Teema: Kroonilise väsimuse sündroom

#3258458:

Kahtlustan endal, aga arstide vahet joosta momendil pole aega, seda enam et see olevat ravimatu.

Kodus lesin pidevalt diivanil, tunnen üleüldist jõuetust, kodus jäävad kõik tööd tegemata. Tukun keset päeva. Hea et majapidamine on väike – kui oleks maakoht ja hunnik õuetöid teha siis ei teaks küll mis saaks. Ülekaal on tekkinud, aastatega see muudkui kasvab.

Tööl siiski käin, see on istuv ja pidev laua taga passimine. Olen endiselt aktiivne pereliikmete ühest kohast teise taksotaja, aga pean end väga sundima et kodunt minema saada. Kui oleks minu teha siis istuks ainult kodus ja ei teeks midagi peale diivanil lamasklemise.

Kes on ise seda kogenud, andke nõu mida ette võtta ja kas on mingitki väljavaadet surnud ringist välja murda.

Aga oled sa seda välja murdmist üldse alustanud või? Minu kogemus on, et mida rohkem ma tukun ja lebotan, seda uimasemaks ma jään. Aitab ainult see, et tõusengi konkreetselt püsti ja hakkan liigutama ja selle käigus kaob ka uimasus. Sinu juttu lugedes sa kas istud kodus diivanil, tööl laua taga või autos rooli taga. Ja kogud kaalu. Mida rohkem istud, seda rohkem kogud ja seda raskem sul liikuma hakata on. Sa ei murragi sealt varsti välja enam, kui samamoodi edasi uimerdad.

Ma arvan teadvat, mida sa tunned. Olen ka koguaeg väsinud. eiti hull on keset päeva. Minul oleks vaja iga päev teha üks väike uinak. teengi, kui saan. isegi 10min on väga hea. Väsimus on pigem vaimne kui füüsiline. Kui ma aga magada ei saa, pole võimalik, siis hoian end kohviga üleval. Füüsiliselt mul muidu jõudu on. Käin trenniski. aga see pole ka normaalne, et nt käin hommikul trennis, aga olen sellest pärast nii väsind, et tahaks magada. Mu trennikaaslased lähevad peale trenni tööle ja see hommikune trenn o neile nagu hommikuvõimlemine päeva alustusesks ja äratuseks. Kuidas mul nii teisiti on

Minul oli kilpnäärme alatalitlus, võtan vastavat hormooni ja nüüd, kus olen jõudnud sobiva doosini, on palju parem. Igaks juhuks soovitan testida, kui seda veel tehtud pole, see on lihtne ja mitte kuigi kallis vereanalüüs.
Aga kuna päris hea ikka ei olnud, hakkasin u kuu aega tagasi prooviks võtma topeltkoguses d-vitamiini (2000 IU, muidu võtsin 1000), b-kompleksi (metüülfolaadiga) ja magneesiumi. Ma nüüd ei tea, mis neist aitas, aga veidi parem on küll. Proovi, kaotada pole midagi ju. Võib ka multivitamiini võtta nende asemel, aga seda peab siis hoolikalt valima, kuna seal on olulisi komponente (nagu see d-vitamiin ja folaat) tihti liiga vähe.

Mul on näiteks nii, et kui kehakaal läheb üle teatud piiri, ühe numbri kaalul, siis tuleb väsimus. Aga kui olen sellest kasvõi 1-2 kilo kergem, on kõik korras ja energiat rohkem. Samuti toitumine mõjutab- maiustused ning saiakesed teevad mind uniseks. Mõned kuud tagasi hakkasin enam-vähem taimetoitlaseks (mune ja piimatooteid siiski tarbin) ja lihast loobumise esimestel nädalatel oli tohutult energiat. Mõnel ööl magasin ainult 3-4 tundi, rohkem und ei vajanud, ning päeval olin ka kogu aeg värske. Umbes kuu aja pärast läks kõik jälle tavaliseks, magasin uuesti 8h öösel. Praegu jälgin kaalu, et see üle mainitud piiri ei läheks ja uimasus tagasi ei tuleks. No mulle meeldib maiustada, mis teha.

#3259034:

Olen enamasti taimetoidul.

Sellisel juhul küsiks, kas ferritiini ja b12 vitamiini taset on ka kontrollitud?

Mul täpselt sama mis teemaalgatajal, aga mingit sündroomi ma endal kahtlustada ei oska. Või tegelikult oskan küll – selle sündroomi nimi on keskiga, ülekaal, istuv eluviis, hea söögiisu ja üleüldine mugavus. Just pistsin endale kommi suhu ja arvan, et kui kaalu langetada suudan, küll siis väsimus kaob ja viitsimine tagasi tuleb:)

Päevas saan täis kõigest 3000-5000 sammu ja seda kusjuures ilma autota, ainult jalgsi ja ühistranspordiga liigeldes.

#3259672:

Q10 ei ole soovitatav järjepidevalt manustada.

Miks ei ole? Väidetakse, et üle 40-setel on puudus ja peaks kuure pidevalt tegema. Minul aitab ka totaalse väsimuse vastu.

Mina olen täpselt sama murega, Olen 30 ja üldse ei taha sellega leppida. Vähemalt 5-6 aastat on igasugune füüsiline pingutus täielik eneseületus. Käinud korduvalt arsti juures ja kõik asjad “korras”, arst arvas, et äkki depressioon. Käisin siis ka psühhiaatri vastuvõtul ja proovisime isegi ravimeid (energiat/teotahet andvaid). Kahjuks ei muutnud need midagi (võtsin kokku 2,5 aastat). Psühhiaater netis ka, et ta ei usu- et depresioonist tingitud see kurnatus mul on ja me ei näinud mõtet enam ravimeid võtta.

Ainuke asi mida ise kahtlustan, et äkki on ferritiini vähesus (mul on 8, peaks olema vähemalt 10) aga tänu rauapreparaatitele on hemoglobiin normis (148) siis arst seal muret ei näe. Võtan küll rauda ise juurde- aga ferittini pole kõrgemaks saada õnnestunud.

Nii kurb olen, sest on vaja laste eest hoolitseda ja koerake on ka õnnetu, et perenaine teda jalutama ei vii. Kogu see väsimus tekitabki masekat ja süütunnet. Tahaks teha ja käia- aga kui ei jõua ja ainult magada tahaks…nooo mismoodi sa siis õnnelik saad olla:(

Eks meie kliimas seda väsimust/uimasust esineb paljudel, eriti kui päikest väheseks jääb. Minul mõjutab päris tihti olekut madalrõhkkond, vererõhk ka tiba madalamapoolne. Kyll aga on mul kodus koer, kui aegajalt ka tekib mingi laiskusemoment, siis koeraga õues rahulikult jalutades läheb enesetunne palju paremaks. Stressirohkel perioodil mäletan aitas hullult hästi väsimuse vastu B-kompleks vitamiin.

Tean seda tunnet, kui elujõud otsa saab, aga suremiseks ka veel vara.
Aastatepikkust üleväsimust ei ravi paari puhkepäevaga. Kiire elutempo (lapsed, töö, majapidamine) võtab lõivu. Mina lubasin endal süümepiinadeta tund aega diivanil istudes seina vahtida, vaikuses, hingamisele keskendudes. Ka on meie kunstväetistel kasvatatud ja taimekaitsevahenditega tapetud toit toitainetevaene ja meil on tegelikult toitainetest puudus, kui just oma maalappi pole ja/või rahakott mahetoodangule peale hakkab. Minu arvates on see oluline põhjus, miks keha koguaeg süüa nõuab.
Minul on mõningane kilpnäärme alatalitlus (THS 4,6), kuid arst ei pea seda veel probleemiks. Hakkasin omal algatusel vaheldumisi võtma tsinki, seleeni, kroomi, magneesiumi, b-vitamiini ja lisaks igapäevaselt HTP-5 ja türosiin. On läinud paremaks küll, õhtuks olen ikka laip, kuid päevades on vähemalt mingi energia.
Ülekaalu mul ei ole.

#3266503:

Minu TSH on 70,5. Täitsa funktsioneerin, käin intensiivsetes trennides, laip ei ole.

Koma vales kohas?

#3267768:

#3267653:

#3266503:

Minu TSH on 70,5. Täitsa funktsioneerin, käin intensiivsetes trennides, laip ei ole.

Koma vales kohas?

Täiesti õiges kohas.

Nii et vabandust, kui see 4,6 mind naerma ajab. See on jah laiba näit.

Siis on sul valesti mõõdetud. Meditsiiniliselt ei ole võimalik, see on üliraske hüpotüreoos, millega inimene tegutseda ja olla ei saa. Või siis ei ole see 70 mitte TSH, vaid näiteks TPO. Ajad midagi segamini, kontrolli järele, kas see mitte TPO ei ole. Või PTH?

#3267949:

#3267768:

#3267653:

#3266503:

Minu TSH on 70,5. Täitsa funktsioneerin, käin intensiivsetes trennides, laip ei ole.

Koma vales kohas?

Täiesti õiges kohas.

Nii et vabandust, kui see 4,6 mind naerma ajab. See on jah laiba näit.

Siis on sul valesti mõõdetud. Meditsiiniliselt ei ole võimalik, see on üliraske hüpotüreoos, millega inimene tegutseda ja olla ei saa. Või siis ei ole see 70 mitte TSH, vaid näiteks TPO. Ajad midagi segamini, kontrolli järele, kas see mitte TPO ei ole. Või PTH?

Tead, ära hakka pihta. Sina tuled ütlema, et meditsiiniliselt võimatu ja kõike valesti mõõdetud.
Inimeste taluvuspiir on üsna suur.
Ja siis on inimesed, kes iga pinnu või aevastuse peale “ära surevad”.