Aga mida te siis reaalselt arvate? Ega selline nähtavalt hea ja lihases vorm ei tule niisama ega ka mingi 2-3x nädalas natuke trenni tegemisega. Kui inimesel on silmapaistvalt hea vorm ja suured lihased, siis selleks tuleb korralikult vaeva näha. Vaadata meeldib küll, aga see ei sobi, et selle saavutamiseks tuleb ka midagi teha. Mul endal on paraku sarnane elurütm. Käin keskmiselt 4-5x nädalas trennis, vahel ka 6-7x, kui õnnestub ja käinud ka rohkem kui 1x päevas. Mingitel võistlustel ma kunagi käinud pole ega hakkagi käima, aga trenn on mu suur hobi. Lähen samuti pärast tööd trenni ja jõuan koju sama hilja. Ei ole väsinud, aga magama lähen vara, kuna töö tõttu ärkan vara. Ja tõesti ma ei soovi loobuda oma suurest hobist, eesmärkidest kellegi teise tõttu. See on suht nahhaalne nägemus, et inimestele meeldivad kena figuuriga naised ja vormis mehed, aga see, et nad ju näevad sellest keskmiselt rohkem vaeva (=ajakulu) ei sobi. Nagu olnud ka nende meestega, kellega kokku puutunud, Kiidavad figuuri ja kehaosi, küll see ja teine kena, aga siis on nördinud, kui olen trennis ja ei taha väga oma trenniplaanidest loobuda, kui nemad spontaanselt mingi pakkumisega tulevad. Samuti ma ei taha vedeleda kuskil voodis, diivanil ekraanide ees, vaid tahaks käia aktiivselt väljas liikumas. Kui ikkagi selline aktiivsem eluviis ei sobi, meeldi, siis ei maksa vaadata neid sportlikumaid ja muidu trennihunte. Miski ei tule siin elus niisama. Kui tahta lihtsalt saledat/keskmise kehaehitusega kaaslast, siis neid on küllalt ka nende seas, kes absoluutselt trenni ei tee, söövad kräppi jne. Ei ole nii, et kõik, kes trenni ei tee, on paksud. Lihtsalt neil saledatel, kes trenni ei tee, pole tegelikult mingit lihastoonust ja vormi väga.
Ega see siiski väga ok pole, kui selline eluviis hakkab muud elu segama. Täitsa nõme ju, kui kõik muud huvitavad asjad jäävad tegemata, sest on vaja trennis olla.
See on sinu arvamus. Paljudel on mingid hobid ja tegevused. Või kas või kohustused. Samamoodi võib ju öelda, et täitsa nõme ju, kui muud huvitavad asjad jäävad tegemata, sest vaja oma lastega tegeleda. Või täitsa nõme, et muud huvitavad asjad jäävad tegemata, sest vaja koeraga jalutamas olla. Täitsa nõme, et muud asjad jäävad tegemata, sest vaja Kaitseliiduga kuskil metsas õppusel olla, õppida või kalal käia. Aega ongi vähe ja kõike ei jõua ju teha. Paratamatult jääb mingiteks asjadeks vähem aega või ei saa üldse teha. Kõike mida tahaks ei saa alati teha nii palju kui tahaks.
Ma teen igasugu muid huvitavaid asju ka, aga teen seda kas üksi või teiste inimestega, kellega eelnevalt tükk aega ette planeeritud, arvestavad, et kõigil oma elu ja tegemised ja olen juba arvestanud, et siis trenni ei lähe. Aga see, et keegi niisama lambist suvalisel hetkel järsku eeldab, et ma loobun oma tegemistest, mulle ei sobi. Need inimesed on olnud sellised, kel väljaspool tööd ühtki tegevust ega kohustust, hobi väga polegi. Ongi lihtsalt kodus ekraani taga vabal ajal. Ja siis arvavadki vist, et ega teistel ka mingeid muid tegevusi pole, et kui tuleb mõte, et nüüd täna läheks kinno tunni pärast, siis teisele peab automaatselt sobima. Aga ma olen äkki näiteks parasjagu metsas kõndimas või trennis. Või sõbrannaga jalutamas.
Minu jaoks pole jällegi ok see eluviis, kus aastaid ei saa oma asju teha ega isegi kas või 2x nädalas paar tundi trennis käia, sest kogu tööst vaba aeg on täidetud lastega ja endale pole mingit aega ning ei saagi mitte millegagi tegeleda ega kuskil käia. Tahad kas või kinno minna või shoppama või mõnele üritusele, siis tuleb ka hullult skeemitada ja plaanida, et kuidagigi saaks. Olen 100% kindel, et ma saan palju rohkem huvitavaid asju tehtud kui enamus (väike)lastega inimestest. Saan käia kinos, teatris, spaas, muudel üritustel, väljas söömas, trennis, väljasõitudel, looduses kõndimas jne jne jne. Ja seda igal kuul mitu korda. Ma pole kogu vaba aja trennis. See pole isegi reaalne ega tervislik. Üle paari tunni päevas trenni ju ikka ei tee.