Kama Shastra ehk Kama sutra algallikas loodi 7 sajandit enne Kristust. Jaaa, me oleme ise kõik välja mõelnud ja enne meid ei ole keegi sellise asja peale tulnud… 😀 oh püha lihtsameelsust.
No Eesti taluinimene oma kolme talve kylakooliga teadis pigem kamajahu kui kamasuutrat. Aga see ei tähenda, et nad polex võinud voodis olla sama leidlikud kui meiegi.
“Kevade: pildikesi koolipõlvest” on Oskar Lutsu jutustus või lühiromaan, mille esimene väljaanne ilmus kahes osas aastatel 1912 ja 1913.
Tali Arno oli üksik laps, samuti Joosep Toots. Teelel oli ainult õde. Imelik oli vist ka ainuke peres ja Tõnisson. Ei ütleks, et mingi õudne titetegu käis 100 aastat tagasi.
Nagu kahjuks paljude selle foorumi teemade puhul, nii kohtab ka siin mitmeid tõsikindlas toonis ja paiguti ehk isegi sõjakalt esitatud seisukohti, mis tegelikult ei tugine mingitel argumentidel.
Ma ei hakkaks siinkohal praegu pikemalt ühe või teise Käoga vaidlema ega diskuteerima, seda enam, et eestlaste seksuaalelust ja sellega seotud tavadest ning tõekspidamistest enne 19./20. sajandi vahetust on tegelikult asjakohaste allikate puudumise tõttu üsna vähe teada. Ka olemasoleva allikalise baasi põhjal saaks siiski teha teatud järeldusi, ent sedalaadi teemad on meie ajaloolasi ja folkloriste hakanud paeluma alles viimasel ajal, mistõttu see üldinimlikult kahtlemata uudishimu tekitav ja põnev valdkond on suuresti veel läbi uurimata.
Nagu teatud kaasfoorumlased juba eelnevalt tähelepanu on juhtinud, ei saa mõistagi ka samastada erinevaid ajaperioode, aega 100, 150, 200 ja 300 aastat tagasi. Paljudes eelnevates postitustes iseloomustatud olustik on omane pigem 19. sajandi algusele või keskpaigale, mitte hilisemale ajale. Kindlasti teatud määral erinesid lisaks ka kombed, moraaliarusaamad ja ka perekonnaelu ning seksuaalsusega seotud praktikad erinevates ühiskonnaklassides ning isegi talurahva seas erinevates Eesti osades, seda viimast ilmselt küll vähemal määral.
Keda teema tõsisemalt huvitab, siis soovitan lugeda asjakohaseid artikleid — eelnevates postitustes juba viidatud Sirbis ja Müürilehes ilmunutele lisaks sobiks akadeemilisematest käsitlustest näiteks see:
2014. a ilmunud ajakirjas Vikerkaar — Andreas Kalkun ja Mari sarv. Seks ja poeetika: regilaulu peidus pool. /Täisteksti leiab ka internetist/
Seda teemaderingi on oma töödes puudutanud ka Merili Metsvahi. Araiadne Lõngas ilmunud artikli täisteksti leiab siit: https://www.academia.edu/23901673/_T%C3%BCdrukut_poisi_k%C3%A4te_vahelt_magamast_leida_pole_nende_seas_h%C3%A4biasi._August_Wilhelm_Hupeli_avaldatud_talupoegade_seksuaalelu_kirjeldused_eesti_perekonna_ajaloo_kontekstis
Ja Tunas ilmunu siit:
http://www.ra.ee/tuna/talutudruk-valgustuse-paistellisandusi-august-wilhelm-hupeli-artiklile/
Huvitav võiks olla ka Janika Vahti bakalaureusetöö: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/56970/Janika_Vaht_BA_2017.pdf
Mujal maailmas on neid teemasid mõistagi rohkem uuritud, eksisteerib koguni selline sotsiaal- ja humanitaarteaduste uurimissuund, nagu seksuaalsuse antropoloogia.
Ma ei hakkaks konkreetsete linkidega tülitama, piisab, kui guugeldada teatud märksõnu, alustada kasvõi näiteks “history of human sexuality”.
Head lugemist!
Yx mu tsaariajal syndinud vanaemadest oli neljalapseline jurist. Olex ta tahtnud kyll arstix õppida, aga juura paistis perspektiivsem. 1918. aastal sai tema oma esimese lapse linnas, mille ymber käis sel hetkel tihe Vabadussõda, nii et keset kahurikõminat synnitaski. Synnituse võttis vastu venelannast naistearst. Mitte ämmaemand, mitte mees, lugupeetud naissoost gynekoloog. Vot nii oli naiste, sexi & haridusega sada aastat tagasi.
No mis sa nüüd teed tühjaks siin kõik feministide väited. Kindlasti pole su jutt õige. Su vanaema oli tegelikult mehe ori ja haridust polnud ta saanud mitte tripsugi, ei tohtinudki saada. Tänapäevani õieti ei tohi. Sa tahad feministid leivata jätta?
Leopold von Sacher-Masoch “Venus karusnahas” ilmus aastal 1870.
Eks ta on üsna karm lugemine keskmisele käole ja mõni pehmekesem ilmselt oksendaks ja minestaks, aga ilmselgelt teadsid inimesed nii siis, kui enne seda, et seks on midagi rohkemat, kui teki all ja pimedas laste saamine.
Eesti talurahvani see teos vaevalt jõudis, aga iial ei või teada.
Minu vanaema, kes oli sündinud 1920 rääkis küll toredaid lugusid, kuidas seksiga tema nooruses oli ja rääkis ka seda, mida tema ema ja vanaema olid talle rääkinud, õpetas mullegi igasuguseid asju (teoorias muidugi) ja need kirjeldused olid väga vürtsikad.
Suuseks oli igapäevane ja ka nn tagaukse kasutamine, sest enne abielu ju lastesaamises hirmus õiget kohta kasutada ei julgetud, aga ehal käimise ajal tüdrukute sängi pugedes asjatati ikka.
Ma praegu vaatan netflixist viikingeid. Tegevus toimub 8. sajandi lõpus, umbes 796 ja sealt edasi 9. saj alguses. Teevad grupikat (N+M+M), suuseksi (naine põlvitab mehe ees), vahetavad naisi ja mehi, petavad, kui mees on merel, teevad kümblustünnis naistele näpukaid jne. Siin keegi nagu tõsimeeli arvab, et meie seksinipid on mingi tänapäeva leiutis?
kas filmitud oli ka sellel ajastul 😀 või oli filmi autor selle ajal elanud või see siiski on kellegi fantaasia? ma ei arvagi, et seda kõike ei tehtud, täiesti kindlasti tehti, aga see on film 🙂
vana-rooma seksiorgiad on ka ju teada tuntud teema ja maalidelegi talletatud.
Leopold von Sacher-Masoch “Venus karusnahas” ilmus aastal 1870.
Eks ta on üsna karm lugemine keskmisele käole ja mõni pehmekesem ilmselt oksendaks ja minestaks, aga ilmselgelt teadsid inimesed nii siis, kui enne seda, et seks on midagi rohkemat, kui teki all ja pimedas laste saamine.
Eesti talurahvani see teos vaevalt jõudis, aga iial ei või teada.
Minu vanaema, kes oli sündinud 1920 rääkis küll toredaid lugusid, kuidas seksiga tema nooruses oli ja rääkis ka seda, mida tema ema ja vanaema olid talle rääkinud, õpetas mullegi igasuguseid asju (teoorias muidugi) ja need kirjeldused olid väga vürtsikad.
Suuseks oli igapäevane ja ka nn tagaukse kasutamine, sest enne abielu ju lastesaamises hirmus õiget kohta kasutada ei julgetud, aga ehal käimise ajal tüdrukute sängi pugedes asjatati ikka.
Vaevalt küll, arvestades kui halvad olid hügieenitingimused ja puudus voolav vesi. Ning privaatsust üldiselt polnud ei toas ega väljas, sest mitu põlve elas koos.
ma kirjutasin ehal käimisest 🙂 see on ju ajaloost ometi teada, et suvel magasid tüdrukud aidas või heinalakas. põõsaalune kõlbas peale tantsupidu või õitsil käies amelemiseks küll.
hügieenitingimused…njaaa… 😀 sel ajal käidi kord nädalas saunas ja ilmselt ei kujutatud ettegi, et kunagi on ka voolav vesi pesemiseks olemas. ei teatudki, et ka ilma haisemata saab ju!
privaatsus? keda se huvitas? teised ju magasid ümberringi. vanemad magasid lastega ühes voodis ja ikka sigines neid juurde ju.
või arvad Sa tõesti, et inimesed ei seksinud, sest oli uih ja vuih? keskajal teatavasti ei pestud ennast üldse, valati ainult parfüümi peale ja pea sügamiseks olid spetsiaalsed orgid olemas ja seda just kõrgklassis. veel varasemal ajal kandsid naised voorusevööd, kui mehed kodust ära olid, kas arvad tõesti, et kui mees koju jõudis, siis saatis naise kõigepealt duši alla? oh ei! endal poolmädanenud hambad suus, tormas ja tõmbas naisel seelikusabad üle pea.
raamatuid kirjutati juba sel ajajärgul ja ajaloolased on ka üht-teist kirja pannud, Sina aga tuled oma voolava vee jutuga. naljakas tõesti 🙂
Voolavat vett ei olnud, aga kauss veega ja pesukalts ajasid asja sel ajal kenasti ära küll.
https://www.edgar-degas.org/Woman-Washing-Herself.html
https://www.pinterest.com/pin/187954984418530580/?lp=true
Mine YouTube ja kuula seelikukütte, Tule Mannike õunapuu alla ja saadki teada kuidas vanasti seksisse suhtuti.
Keegi siin jagas asjalikke linke, kus on muideks konkreetsed vastused u 80%-le siin esitatud küsimustest. Võtke kätte ja lugege läbi.
Osad räägivad mingist muinas- või viikingiajast (röövitud tüdrukud), osad pärisorjuse ajast… Issanda aastal 1918 arvatavasti teati pereplaneerimisest juba omajagu. Ilmalik lahutus oli juba lubatud jne. Ja mis hügieeni puutub, siis igal õhtul pesti silmnägu, kaenlaalused, pee ja jalad ikka ära. Kausis. Just selle järjekorras. Mu vanaema käskis mitu korda päevas pesta päevade ajal, et põletikke ei tuleks, mida juttu, et räpased.
/ta käsitleb naisvaatepunktist selliseid teemasid nagu vabaabielu, lahutus, pere planeerimine, abort. Tol ajal ei peetud üheväärsust abielus veel päris loomulikuks, millest annab tunnistust kasvõi tõsiasi, et Riigikogu lükkas 1922. aastal tagasi esimeste naissaadikute poolt välja töötatud abieluseaduse eelnõu, mis pidi tagama naistele võrdsema rolli perekonnas ja seeläbi kaudselt ka ühiskonnas/
/1930-ndatel propageeriti ühiskonnas emarolli, eesti naist nähti eelkõige eesti emana ja koduhoidjana. Seda rõhutasid ka mitmed kultuuritegelased, sh rahvakirjanik A.H. Tammsaare oma konservatiivsete vaadetega kirjatöödes. Oli kodumajanduskoolide õitseaeg./
Naine oli ikka mehe ori. Arvesta sellega, et isegi tänapäeval pole mingit võrdsust ja naised saavad kodus peksa, vähem palka ja kui mees karjääri teeb, siis naine seisab ta selja taga.
Ammugi siis 20.saj alguses. Pesta ju võis, aga puhtus ei tähenda võrdsust. Tammsaare romaanides on naine ikka pudulojus, kodumasin, kes mehe heaks töötab ja ise otsustada ei saa. Naist nähtigi ema ja koduhoidjana, aga kui naine oleks tahtnud lapsi mitte saada ja meestega võrdselt või pareminigi karjääri teha, siis polnud võimalust. Isegi, kui abieluseadus oleks läbi läinud, puudutaks see ainult naise rolli ema ja abikaasana, ei midagi muud. Neid naisi, kes abielu ega lapsi ei taha, see ei puudutaks, samuti abielus naiste muid tegemisi. Tööl diskrimineeritaks ikka samamoodi. Jällegi, isegi praegu pole naised meestega üldse võrdsed, veel vähem siis.
Me kõik olime mõisniku pärisorjad. Öelda, et naine rohkem oli, veider. Me elasime ju maal. Mees töötas täpselt samuti hommikust õhtuni palgehigis omas talus. Need oli rikkad, kes said oma lapsele rohkem kui külakooli haridust võimaldada ja mingi peenema ameti peale. Kus sa seal maal veel töötad kui mitte põllumajandus? Võõras talus teenijaks olemine oli ikka kehvem valik kui taluperenaiseks olek.
Mõeldes, milline oli eluolu ja majapidamine tol ajal ja arvestades laste arvu, siis selle kõrvalt tööle minek väljapoole kodu ilma teenijateta oli võimatu. Hommik algas ju pliidi alla tule tegemisest, mitte elektrikannu vooluvõrku ühendamisest.
Mees võis elada üksi, kui tahtis, olla inimene. Naine oli mehe omand, mehe aksessuaar ja lisand. Kui naine oleks tahtnud mehega võrdselt või veel rohkem teenida ja üldse mitte abielluda, lapsi saada, seksida vms, siis poleks see tal võimalik olnud. Sünnitus oli sel ajal ju ohtlik, võis lõppeda surmaga, aga naise käest ei küsitud, et kas tahab sellega üldse riskida.
Ma praegu vaatan netflixist viikingeid. Tegevus toimub 8. sajandi lõpus, umbes 796 ja sealt edasi 9. saj alguses. Teevad grupikat (N+M+M), suuseksi (naine põlvitab mehe ees), vahetavad naisi ja mehi, petavad, kui mees on merel, teevad kümblustünnis naistele näpukaid jne. Siin keegi nagu tõsimeeli arvab, et meie seksinipid on mingi tänapäeva leiutis?
kas filmitud oli ka sellel ajastul ???? või oli filmi autor selle ajal elanud või see siiski on kellegi fantaasia? ma ei arvagi, et seda kõike ei tehtud, täiesti kindlasti tehti, aga see on film ????
vana-rooma seksiorgiad on ka ju teada tuntud teema ja maalidelegi talletatud.
Ise vastad ju oma vastuväitele. Meie sinuga ei ole ajaloolased, mina vähemalt mitte ja vaevalt sinagi?
Ürikud on ju olemas – nii kirjutised kui joonistused. Viikingite ajal inimesed kirjutasid ja joonistasid ja tegid puugravüüre, kujutate ette. Kudusid, õmblesid, kirjutasid, maalisid. See kõik ei ole väljamõeldis. Te mõtlete, et ajaloolised filmid ei tugine millelgi muul kui tänapäevase stsenaristi ja režissööri fantaasial ja suval? Mkmm.
Leopold von Sacher-Masoch “Venus karusnahas” ilmus aastal 1870.
Eks ta on üsna karm lugemine keskmisele käole ja mõni pehmekesem ilmselt oksendaks ja minestaks, aga ilmselgelt teadsid inimesed nii siis, kui enne seda, et seks on midagi rohkemat, kui teki all ja pimedas laste saamine.
Eesti talurahvani see teos vaevalt jõudis, aga iial ei või teada.
Minu vanaema, kes oli sündinud 1920 rääkis küll toredaid lugusid, kuidas seksiga tema nooruses oli ja rääkis ka seda, mida tema ema ja vanaema olid talle rääkinud, õpetas mullegi igasuguseid asju (teoorias muidugi) ja need kirjeldused olid väga vürtsikad.
Suuseks oli igapäevane ja ka nn tagaukse kasutamine, sest enne abielu ju lastesaamises hirmus õiget kohta kasutada ei julgetud, aga ehal käimise ajal tüdrukute sängi pugedes asjatati ikka.
Vaevalt küll, arvestades kui halvad olid hügieenitingimused ja puudus voolav vesi. Ning privaatsust üldiselt polnud ei toas ega väljas, sest mitu põlve elas koos.
ma kirjutasin ehal käimisest ???? see on ju ajaloost ometi teada, et suvel magasid tüdrukud aidas või heinalakas. põõsaalune kõlbas peale tantsupidu või õitsil käies amelemiseks küll.
hügieenitingimused…njaaa… ???? sel ajal käidi kord nädalas saunas ja ilmselt ei kujutatud ettegi, et kunagi on ka voolav vesi pesemiseks olemas. ei teatudki, et ka ilma haisemata saab ju!
privaatsus? keda se huvitas? teised ju magasid ümberringi. vanemad magasid lastega ühes voodis ja ikka sigines neid juurde ju.
või arvad Sa tõesti, et inimesed ei seksinud, sest oli uih ja vuih? keskajal teatavasti ei pestud ennast üldse, valati ainult parfüümi peale ja pea sügamiseks olid spetsiaalsed orgid olemas ja seda just kõrgklassis. veel varasemal ajal kandsid naised voorusevööd, kui mehed kodust ära olid, kas arvad tõesti, et kui mees koju jõudis, siis saatis naise kõigepealt duši alla? oh ei! endal poolmädanenud hambad suus, tormas ja tõmbas naisel seelikusabad üle pea.
raamatuid kirjutati juba sel ajajärgul ja ajaloolased on ka üht-teist kirja pannud, Sina aga tuled oma voolava vee jutuga. naljakas tõesti ????
Väidetavalt olevat Napoleon oma naisele kirjutanud, et lahing lõppes, hakkan kodu poole sättima, ära end pese!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
