Teema: Läbipõlemine ja pereelu

#3323431:

#3322132:

#3322118:

Beebi ja väikelaps korraga, see ongi jube raske eluperiood. Endal see läbi tehtud, eladki üks päev korraga. Kujutan ette, et sul on kolmekordselt raske: lisaks kahele väiksele lapsele muretsed ka mehe toimetuleku pärast. Hoia ennast, sest sinu võimetel on ka kuskil lagi! Kasutage tugivõrgustikku või lapsehoidjaid nii palju kui võimalik. 3-kuust mõistagi ei saa eriti kuhugi jätta, küll aga 2,5-aastase vanaema juurde mõneks päevaks? Kas suurem laps käib lasteaias või saaks minna lasteaeda? Ja nagu eelpool soovitatud, aja mees perearsti juurde, et välistada ainepuudused, kilpnäärmehaigused jms. Läbipõlemine on muideks samuti haigus ning perearst saab anda vaimse tervise nõu või haiguslehe kui vaja.

Aga ikka peab iga hinna eest väikese vahega lapsi saama…

Esiteks: kunagi ei tea ette, kui raske see aeg nimelt on. Võid arvata, et oled igati valmis, aga tegelikkus on teistsugune.

Teiseks: pikas plaanis on väike vanusevahe siiski mugav. Teise lapse esimene eluaasta ongi kõige raskem aeg, aga kui sellest üle saab, läheb lihtsamaks – tõenäoliselt hakkavad nad koos mängima. Üksiku lapse(ga) elu on mu meelest keerulisem.

Kui see nii mugav on, miks siis siit kümnete kaupa ahastavaid kirju lugeda saab? Lausa tervisehäired jms, rääkimata sellest, et juba 1-2-aastane on vaja kodust minema lasteaeda saata, kuna kahega on ju raske! Ka paarisuhe on tihti ohus, kuna teineteise jaoks ei jää aega ja energiat üle.
Miks peab selle aja üle elama, miks ei võiks iga lapse esimesi eluaastaid nautida?

#3323707:

#3323416:

#3322480:

teeks ühest toast helikindla toa. ja laseks mehel ehitada. siis oleks pere juures aga rahmeldaks ja uni parem. lisaks veel eraldi tulemus. toa uks tuleks kindlasti välja vahetada – eed papist uksed on kõige suurem helisild.

Aa, ja ämm tulgu majapidajannaks, las jätab oma töö ja asjad kõik pooleli. Head naljaninad siin koos ikka. Ma ise olen küll naine, aga mõne naise mõttekäigust on küll väga keeruline aru saada.

Minu meelest lihtne loogiline mõttekäik – ema kas tuleb pojale appi või tuleb hoopis läbipõlenud poja matustele. Matustega muidugi saab kiiremini ühele poole ja ämm ei pea oma toimetustest nii pikalt eemal olema, kui appi tulles. Pragmaatilise mõtlemisega ämmasid võib ka mõista. ????

Sul on peas katki midagi või? Tänapäeval käivad inimesed tööl. Ämm peaks enda tööst ja kodust loobuma ja tulema tegema mida? Naine on majas olemas, ilmselgelt kodune. Inimestel on maja. Emapalka saab ilmselt. Mida see ämm tegema peab sinna minema? Mees võtku puhkus. Mingu kuskile reisile näiteks nädalaks paariks. Vanem laps tuleb magama õpetada. Ja väiksemaga tegeleb edaspidi loomulikult öösiti ema, kes on päeval kodune. Ämma sissekolimisel ma küll mingit funktsiooni ei näe.

Mina emana ja ämmana olen sellistes olukordades korduvalt noorte peresid aidanud. Tahtmise korral saab oma töö ja toimetused kindlasti ümber korraldada. Samas on ka egoistlikke ja laiskasid emasid ja ämmasid, kel “on kiire” ja “oma elu”. Inimeste prioriteedid on erinevad lihtsalt.

Üks asi, millele mõelda on ka, kas äkki ootused mehele liiga kõrged ei ole. Ja endale ning arusaamale, missugused perena olete. Lapsevanemaks saades kipub nii olema, et on mingi ideaalnägemus sellest, milline lapsevanem ma ise olen, millised lapsevanemad mehega koos. Eks mingi aeg neid ideaale ikka üritatakse realiseerida, aga siis hakkab aeg seda ideaalset pealiskihti maha lihvima ja hakkavad välja tulema enda ja kaasa halvemad omadused. Tuleb lõpuks oma vigadele ja puudustele ja laiskusele ja tahtmatusele lastega kogu aeg 100% pühendumisega tegeleda, näkku vaadata. Teil ongi peres kätte jõudnud ka see aeg, kus ideaalvorm on kulunud ja argipäev käes, st ongi üks või teine tüdinud ega taha selles rattas enam kogu aeg olla, tuleb tõuse ja mõõnasid. Ideaali taga ajades põletakse läbi, kui lasta asjad vahepeal lõdvaks ja omasoodu kulgeda, saadakse paremini hakkama.

Kas ma saan õigesti aru, et siin on kokku kolm probleemi, mis kõik kokku mehe “läbi põletavad”: 1) mehe tööprobleemid (uus ametikoht, suur koormus); 2) mehe kõrged nõudmised endale isarollis; 3) magamatus. Võimalik, et aja jooksul leevenevad need kõik isegi (mees harjub uue töökohaga ja kahe lapse isa rolliga, hakkab paremini magama, lapsed hakkavad öösel paremini magama). Aga kui selle peale mitte lootma jääda, siis midagi ära teha saab ikka peamiselt mees ise – ehk vähendada töökoormust või pöörduda tagasi endisele ametikohale; võtta isarolli veidi lõdvemalt; kasutada magamisel kõrvatroppe ja/või unerohtu (melatoniin on lihtne ja süütu, kas ta seda on proovinud?). Veel tuleks kasuks suurem füüsiline koormus – ehk võiksid nad õhtuti näiteks koos suurema lapsega kuskil võimlemas, ujumas, õues vms käia, magaks laps ka sügavamalt?
Veel tekitas mul veidi imestust see, et tita ärkab öösel, kisab pikalt ja ei rahune. Kas ta öösel rinda ei saa, või ei jää ta pärast seda uuesti magama?