Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Korteri üleandmine ostjale
Tulumaksuseaduse tõttu ei tohigi omanik maksuvabalt müüa kinnisvara, kus ta ise sees ei ela
No mida lolli juttu!
Sa ei pea selles kohas elama, mida sa müüd. Võid vabalt ise elada ajutisel pinnal ja müüdav koht võib juba olla oma asjadest lage, ega sa ei pea kohe seda ajutist pinda enda elukohaks registreerima. Müüd oma tühjakstehtud korteri maha rahulikult, ilma et seal ise veel ilutseksid.
Miks peaks omanik mitu korda kokima? Ära osta seda kinnisvara, kui sulle tavatingimused ei sobi. Üldlevinud on siiski kuu või isegi kaks väljakolimiseks. Uusi elamispindu on küllalt turul, milleks praalida siin, mida omanik peaks sinu meelest tegema..
No aga ütleme, et tahaks kolida Tartus Tallinnasse, sobiv eluase leitud ja septembris hakkab lastel kool. Omanik ütleb, et sorry, mul võtab kolimiseks kaks kuud – hakkan ise peale notarit alles elukohta otsima ja kolin välja novembris, või okei – isegi oktoobris. St muidugi omanik võib seda öelda, aga ilmselt jääb ka sellest ostjast ilma – eks ise siis otsustab kui väga tal seda vaja müüa on.
Ehk olenebki puhtalt vajadustest – sama linna piires näiteks kui on elukoht olemas, tahaks suuremat ja praegune elukoht on enda oma pole probleemi, elataksegi paar kuud vanas edasi ja näiteks samal ajal pannakse müügi kuulutus või antakse hiljem üürile.
Või näiteks soovin maja osta kevadel ja korterist välja kolida – tahaks juba hakata aias ise asju kasvatama ja aiatöid tegema, aga siis öeldakse, et sorry – saame välja kolida alles nt juulis. Sellistel juhtudel peab ikka väga väga hea kinnisvara olema, et viitsitaks eelmise omaniku kolimist oodata.
Mis vahet seal on kas müün juulis ja vabastan novembris või müüngi novembris, endale saad selle ikka samal ajal. Lihtsalt esimesel variandil on sul rohkem aega, et näiteks remonti ja sisustust planeerida, teisel kolid kohe sisse ja siis alles hakkad mõtlema, mis saab.
No aga ütleme, et tahaks kolida Tartus Tallinnasse, sobiv eluase leitud ja septembris hakkab lastel kool. Omanik ütleb, et sorry, mul võtab kolimiseks kaks kuud – hakkan ise peale notarit alles elukohta otsima ja kolin välja novembris, või okei – isegi oktoobris. St muidugi omanik võib seda öelda, aga ilmselt jääb ka sellest ostjast ilma – eks ise siis otsustab kui väga tal seda vaja müüa on.
Ehk olenebki puhtalt vajadustest – sama linna piires näiteks kui on elukoht olemas, tahaks suuremat ja praegune elukoht on enda oma pole probleemi, elataksegi paar kuud vanas edasi ja näiteks samal ajal pannakse müügi kuulutus või antakse hiljem üürile.
Või näiteks soovin maja osta kevadel ja korterist välja kolida – tahaks juba hakata aias ise asju kasvatama ja aiatöid tegema, aga siis öeldakse, et sorry – saame välja kolida alles nt juulis. Sellistel juhtudel peab ikka väga väga hea kinnisvara olema, et viitsitaks eelmise omaniku kolimist oodata.
Minul just ees ootamas kolimine teise linna ja ei näe probleemi, et müüja ei anna pinda kohe üle. Esiteks ma ju ENNE tehingut küsin, et kunas kätte saab ja kui see aeg ikkagi ei sobi, siis lihtsalt loobun.
Üldjuhul on nagunii ajutise pinna leidmine keeruline ja väga kallis, tihti eelistatakse pikaajalist üürilist, mitte sellist, kellel pole aimugi, kas ta on seal 2 nädalat või 7 kuud… Ostja võiks ikka ka pisut rohkem ette mõelda kui, et ma nüüd homme tahan kolida.
Või näiteks soovin maja osta kevadel ja korterist välja kolida – tahaks juba hakata aias ise asju kasvatama ja aiatöid tegema, aga siis öeldakse, et sorry – saame välja kolida alles nt juulis. Sellistel juhtudel peab ikka väga väga hea kinnisvara olema, et viitsitaks eelmise omaniku kolimist oodata.
Su näited lähevad järjest jaburamaks. Ei jäta keegi sellepärast head kinnisvara ostmata, et ei saa seal kohe järgmisel päeval toimetama hakata. Ma ütleks, et loll ostja, kes kevadel avastab, et tahaks ikka peenraid teha ja hakkab alles siis maja järel ringi vaatama.
No aga ütleme, et tahaks kolida Tartus Tallinnasse, sobiv eluase leitud ja septembris hakkab lastel kool. Omanik ütleb, et sorry, mul võtab kolimiseks kaks kuud – hakkan ise peale notarit alles elukohta otsima ja kolin välja novembris, või okei – isegi oktoobris. St muidugi omanik võib seda öelda, aga ilmselt jääb ka sellest ostjast ilma – eks ise siis otsustab kui väga tal seda vaja müüa on.
Ehk olenebki puhtalt vajadustest – sama linna piires näiteks kui on elukoht olemas, tahaks suuremat ja praegune elukoht on enda oma pole probleemi, elataksegi paar kuud vanas edasi ja näiteks samal ajal pannakse müügi kuulutus või antakse hiljem üürile.
Või näiteks soovin maja osta kevadel ja korterist välja kolida – tahaks juba hakata aias ise asju kasvatama ja aiatöid tegema, aga siis öeldakse, et sorry – saame välja kolida alles nt juulis. Sellistel juhtudel peab ikka väga väga hea kinnisvara olema, et viitsitaks eelmise omaniku kolimist oodata.
Kõlab nagu ATH – pikas plaanis mõelda ei oska ning kõike on vaja kohe ja praegu.
Kui sa just rikkur pole, siis on ideaalse kinnisvara leidmine tavaliselt niigi pikk protsess ja jätta see ostmata, sest sa ei suuda neid tegevusi järgmisesse kevadesse lükata (mida eeldatavasti tuleb kümneid sellessamas kohas), siis ei oska tõesti teisiti kommenteerida, kui eelneva diagnoosiga.
Ei jäta keegi sellepärast head kinnisvara ostmata
Fakt on see, et kiiremini ostetakse ära selline kinnisvara, mis on kohe vaba.
Kui su jaoks müümine ei ole oluline, siis lebota muidugi edasi oma müüdaval pinnal.
Samas kui inimene oma elukohta müüb, peaks olema müümisel arvestama, et uus omanik tahab kohe korteri/maja kätte saada.
Müük ei ole enne kindel, kui notaris käidud on. Mulle üks maakler rääkis, et pole üldse erandlik, kui ostjad veel notaripäeva hommikul tehingust loobuvad. Päris nõme oleks, kui mööbel ja asjad kuskile ajutisele pinnale ära viidud, aga ostja ütleb, et mõtles ringi. Lisaks ei saa ju müüja ära kolida, kui ta pole müügi eest raha saanud, et uus elukoht osta.
Ja kui ei õnnestu uus korter osta, siis jääbki sisse elama?
Miks peaks omanik mitu korda kokima? Ära osta seda kinnisvara, kui sulle tavatingimused ei sobi. Üldlevinud on siiski kuu või isegi kaks väljakolimiseks. Uusi elamispindu on küllalt turul, milleks praalida siin, mida omanik peaks sinu meelest tegema..
Ei ostagi, ostan vaid selliseid kortereid, kus antakse valdus koos omandiga üle
Miks peaks omanik mitu korda kokima? Ära osta seda kinnisvara, kui sulle tavatingimused ei sobi. Üldlevinud on siiski kuu või isegi kaks väljakolimiseks. Uusi elamispindu on küllalt turul, milleks praalida siin, mida omanik peaks sinu meelest tegema..
Ei ostagi, ostan vaid selliseid kortereid, kus antakse valdus koos omandiga üle
Siis tuleb notaril “esimene vaba aeg” kahe kuu pärast ja saadki kohapeal võtmed kätte. Siis oled rahul?
No aga ütleme, et tahaks kolida Tartus Tallinnasse, sobiv eluase leitud ja septembris hakkab lastel kool. Omanik ütleb, et sorry, mul võtab kolimiseks kaks kuud – hakkan ise peale notarit alles elukohta otsima ja kolin välja novembris, või okei – isegi oktoobris. St muidugi omanik võib seda öelda, aga ilmselt jääb ka sellest ostjast ilma – eks ise siis otsustab kui väga tal seda vaja müüa on.
Ehk olenebki puhtalt vajadustest – sama linna piires näiteks kui on elukoht olemas, tahaks suuremat ja praegune elukoht on enda oma pole probleemi, elataksegi paar kuud vanas edasi ja näiteks samal ajal pannakse müügi kuulutus või antakse hiljem üürile.
Või näiteks soovin maja osta kevadel ja korterist välja kolida – tahaks juba hakata aias ise asju kasvatama ja aiatöid tegema, aga siis öeldakse, et sorry – saame välja kolida alles nt juulis. Sellistel juhtudel peab ikka väga väga hea kinnisvara olema, et viitsitaks eelmise omaniku kolimist oodata.
Kõlab nagu ATH – pikas plaanis mõelda ei oska ning kõike on vaja kohe ja praegu.
Kui sa just rikkur pole, siis on ideaalse kinnisvara leidmine tavaliselt niigi pikk protsess ja jätta see ostmata, sest sa ei suuda neid tegevusi järgmisesse kevadesse lükata (mida eeldatavasti tuleb kümneid sellessamas kohas), siis ei oska tõesti teisiti kommenteerida, kui eelneva diagnoosiga.
Ma räägingi, et selline kinnisvara peab väga väärt olema, et inimene viitsiks seda kinnisvara veel oodata. See peaks ostja jaoks see ideaalne olema, kui on enam-vähem siis loobubki tehingust.
Ise leidsime maja detsembris, tehing oli mais. Täiesti piisav aeg, kui omanik oleks öelnud, et kolida saaksin välja alles juulis oleks ta võibolla meist kui ostjast ilma jäänud, sest olekski siis senikaua maju edasi vaatanud ja võibolla muu ostnud.
Normaalsete osapoolte vahel ütleb müüja KOHE et mul kulub not.lepingu sõlmimisest kuu või palju iganes väljakolimiseks. Kui see ostja, kel kohe vaja, ei osta, siis ostab teine, milles küsimus? Sina ostad selle pinna, kuhu saad kohe kolida, ja müüja müüb sellele, kellele tema tingimused sobivad. Notariaalsesse lepingusse pannakse väljakolimise kuupäev kirja ja ka viivis seks puhuks, kui väljakolimine hilineb.
Aru ma ei saa siinsetest targutajatest, kelle meelest on nende ost nii väärtuslik, et teise poole vajadused pole üldse olulised, koligu päevapealt kuuse alla või teise riigi otsa, peaasi, et minu huvid on esindatud. Osta, mis sulle sobib, ja ära kamanda siin, kuidas teised peavad käituma ja millal kolima.
Ei saa ka aru, kuhu nii kiire? Üürikaid on lademetes ning kui sinna ei taheta, siis air b n b on samuti olemas. Sobivat kinnisvara on nii raske leida, et pool aastat ootaks rahulikult.
Minu tuttav müüs korteri ja kolis nii kauaks üürikasse, kuni maja valmis sai. Korteri müügist saadud rahast ehitati maja lõpuni. Uus omanik ei olnud huvitatud, et osta korteri ja siis ootab 6 kuud.
Müük ja ost on kahepoolne kokkulepe. Kui müüja on nõus maksma need kuud, mis sees elada soovib keskmist üüri ja korter ongi ostetud väljaüürimiseks – siis ei ole vahet. Kui aga ostja tahab ise tahab seal elada, siis ostab korteri, mis on vaba. Ostsime ka korteri, kus mingi omaniku sugulane sees elas, siis oli minu tingimus – et see sugulane olgu sealt läinud lepingu sõlmimise päevaks, mina temaga tegelema ei hakka.
Meil ostja tahtis majja kiiresti sisse saada. Leppisime kokku 2 nädala peale. Kohe kiiresti leidsime omale korteri. Õnneks oli sobiv müügis. Aga ka sinna saime alles 2 nädala pärast sisse. Tekkiski loll moment, et 5 päeva elasime maal telgis. No mis teha. Õnneks mööbli saime sugulase juurde varju alla nii kauaks.
Oli endal korteri ost hiljuti. Enne lepite kokku omanikuga, kuidas see üleandmine toimub, see tuleb kõik notari juures kirja ka panna ja lepitakse ka kuupäev kokku, kuna võtmed üle antakse. Meie puhul siis juunis oli notari juures tehing ja 1.september oli võtmete üleandmine.
Meie panime ostu-müügilepingusse kirja, mis ajaks peab maja vabastatud olema ja et selle kuupäevani tasume kõik maja ülalpidamiskulud veel ise.
Ise leidsime maja detsembris, tehing oli mais. Täiesti piisav aeg, kui omanik oleks öelnud, et kolida saaksin välja alles juulis oleks ta võibolla meist kui ostjast ilma jäänud, sest olekski siis senikaua maju edasi vaatanud ja võibolla muu ostnud.
Nii, ja mis vahe oleks teie puhul olnud, kui tehing oleks toimunud näiteks jaanuaris ja pind vabastud mais?
Teie aegade puhul oleks tõepoolest jabur olnud, kui müüja peale nii pikka aega ütleb, et sorry, veel ikkagi ei saa. Aga ausalt öeldes pole kuulnud, et keegi pool aastat tehingut ette valmistab, v.a uusarenduste puhul.
Ei ostaks maja ega korterit, milles omanik soovib veel ise kuude kaupa sees elada. Kuu, kaks on okei, kui nii on eelnevalt kokku lepitud. Aga pool aastat – no ei. See peaks siis mingi imekinnisvara olema.
Ostsime korteri, mille omanik palus ajapikendust sees elamiseks kahe kuu vorra. Olime nous, aga loomulikult maksis omanik meile nende kahe kuu eest kompensatsiooni meie yyri summas. See ei olnud kyll Eestis. Eestis tahetakse vastutus ostja peale panna ilma kompensatsiooni maksmata, nagu ma siit naen, aga tegelikult voib nii ostjast hoopis ilma jaada.
Ei ostagi, ostan vaid selliseid kortereid, kus antakse valdus koos omandiga üle
Kogud mingeid suvalisi tühje sarasid või?
Kogud mingeid suvalisi tühje sarasid või?
et kui eelmine omanik sees ei ela, siis on suvaline tühi sara?
ma tõesti ei soovi osta selliseid pindu, kus mingid inimesed veel sees elavad, tahangi näha juba eelmistest omanikest vabastatud korterit/maja, ilma nende tränata. nagunii tuleb seal ju pärast eelmiste omanike lahkumist veel remonti tegema hakata, see omakorda pikendab selle koha kasutuselevõtmist.
Kõik saab notaris kokku leppida.
Ise leidsime maja detsembris, tehing oli mais. Täiesti piisav aeg, kui omanik oleks öelnud, et kolida saaksin välja alles juulis oleks ta võibolla meist kui ostjast ilma jäänud, sest olekski siis senikaua maju edasi vaatanud ja võibolla muu ostnud.
Tõesti märkimisväärne vahe 🙂
Kas eelmine omanik teile ikka üüri maksis või olitegi lihtsalt niisama nõus selle ülihea pakkumisega nii ruttu välja kolida?
Ise leidsime maja detsembris, tehing oli mais. Täiesti piisav aeg, kui omanik oleks öelnud, et kolida saaksin välja alles juulis oleks ta võibolla meist kui ostjast ilma jäänud, sest olekski siis senikaua maju edasi vaatanud ja võibolla muu ostnud.
Tõesti märkimisväärne vahe ????
Kas eelmine omanik teile ikka üüri maksis või olitegi lihtsalt niisama nõus selle ülihea pakkumisega nii ruttu välja kolida?
???
Mille eest eelmine omanik oleks pidanud üüri maksma?
Mis ruttu väljakolimine? Maja oli täiesti uus ja tühi.
Detsembris leidsime maja – sel oli meie jaoks üks puudus, mille tõttu polnud nõus ostma kui müüja seda “korda ei tee”, vaatasime samal ajal maju edasi – aga see meeldis enim. Kuna müüjal ilmselt väga konkureerivaid pakkumisi polnud siis lasi oma kuludega ühe asja ümber teha – see võttis ka aega, lisaks seejärel uus hindamine pangale jne, kusjuures esialgsest hinnast saime ka siis soodsamalt kuigi müüja oma kuludega puuduse kõrvaldas (mis tegelikult oleks pidanud hinda tõstma), aga müügikuulutuses hind oligi lihtsalt üle pakutud – saime viimase hindamisakti hinnaga. Uuest hindamisest tehinguni läks juba kiiresti ja peale tehingut kolisimegi samal päeval sisse. Ehk minu jaoks oligi oluline, et kui ikka tehind tehtud siis tahaks ka elama asuda, mitte kahte elupinda ülal pidada (eelmise andsime üürile) ning hakata aias toimetama. Ma nautisin seda krvadist toimetamist aias ja saingi juba samal suvel saaki – kui müüja oleks nt sees elanud ja öelnud, et notaris käime mais, aga tehingu teeme juunis, aga maksab selle perioodi eest kompensatsiooni siis ilmselt olekski veel edasi otsinud.
Ehk lihtsalt kuni notarisse pole mindud siis seni pole ka müüja jaoks midagi kindlat. Et kui müüja leiab, et ta tahaks ise veel sees elada kuna pole kuskile minna siis võib lihtsalt juhtuda, et müüja jääbki oma ostjast ilma kuna ostja hoiab sel perioodil veel silmi lahti ja võib midagi paremat leida. Ehk tehingu kiirus on ka müüja jaoks oluline kui tahab müüdud saada. Samas on praegu niipalju võimalusi müüjal notari ajaks ka elamine tühjaks teha – eriti kui ostuprotsess on juba üle kuu. Pangad pakuvad koduvahetuslaenu – võid juba enne omale uue koha ära osta ja siis on aasta aega müüa.
Miks peaks omanik mitu korda kokima? Ära osta seda kinnisvara, kui sulle tavatingimused ei sobi. Üldlevinud on siiski kuu või isegi kaks väljakolimiseks. Uusi elamispindu on küllalt turul, milleks praalida siin, mida omanik peaks sinu meelest tegema..
Ei ostagi, ostan vaid selliseid kortereid, kus antakse valdus koos omandiga üle
Siis tuleb notaril “esimene vaba aeg” kahe kuu pärast ja saadki kohapeal võtmed kätte. Siis oled rahul?
Mina lükkasingi notaris tehingu edasi, kuna omaniku tütar ei tahtnud elamisest välja kolida. Minu asi ei ole tema tütrega puid-maid jagada, kokkulepe oli, et valdus antakse kohe üle.
Ehk lihtsalt kuni notarisse pole mindud siis seni pole ka müüja jaoks midagi kindlat. Et kui müüja leiab, et ta tahaks ise veel sees elada kuna pole kuskile minna siis võib lihtsalt juhtuda, et müüja jääbki oma ostjast ilma
Okei, sa toppisid jah teemasse hoopis teistsuguse olukorra kui algselt küsitud (palju aega pärast tehingut läks üleandmiseni)
Ehk lihtsalt kuni notarisse pole mindud siis seni pole ka müüja jaoks midagi kindlat. Et kui müüja leiab, et ta tahaks ise veel sees elada kuna pole kuskile minna siis võib lihtsalt juhtuda, et müüja jääbki oma ostjast ilma
Okei, sa toppisid jah teemasse hoopis teistsuguse olukorra kui algselt küsitud (palju aega pärast tehingut läks üleandmiseni)
Ma vastasin olukorrale lihtsalt, et kui müüja annab teada, et tal läheb üleandmisega kaua aega siis võib ostja loobuda või kui ei ole nõus kohe tehingusse minema siis lihtsalt hoopi parema elamise leida. Seega peaks müüja huvides olema samuti ostjale võimalikult kiire vabastamine – juhul kui inimene tahab seda endale elupinnaks ja sisse kolida. Keegi ütles, et võib ju omanik ka mitu kuud veel sees elada, sest tal uut elamist pole ja maksab üüri – jah nii saab, aga üldiselt peab ikka haruldaselt hea kinnisvara olema ja õige inimene, kes kuude kaupa viitiks oodata, et eelmine omanik välja koliks. Teine asi on kui nagunii ostetakse üürimiseks.
Pangad pakuvad koduvahetuslaenu – võid juba enne omale uue koha ära osta ja siis on aasta aega müüa.
Ehh, ei pakuta midagi. Võtad kas teise laenu juurde või lõpetad olemasoleva ära. Muid variante ei pakutud meile, üle keskmise teenivatele ja muus osas laenuvabadele inimestele. Olemasolev kinnisvara oli likviidne, mitte mingi vana sara, mille müük kaua võtaks.
Ei ostagi, ostan vaid selliseid kortereid, kus antakse valdus koos omandiga üle
Kogud mingeid suvalisi tühje sarasid või?
Miks kohe sara, inimestel on tegelikult palju kinnisvara, kus ise sees ei ela. Mul endalgi on 3 üürikorterit. Ühe ostsin pärijatelt, teine oligi tühi. Veider arusaam, et vaid oma elukohti müüakse.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Korteri üleandmine ostjale
