[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Naised, kes teevad mehe kojusaabumiseks meigi, tahaks teie mehi näha, kas nemad on ka igal hetkel sätitud ja muretsevad sellepärast, et kui nahk koorimata, siis on suhe lõhki? Miskipärast kahtlustan, et mehed on ikka väikese õllekõhuga ja koduse t-särgiga.[/tsitaat]
Miks peab kohe nii karmilt, et kui kena välja ei näe, siis suhe lõhki? Muide, minu mees näebki tõesti kena välja ja loomulikult tahan ise ka kena välja näha isegi siis, kui ta peaks olema õllekõhuga. Hea väljanägemine on üks osa heast enesetundest.
Lähen hommikul enne teda tööle ja ta ei näe, kuidas ma välja näen. Kui ta õhtul tuleb, mis selles halba on, et ma pilgu enne seda peeglisse viskan, juuksed kammin ja lõhna peale panen? Muidugi ei tee ma seda iga jumala kord ja maailm ei lagune laiali, kui ta mind sassis juustega näeb jne. Aga lihtsalt tahan tema jaoks end üles lüüa, nagu suhte alguses kohtama minnes. Siis ju ka sättisin end enne temaga kohtumist ja see harjumus ongi sisse jäänud. Meile sobib ja oleme rahul. Ahjaa… tal on ka kuiv näonahk ja ta ise kasutab ka kreeme (Nivea for Men sarja).
…
See teema tuletas aga meelde mu isa, kes on praegu vanuses 60+. Ta on olnud elu aeg elumees, mitu korda abielus olnud ja pidevalt noored armukesed ümber. Ka minu emale ta ei olnud truu. Tema üks argumente (kõige muu kõrval) oli see, et \”Tahaks koju tulles, et kena naine võtaks mind vastu\”. Muidu mõtleks, et ikka tõeline mölakas, kuid tema kaitseks pean ka mainima, et mu ema tõesti kodus kandis väga koledaid, vanu ja katkiseid riideid. Tuli töölt ja vahetas end ümber mingitesse jõledatesse vanadesse hilpudesse, mis olid küll \”puhtad\”, kuid millel olid kas augud või venininud või mõni püsiplekk, mis pesus välja ei tule. Tööl käib normaalsete riietega, kleidid ja kontsad jne, aga kodus on ikka kohutav. Ja võib-olla just isa oma armukeste ja ema oma hilpudega tekitaski kindla otsuse – kodus olen ka ikka kenasti riides, et hea enesetunne endal ja teistel hea vaadata oleks. Ma saan aru, et mugav on tõesti laiades dressides ja lohvaka t-särgiga, kuid ikkagi. Ei taha suuri susse lohistada jala otsas ja kanda veninud riideid. Ostsin omale kodus olemiseks mugava kleidi. Talvel retuusid ja pikk kampsun. Värvilised villased sokid. Sellised, millega kontoris ei käiks, kuid mida paneks sõbrale külla minnes selga – nii käin ma igapäevaselt kodus. (Ja kui on vaja teha aias tööd või koristada elamist, siis on mul vanem dress seljas… ainult selle musta töö tegemise ajaks). Ma ei arva, et see ülemäära pingutamine on ja midagi ei juhtu, kui mees mind näeb salkus ja sorakil, kõrge palavikuga higisena ja mustade juustega või otse jooksmast tulnuna või poristes kummikutes jne. Aga nii ei pea kogu aeg olema.
Ma arvan, et las igaüks teeb enda enesetunde järgi. Puhtad riided ja keha on elementaarne. Kreemitab end see, kellel nahk seda nõuab. Dekoratiivkosmeetikat kannab see, kes seda soovib. Ma arvan, et teemaalgatajal on hea tõuge minna poodi ja oma garderoobi veidike värskendada. Ja mitte nii, et paremad palad on kapis, vaid nii, et ka igapäevaselt kodus ilusti riides olla. Vaevalt, et igapäevast meiki (või selle puudumist) mees üldse märkab. Kui kannad juukseid sagedasti patsis kinni, siis harjuta neid lahtiselt kandma. Säti midagi natuke teisiti ja kui midagi muud ei taha, siis lihtsalt naerata rohkem ja sellest piisab 🙂
