kahed. Vahet ei ole, et tal muidu on aina viied. Nii ei tehtagi üldse vahet, kas laps oli haige ja sellepärast kolm või ta lihtsalt ei oskagi matemaatikat ja sellepärast on kolm, kuna kahte ikka tunnistusele eriti ei panda. Kuidas ta tegelikult matemaatikast aru saab, pole oluline. Minu arust äärmisel ebamotiveeriv süsteem on meie koolis, õpetajad on tigedad ja ei hinda õiglaselt.

Tahad öelda, et aastal 2023 on Eestis kool, kus õppematerjalid, juhised, tööülesanded ja muu pole internetis õpilastele õpetaja poolt üles seatud? Tera, Opiq, Stuudium, mitte midagi?

Siis on raske juhtum küll.

On jah üleval netis.
“Täida tööleht!”
See milline see tööleht on, kust selle parasjagu saada võiks, vat seda ei tea.
Koolid on väga erinevad! Osades koolides puudub elementaarne digipädevus.

Olen sageli skänninud oma lapse töölehe teisele lapsele, samamoodi olen juba täidetud töölehe teinud oma lapse jaoks tühjaks ja täidetavaks.

Suur probleem on, et õpetajad ei märgi tunnitöö alla, mida täpselt tehti ja järjel püsimine on keeruline. Muidugi on see kooliti erinev ja eks meilgi satub sekka mõni normaalne õpetaja, aga iga puudutud päev toob kaasa kaose. Ja seda mitte seetõttu, et laps loru oleks.

Näide kunstiõpetajalt.
Märkamine lapsele ja iks detsembri algusest veebruari lõpus. “Kas sa tegid maali?”
Laps õnneks on enda eest seisev. Läks õp juurde ja ütles et tegi. “Oi, ma ei leidnud…oi, ma ikka ei leia! Mine vaata ise tööde hulgast! Oi, sa ka ei leia! A ma panen sulle 4!”
Laps ütles, et ta ei taha nelja.
“Oi, ma otsin veel! Näed, oligi teise klassi asjade hulgas!
No anna kannatust!!

Õpetajast lapsevanem

Elame väiksemas kohas, kus koole valida pole, on vaid üks piirkonnakool. Mul on riburada lapsed põhikooliklassides.

Kui nad haigeks jäävad, hakkab pihta mure: ma ei tohi haige olla, ma pean kohe terveks saama, mul on nii palju muidu järgi vastata. Ja on ka!

Keeleõpetajad panevad igas tunnis 1-3 hinnet kokku (??), nii et juba ühe päevaga (!) tekib kuni 3 keelehinde võlgnevust. Päriselt ka. Sest need peab järele vastama.

Kunstitööd järele vastata. Igas muusikatunnis toimub miski hindeline asi (müstika!), järele vastata!

Lapsed on käinud nüüd mingitel kooli poolt saadetud võistlustel, olümpiaadide piirkonnavoorudel, seetõttu puudunud tundidest ja mida nad nüüd, pärast tänast aktust teevad hetkel koolimajas? Vastavad järele neid ainetunde, kust nad kooli esindades puudusid.

Ma olen pettunud, et koroona ajastu ei andnud uut ajastut koolis: nt leidlikum ja paindlikum järelevastamine, võib kodus midagi teha, saata foto sellest vms.

Minu omad varjavad mu eest, et haiged on, sest tempo on meeletu: iga luuletus, iga TVharjutus, iga tunnikontroll, etteütlus on vaja õpetajaga eraldi kokku leppida, leida see aeg (ärme üldse räägi, et need järelevastamised jooksevad tihti huviringidesse sisse), kohale minna füüsiliselt ja vastata, ja nad ei taha puududa. Niigi on päris tundides olnud juba uued tööd ja eelmisel õhtul juba uued õppimised.

Palun rohkem paindlikkust ja vähem hinnete panekut!

#4139360:

Ma olen pettunud, et koroona ajastu ei andnud uut ajastut koolis: nt leidlikum ja paindlikum järelevastamine, võib kodus midagi teha, saata foto sellest vms.

Kahju tõesti, et see hea kriis raisku lasti ja mingi digipööre koolidesse absoluutselt jõudnud ei ole.

Üldiselt peab kõik järele tegema. Siiani on õpetajad isegi väiksed tunnikontrollid lasknud järele teha. Nooremal lapsel on lihtsam, tal on kolmandas, tema õpetaja laseb töid vahetunnis järele teha või enne tunde. Suurem on viiendas, tal aineõpetajatel järele tegemiseks eraldi aeg kord nädalas. On juhtunud ka nii, et juba 3-4-päevase haigusega puudumisega koguneb paras ports asju järele teha. Aga siiani on hakkama saanud.

Just seda president oma kõnes silmas pidaski – õpetaja on professionaal ja teeb oma tööd. Iga nõue ja tegevus on läbi mõeldud laste arengut silmas pidades, mitte pole mõeldud kiusamiseks. Õpetajal on kõige lihtsam minimaalselt nõuda.

Jah, üha rohkem satub koolidesse ka mitte nii professionaalseid õpetajaid. Sest puudub konkurents. Konkurentsi tekitab konkurentsivõimeline palk ja õpetaja usaldamine lapsevanema poolt (mitte lõputu kritiseerimine, nõudmine, kaebamine, ähvardamine).