Teema: Kui ei saa minna lõpuaktusele

#3469658:

#3469630:

#3469513:

#3468935:

Selline imetöö kus ei saa võtta vaba päeva, vahetada ega muidu puududa. Võibolla just sellel ajahetkel on sinul, sinu lapsel või sugulasel mind väga vaja. Asendajat ei ole võtta, kui just minu elu ja tervis pole kaalul. Oleks teadnud, et aktusele lubatakse, siis oleks juba ammu graafikud ja plaanid teisiti sättinud. Nüüd on hilja.

Kiirabi? Peaks ju olema võimalik mõne kolleegiga vahetada ometi? Keegi peab ju tööl olema aktuse järgsel ja eelsel päeval, keegi ikka tuleb vastu ja on nõus vahetama.

Ja noh.. Ma oleks lapse aktuse päevaks palunud ennast mitte vahetusse panna ka siis, kui on arvata, et vanemaid aktusele ei lubata. Pärast aktust oleks ju ikka lapsega koos seda tähistanud, koos kohvikus käinud või kodus laua katnud.

võib olla ka mõni eriarst või kirurg vms, kellele selleks päevaks on planeeritud juba vastuvõtt või operatsioonid vms. kujuta nüüd ette olukorda, kus koroona tõttu on sinu tähtis opp juba niigi edasi lõkatud ja nüüd tahab kirurgsinu uueks opiajaks hoopis vaba päeva, et lapsele lilli viima minna.

Pühimõtteliselt nii ongi. Koormus on meeletu kõigil ja kellegile teisele üle anda midagi ei saa. Laps ütles, et neid kellel keegi tulla ei saa on mitu. Tema ei taha nagunii lilli ja tal suva, et kas keegi tuleb kohale aktusele. Tegu poisiga kellel lilledest, aktusest ja muust formaalsusest ükskõik.

#3470187:

#3470149:

Eks kõik algab perekonnast, traditsioonidest. Meie peres käiakse kõiki lähisugulasi õnnitlemas, pärast on väike vastuvõtt – alguse see põhikooli, gümnaasiumi või ülikooli lõpetamine. Kui aktusele ei pääse, oodatakse õues lilledega. Mõte on, et jagada rõõmsaid hetki kogu perega, suguvõsaga.

Aga eks on ka teistsuguseid – kelle jaoks sellised asjad korda ei lähe.

Ebaviisakas kommentaar. Teemaalgataja ju ütles, et talle läheb see korda, lihtsalt oli kindel jutt, et aktusele vanemaid ei lubata ja nüüd töö osas muuta ei saa. Milleks siis lahmida, et oi oi, meil on traditsioonid, aga mõnel ikka ei ole jne? Eriolukorras on nagunii asjad teistmoodi ja terve perega üldiselt minna ei saagi, isegi kui see on traditsioon.

Nõustun, et võibki olla ebaviisakas – aga see kommetaar oli mõeldud teemaalgataja ütlusele – et lapsel on suva, kas vanemad tulevad või ei tule lõpetamisele. Et traditsioonid saavad perest alguse.

Kommentaar eemaldatud.
3.1. Oodatud on arendav ja konstruktiivne arutelu.
Perekooli Moderaator

#3469658:

#3469630:

#3469513:

#3468935:

Selline imetöö kus ei saa võtta vaba päeva, vahetada ega muidu puududa. Võibolla just sellel ajahetkel on sinul, sinu lapsel või sugulasel mind väga vaja. Asendajat ei ole võtta, kui just minu elu ja tervis pole kaalul. Oleks teadnud, et aktusele lubatakse, siis oleks juba ammu graafikud ja plaanid teisiti sättinud. Nüüd on hilja.

Kiirabi? Peaks ju olema võimalik mõne kolleegiga vahetada ometi? Keegi peab ju tööl olema aktuse järgsel ja eelsel päeval, keegi ikka tuleb vastu ja on nõus vahetama.

Ja noh.. Ma oleks lapse aktuse päevaks palunud ennast mitte vahetusse panna ka siis, kui on arvata, et vanemaid aktusele ei lubata. Pärast aktust oleks ju ikka lapsega koos seda tähistanud, koos kohvikus käinud või kodus laua katnud.

võib olla ka mõni eriarst või kirurg vms, kellele selleks päevaks on planeeritud juba vastuvõtt või operatsioonid vms. kujuta nüüd ette olukorda, kus koroona tõttu on sinu tähtis opp juba niigi edasi lõkatud ja nüüd tahab kirurgsinu uueks opiajaks hoopis vaba päeva, et lapsele lilli viima minna.

Pühimõtteliselt nii ongi. Koormus on meeletu kõigil ja kellegile teisele üle anda midagi ei saa. Laps ütles, et neid kellel keegi tulla ei saa on mitu. Tema ei taha nagunii lilli ja tal suva, et kas keegi tuleb kohale aktusele. Tegu poisiga kellel lilledest, aktusest ja muust formaalsusest ükskõik.

Selles eas poisid häbenevad välja näidata, et pere neile korda läheb. See ei tähenda, et tegelikult ükskõik on.

#3470887:

Ega siis operatsioon tervet päeva ei kesta. Ja kohe mõlemad vanemad on kirurgid?

Vanemad võivad olla ka kokk ja kassapidaja, aga kui töö juures on töö- ja puhkusegraafikud juba ammu paika pandud ning ühegi töökaaslasega vahetust ära muuta ei õnnestu, siis ongi võimatu tööajast aktusele minna.

Ma usun, et teemaalgataja ei ole sugugi ainuke, kellel selleaastane muutuv “aktus ilma vanemateta” – “aktus vanematega” plaanid segi lööb. Ma ise tunnen kergendust, et minu lapse kool endale kindlaks jäi ja vanemaid aktusele ega kooli aia taha ei oota. Ma pole ei kokk ega kirurg, aga ka minu töökohast (riigiasutus) ei ole töö ajal ärakäimine või ajakavavälise puhkusepäeva saamine väga lihtne. Ei ole ka vanavanemaid, keda enda asemel saata.