Teadsin juba rasedaks jäädes, et suure tõenäosusega pean lapse heaolu nimel üksikemaks hakkama. Lootsin lollilt, et rasedusega muutub suhe paremaks. Nüüd on see hetk saabunud, et lootus on täielikult kadunud. Kuna olen kõik aastad elukaaslase pinnal elanud ja viimased kuud ka ilma tööta olnud, siis paljas kui püksinööp. Oma isa juures ei ole mul võimalik elada, sest seal on ka mu haige vanaema, kes toas suitsetab ja oma halvast harjumusest minu raseduse tõttu loobuma ei hakka. Ei taha rasedana ahelsuitsetajaga ühel pinnal elada. Kuna isa on majanduslikult kindlustatud ja mina temal ka ainus pereliige, kes temaga tihedasti suhtleb, siis arvasin, et ehk on ta nõus pangalaenu abil mulle väiksemat korterit ostma, et saaksin miinimumemapalgaga (välismaal töötatud aega ei arvestata) last rahulikult kasvatada ja ka lapse 1,5 aastaseks saamisel korteri olemasolul end mitte pooleks maksta (üürida ju kallim kui pangalaenu maksta). Peab ju arvestama lasteaia järjekordadega ja vb ei saagi kohe püsivale kohale tööle, juhul, kui laps on haige nt. Kuidas oma isalt sellist abi paluda? Tal on endal maja olemas ja mingeid suuri makseid tal ei ole ja pangalaenu samuti mitte.
Teema: Kuidas vanemalt lapse kasvatamise ja heaolu nimel abi küsida
Eks see kõik oleneb tema rahalisest seisust ja tema tahtmisest/valmisolekust sind aidata. Samuti loeb ka see, kui soojad suhted teil omavahel on.
Küsida alati võib. Nagu öeldakse, et küsija suu pihta ei lööda.
Küll aga võiksid seda teha niimoodi, et sa ei eelda, et ta lausa peab nõustuma.
Ikka viisakalt ja neutraalselt peaksid abi paluma.
PS! Sa võiksid ka mainida isale, et kui sa ise jalad alla saad, maksad talle ka laenu tagasi. Mina vähemalt teeksin nii.
Sinu isa ei pea sulle hakkama korterit ostma ja selline abi palumine on minu arvates liig.
Pead ise hakkama saama, tuleb tööle minna ja lapse isale elatis peale. Senikaua elaksin siiski isa juures, vanaemale ütleksin ilusasti, et toas suitsu ei teeks või tehku seda vaid oma toas, uks kinni ja aken lahti.
Teadsin juba rasedaks jäädes, et suure tõenäosusega pean lapse heaolu nimel üksikemaks hakkama. Lootsin lollilt, et rasedusega muutub suhe paremaks. Nüüd on see hetk saabunud, et lootus on täielikult kadunud. Kuna olen kõik aastad elukaaslase pinnal elanud ja viimased kuud ka ilma tööta olnud, siis paljas kui püksinööp. Oma isa juures ei ole mul võimalik elada, sest seal on ka mu haige vanaema, kes toas suitsetab ja oma halvast harjumusest minu raseduse tõttu loobuma ei hakka. Ei taha rasedana ahelsuitsetajaga ühel pinnal elada. Kuna isa on majanduslikult kindlustatud ja mina temal ka ainus pereliige, kes temaga tihedasti suhtleb, siis arvasin, et ehk on ta nõus pangalaenu abil mulle väiksemat korterit ostma, et saaksin miinimumemapalgaga (välismaal töötatud aega ei arvestata) last rahulikult kasvatada ja ka lapse 1,5 aastaseks saamisel korteri olemasolul end mitte pooleks maksta (üürida ju kallim kui pangalaenu maksta). Peab ju arvestama lasteaia järjekordadega ja vb ei saagi kohe püsivale kohale tööle, juhul, kui laps on haige nt. Kuidas oma isalt sellist abi paluda? Tal on endal maja olemas ja mingeid suuri makseid tal ei ole ja pangalaenu samuti mitte.
Kes sulle selle pangalaenu annab? Kui isal on pangast laenud peal, tema oma nimele ei saa. Sinul pole sissetulekut, järelikult ka sulle ei anta. Jääb üle, et isa ostab korteri välja. Kui asi on ainult elamises, siis vaadate kuhugi maapiirkonda mõnda asulasse, kus on soodsa hinnaga üsna heas seisus kortereid. Saad lapse selle ajani kasvatada kui oled valmis tööle minema ja siis vaatad edasi mis teed. Kui isal on pangast laen võetud, siis isale laenu ei anta. Nii et see laenu asi viska peast välja, kuigi isaga läbivõiksid oma seisu küll rääkida. Et mis nõu isa annab. Ikkagi rohkem elanud. Kõige tõenäolisem, et sul tuleb oma elu nii sättida, et hakkad kohe peale lapse sündi elatist teenima sellises mahus, et lapsehoidjale ka jagub.
Kus välismaal olid? ELis töötatud aeg võetakse arvesse VH arvutamisel, suurus arvestatakse Eesti palga alusel. Ruttu vutt-vutt tööle.
Isa võib aga ei pea sind toetama. Kui sa oled aastaid välismaal elanuna paljas kui püksinööp, on igati mõistetav, et isa oma sissetulekuga oma (ja haige ema) vanaduspõlve kindlustada eelistab.
Minu meelest pole õige oodata, et isa sulle korteri ostaks. Või kui, siis paaritonnise kuskile pärapõrgusse. Teine asi oleks serveerida nii, et ta ostaks investeeringuna endale ja laseks sul sümboolse summa eest sees elada kokkulepitud aja. Aga ka see oleks suur vastutulek.
Soovitan sul isa juurde minna korteri üürimise jutuga, mitte ostmine.
Elasin aastaid välismaal ja hästi, isalt ei küsinud ma elu jooksul pennigi. Viimase kahe aasta jooksul mõnisada eurot küll. Aga rahast tühi olen viimased paar kuud kuna elukaaslane arvab, et ma ei peaks rasedana tööl käima..
Siis sa seal välismaal elades ka midagi ei säästnud… ei kõla küll aruka käitumisega, lisaks veel see, et elukaaslase arvamuse tõttu sa tööl ei käi! Miks? Kas ta on su suhtes vägivaldne ja sa ei julge vastu hakata ja tööle minna? Rasedana ei käiks tööl ainult siis, kui ise nii tunnen või kui arst nii arvab. Elukaaslase nõudel teeks seda ainult siis, kui ta mulle sissetulekut kindlustab – kasvõi kannab iga kuu kindla summa ja maksab ka sotsiaalmaksud veel peale..
Soovitaks pöörduda lähimasse naiste tugikeskusesse. Sealsed tugiisikud aitavad sul mõelda lahendusi, kuidas olukorrast välja tulla ja jalad alla saada. Sotsiaalkorterid, olenevalt omavalitsusest, võivad olla ka täiesti OK majades, ei pruugi olla igal juhul mingi narkomaane ja alkohoolikuid täis ühikas. Uurida tasub ikka.
Kuidas oma isalt sellist abi paluda? Tal on endal maja olemas ja mingeid suuri makseid tal ei ole ja pangalaenu samuti mitte.
Lähed oma isa juurde ja räägid temaga.
Ja need, kes siin seletavad, et isalt ei tohiks abi paluda, siis minul lapsevanemana oleks ikka väga kehv tunne kui mu hädas laps ei tuleks minu juurde. See ei tähenda, et ma peaks talle kõike ette-taha ära tegema, aga võimaluste piires kindlasti aitaks. Mille jaoks ma seda mammonat korjan kui oma lapsigi ei aita?
Ja ostmine on kindlasti targem tegu kui üürimine pikemas perspektiivis. Saab hakkama ka 1-toalises, aga hea oleks kui köök oleks eraldi ehk siis pigem vanemas majas.
Muidugi on ostmine hea, aga lapsega koos päris 20 m2 korteris kuigivõrd hästi ei ela ja suurema eest tuleb nt Tallinnas maksta juba 50000-100000. Ka minu arvates on esimese ettepanekuna sellise summa isalt küsimine liig, isegi kui tal see on.
Selle mehe juurest soovitan ka kohe ära tulla. Võta tõesti kohaliku naiste tugikeskusega ühendust. Kas või mine sinna isa juurde suitsuhaisu sisse, kui muud varianti pole, enne kui veel suuremat vägivalda tunda saad.
Edu sulle!
Kuidas oma isalt sellist abi paluda? Tal on endal maja olemas ja mingeid suuri makseid tal ei ole ja pangalaenu samuti mitte.
Lähed oma isa juurde ja räägid temaga.
Ja need, kes siin seletavad, et isalt ei tohiks abi paluda, siis minul lapsevanemana oleks ikka väga kehv tunne kui mu hädas laps ei tuleks minu juurde. See ei tähenda, et ma peaks talle kõike ette-taha ära tegema, aga võimaluste piires kindlasti aitaks. Mille jaoks ma seda mammonat korjan kui oma lapsigi ei aita?
Ja ostmine on kindlasti targem tegu kui üürimine pikemas perspektiivis. Saab hakkama ka 1-toalises, aga hea oleks kui köök oleks eraldi ehk siis pigem vanemas majas.
Panin kohe plussi. Minu jaoks täielik hämming on see jutt mõnel, et isa ei peaks aitama. Kes siis veel aitama peaks kui mitte vanemad ja kui nad ise on oma eluga heal järjel. Muidugi ei peaks aitama sellist, kel koguaeg abi vaja, lollusi teeb, sõltlane on jne selline pidev süüdimatu parasiit. Aga praegusel juhul kui tõesti on ühekordne ja suur SOS olukord, siis võiks küll isa aidata. Ise lapsevanemana ma ei kujuta küll ette sellist olukorda, et jätaks lapse abita. Mis ema ma selline oleks. Ise lapsed sünnitasin ja pean neid ka aitama. Vajadusel ja võimalusel ka siis kui nad on täiskasvanud ja hädas.
Kuidas oma isalt sellist abi paluda? Tal on endal maja olemas ja mingeid suuri makseid tal ei ole ja pangalaenu samuti mitte.
Lähed oma isa juurde ja räägid temaga.
Ja need, kes siin seletavad, et isalt ei tohiks abi paluda, siis minul lapsevanemana oleks ikka väga kehv tunne kui mu hädas laps ei tuleks minu juurde. See ei tähenda, et ma peaks talle kõike ette-taha ära tegema, aga võimaluste piires kindlasti aitaks. Mille jaoks ma seda mammonat korjan kui oma lapsigi ei aita?
Ja ostmine on kindlasti targem tegu kui üürimine pikemas perspektiivis. Saab hakkama ka 1-toalises, aga hea oleks kui köök oleks eraldi ehk siis pigem vanemas majas.
Panin kohe plussi. Minu jaoks täielik hämming on see jutt mõnel, et isa ei peaks aitama. Kes siis veel aitama peaks kui mitte vanemad ja kui nad ise on oma eluga heal järjel. Muidugi ei peaks aitama sellist, kel koguaeg abi vaja, lollusi teeb, sõltlane on jne selline pidev süüdimatu parasiit. Aga praegusel juhul kui tõesti on ühekordne ja suur SOS olukord, siis võiks küll isa aidata. Ise lapsevanemana ma ei kujuta küll ette sellist olukorda, et jätaks lapse abita. Mis ema ma selline oleks. Ise lapsed sünnitasin ja pean neid ka aitama. Vajadusel ja võimalusel ka siis kui nad on täiskasvanud ja hädas.
Isa saab aidata ka teisiti, ei pea kohe korterit ostma hakkama, selline asi on liig.
Isa saab tütre oma majja võtta ja vanaemale sõnad peale lugeda, et enam toas ei suitseta.
Või siis isa aitab sul üürida, kuni ise jalad alla saad.
Isa ei pea oma lapsele korterit ostma, täiskasvanud inimene peaks ikka ise hakkama saama.
Jou, papi, köhi papp välja, ma saan lapse. Vanamutt tõsta ka välja, mul on vaja elukohta.
Nii see käibki.
Kuidas oma isalt sellist abi paluda? Tal on endal maja olemas ja mingeid suuri makseid tal ei ole ja pangalaenu samuti mitte.
Lähed oma isa juurde ja räägid temaga.
Ja need, kes siin seletavad, et isalt ei tohiks abi paluda, siis minul lapsevanemana oleks ikka väga kehv tunne kui mu hädas laps ei tuleks minu juurde. See ei tähenda, et ma peaks talle kõike ette-taha ära tegema, aga võimaluste piires kindlasti aitaks. Mille jaoks ma seda mammonat korjan kui oma lapsigi ei aita?
Ja ostmine on kindlasti targem tegu kui üürimine pikemas perspektiivis. Saab hakkama ka 1-toalises, aga hea oleks kui köök oleks eraldi ehk siis pigem vanemas majas.
Minul oleks ka kehv tunne, kui minu laps minult abi ei paluks. Ma loomulikult aitaksin oma last, aga mitte korteriostu näol, vaid leiaksin muu lahenduse. Laseksin tal kasvõi enda juures elada. Aga selline asi nagi korteri ostmine, oleks välistatud, seda on liiga palju. Ma aitaksin kasvõi üürida, kuni laps ise jalad alla saab, äärmisel juhul aitaksin ka korteri sissemaksu teha, aga edasi peab täiskasvanud laps ikka ise hakkama saama ja vastustunnet õppima. Eriti veel teemaalgataja, kes saab emaks.
Oma isa juures ei ole mul võimalik elada, sest seal on ka mu haige vanaema, kes toas suitsetab ja oma halvast harjumusest minu raseduse tõttu loobuma ei hakka. Ei taha rasedana ahelsuitsetajaga ühel pinnal elada. Kuna isa on majanduslikult kindlustatud ja mina temal ka ainus pereliige, kes temaga tihedasti suhtleb, siis arvasin, et ehk on ta nõus pangalaenu abil mulle väiksemat korterit ostma, et saaksin miinimumemapalgaga (välismaal töötatud aega ei arvestata) last rahulikult kasvatada ja ka lapse 1,5 aastaseks saamisel korteri olemasolul end mitte pooleks maksta (üürida ju kallim kui pangalaenu maksta). Peab ju arvestama lasteaia järjekordadega ja vb ei saagi kohe püsivale kohale tööle, juhul, kui laps on haige nt. Kuidas oma isalt sellist abi paluda?
Ma arvan, et sa oled kerjuse kohta liiga pirtsakas. Abi tuleks paluda verbaalselt, ma ütleks umbes nii, et näed, mehega olid need ja need probleemida ja seetõttu ma ei saa temaga kooselu jätkata ja kuna mul töö ja rahaga on praegu kehvasti, siis mul pole kusagil hetkel elada. Samas on oluline astuda samme, et leida tööd, isegi kui see on rasedana raske. Võtaksin end töötuna arvele, kui juba ei ole. Ühesõnaga tuleks näidata, et sul endal on ka hea tahe. Nt mul tekiks aitamises tõrge, kui argumendid oleks minu rahakotis sobravad (aga sul on ju nii palju raha ja laene pole ka võetud), samuti, kui eeldataks, et võtan laenu oma nimele, et laps korteri saaks või et tahangi oma säästud kõik selle nimel huugama panna. Ühesõnaga räägi probleemist, aga las isa pakub lahenduse, kui pakub. Kui ta lahendused on väga mööda (stiilis, et katsu ikka oma lapse isaga ära leppida, kuigi ta vahel lööb, sa ei pea ju teda närvi ajama), siis võid ju konkreetsemaks minna, kuigi mina ei usu, et sellest siis head nahka tuleb.
Mina elaks esialgu isa juures majas, vanaemal paluks suitsetada omas toas. Nimelt on lapsega oma majas palju lihtsam – saad panna õue magama. Korteris roni selle vankriga üles ja alla. Teiseks – saad magava lapse vanaisaga jätta ja korraks kasvõi poodi lipata. Üski lapsega elades on palju raskem. Ja siis sealt edasi vaadata, kuidas oma elu korraldad.
Noor inimene peab pingutama, ise omad laenud võtma ja unistuste nimel tööd tegema. Süllekukkunud varandus ei tee õnnelikuks, hoopis laisaks – need on minu isa kuldsed sõnad.
Süllekukkunud varandus ei tee õnnelikuks, hoopis laisaks
Üks ei sega teist.
Tuttav tegi nii – otsis ühetoalise korteri ja andis lapsele kasutada. Kui laps sai jalad alla ja ostis endale oma elamise, jäi see korter emale pensionisambaks. Nüüd üürib ema seda korterit välja ja saab natuke lisatulu.
Kui isal on rahaga abistada siis ostaks (laenupeale) korteri kuskile väikelinna – näiteks Jõgevale. Lasteaiad-koolid ja kõik muu eluks olemas, aga igakuine kulu miinimumis. Transpordiühendus (nt rongiliiklus) nii Tartu kui Tallinnaga väga hea. Kui isa Tallinnale lähemal siis vaataks analoogselt nt Tapat vmt kohta. Sellisel juhul saad lapse kõrvalt lasterahade eest ka ise kergemini elada, kuna kulud pole nii suured, aga kui mainid, et teed kodus tööd siis ehk ei loe, mis linnas või kus teed ja saad sama raha edasi teenida.
Noor inimene peab pingutama, ise omad laenud võtma ja unistuste nimel tööd tegema. Süllekukkunud varandus ei tee õnnelikuks, hoopis laisaks – need on minu isa kuldsed sõnad.
Just! Mingu rasedana või vastsündinuga tööle (iga tööandja unistus), samal ajal kannatades ‘mehe’ vaimse ja füüsilise vägivalla all. Mis seal siis ära ei ole! Tark mees see sinu isa.
Kui hädas ei või oma lihase isa poole pöörduda, siis kelle poole veel? Minu jaoks on see nii elementaarne, et mu laps sellises olukorras minu käest küsib ja see on nii elementaarne, et just mina aitan ta tagasi jalule kogu oma oskuste ja võimete piires.
Õudne on lugeda siit suhtumist, et vigu teha ja hätta jääda tähendab üksi rabelemist, et kohatu on lähedasi tülitada. Et upu või uju.
Mina aitan oma lapsi ja loodan, et nemad aitavad mind, sest kellegi elu ei ole heaoluga garanteeritud.
Mina soovitan sul isaga rääkida ja omi mõtteid temaga jagada. On kord päev, kus tema omakorda sinu abi vajab.
Noor inimene peab pingutama, ise omad laenud võtma ja unistuste nimel tööd tegema. Süllekukkunud varandus ei tee õnnelikuks, hoopis laisaks – need on minu isa kuldsed sõnad.
Su isa enda pealt tegi järelduse ve? Tema noorusajal ei pidanudki laenu võtma, saigi palju lihtsamalt. Hea rääkida sellisel isal, kes ei peagi laenule mõtlema, sest ajad juba on teised. Kahepalgeline targutis. Tänapäeva noored näevadi juba palju rohkem vaeva, et oma kodu saada, mis oli vanasti elementaarne asi.
Noor inimene peab pingutama, ise omad laenud võtma ja unistuste nimel tööd tegema. Süllekukkunud varandus ei tee õnnelikuks, hoopis laisaks – need on minu isa kuldsed sõnad.
Su isa enda pealt tegi järelduse ve? Tema noorusajal ei pidanudki laenu võtma, saigi palju lihtsamalt. Hea rääkida sellisel isal, kes ei peagi laenule mõtlema, sest ajad juba on teised. Kahepalgeline targutis. Tänapäeva noored näevadi juba palju rohkem vaeva, et oma kodu saada, mis oli vanasti elementaarne asi.
Aga inimene peabki ise vaeva nägema, imelik oleks loota, et vanemad hakkavad oma võsukestele kortereid ostma!
