Teema: Lahkumisavaldus ja 30 päeva jooksul etteteatamine

Kokkuleppel tööandjaga on kõik võimalik. Kui tead, et see nii ei ole, siis on võimalused TL ülesütlemiseks erakorraliselt. Mis seda võimaldab – loe TL seadus alates par 90. Alati on võimalus ka lihtsalt ära kõndida, aga siis on võimalus, et saad tööandjalt trahvi kaela.

Kas keegi teab, kui palju võib tööandja nõuda töötajalt kahju hüvitamist, kui viimane lahkus päevapealt? Kas 1 kuu töötasu või arvestatakse kuidagi saamata jäänud tulu?

#3315863:

#3315822:

Kas keegi oskab palun soovitada, kuidas on võimalik lahkuda töökohast nö päeva pealt kui muidu peab ette teavitama 30 päeva ette?

Soovin kirjutada lahkumisavaldus täna ja lahkuda 1. jaanuarist. See on hädavajalik.

Tööleping lõpeb alati avalduses märgitud kuupäeval, mitte kedagi ei saa kinni hoida, meil pole orjanduslik kord. Lühema etteteatamise eest on tööandjal võimalik nõuda hüvitist, aga mitte sind kauem töötama sundida.

Nii päris ikka ei ole. Tööandjal on õigus töötajat mitte ära lasta enne 30 päevast tähtaega.

#3315868:

#3315863:

#3315822:

Kas keegi oskab palun soovitada, kuidas on võimalik lahkuda töökohast nö päeva pealt kui muidu peab ette teavitama 30 päeva ette?

Soovin kirjutada lahkumisavaldus täna ja lahkuda 1. jaanuarist. See on hädavajalik.

Tööleping lõpeb alati avalduses märgitud kuupäeval, mitte kedagi ei saa kinni hoida, meil pole orjanduslik kord. Lühema etteteatamise eest on tööandjal võimalik nõuda hüvitist, aga mitte sind kauem töötama sundida.

Nii päris ikka ei ole. Tööandjal on õigus töötajat mitte ära lasta enne 30 päevast tähtaega.

Ja mismoodi see peaks välja nägema? Toob hommikul sunniviisiliselt käeraudades kohale?

#3315860:

Kas keegi teab, kui palju võib tööandja nõuda töötajalt kahju hüvitamist, kui viimane lahkus päevapealt? Kas 1 kuu töötasu või arvestatakse kuidagi saamata jäänud tulu?

Tööandja võib nõuda töötajalt hüvitist, kui tööandja tõendab, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Otsene kahju võib sellistes olukordades olla näiteks teenuse sisseostmise vajadus kuni uue töötaja leidmiseni, otseseks kahjuks saaks lugeda ka lahkunud töötajat asendavate töötajatele ületunnitöö eest makstava tasu jne.

https://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/toolepingu-ylesytlemine-tootaja-algatusel

#3315900:

#3315877:

#3315876:

Nii päris ikka ei ole. Tööandjal on õigus töötajat mitte ära lasta enne 30 päevast tähtaega.

Mitte mingit sellist õigust tööandjal ei ole.

Kui tegemist ei ole erakorralise lepingu ülesütlemisega (mis peab olema põhjendatud), siis on tähtaeg 30 päeva. Ehk et kui töötaja teatab, et tahab 14 päeva pärast ära minna, on tööandjal õigus mitte rahuldada lahkumisavaldust enne 30 päevase tähtaja möödumist. TL seadus par 98.

maga kaineks
tööleping lõpeb sellel kuupäeval, mis avalduses on kirjas. tööandjal on õigus pöörduda tvk-sse või kohtusse, kui see aeg on lühem kui seaduses ette nähtud, ning nõuda kompensatsiooni.
mitte mingit õigust kedagi nö kinni pidada või lõpparvega viivitada tööandjal pole

Olen märganud, et siin mingi ettevõtja -hullumeelne kommib, kuidas saab küll töötajat kinni hoida, võib mõnitada, võib ettevõtte rahast endale trusasid osta jne jne. Kuidas kinni hoiad, kui inimene ei ilmu hommikul? Ronid ukse taha talle ja tood kohale? Ja nii järjest kuu aega?

#3316035:

Mõjuv põhjus võib ka perekondlik olla. Kui ikka näiteks töötaja ema või laps äkitselt hooldust vajama hakkab, on see piisav põhjendus kiiremas korras töölepingu üles ütlemiseks. Või siis see, et perekond kolib äkitselt (maja põles maha või muutus eluase muul põhjusel kasutamiskõlbmatuks) töökohast kaugele ja töötaja peab seetõttu kolima. No tööandja võib ju eluaset pakkuda, kuni 30 päeva täis saavad, aga see on vast üliharuldane juhtum.

TLS § 91 3. punkt ütleb nii: Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.

Kogu TLS: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv

Jep, olen kuulnud, et sel põhjusel on lepinguid üles öeldud. Kontrollivõimalus sisuliselt puudub, kuna eraelu puutumatu, ei pea pabereid tööandjale edastama. Vb tööandja kohtu kaudu saaks selle nn abivajaja haiguslehte nõuda, ei tea.

#3316095:

#3316041:

Jep, olen kuulnud, et sel põhjusel on lepinguid üles öeldud. Kontrollivõimalus sisuliselt puudub, kuna eraelu puutumatu, ei pea pabereid tööandjale edastama. Vb tööandja kohtu kaudu saaks selle nn abivajaja haiguslehte nõuda, ei tea.

Eraelu on puutumatu nii kaua, kuni ta ei sega sinu tööd. Kui sa ei saa eraelulistel põhjustel tööle tulla, pead olema valmis seda ka tööandjale põhjendama. Kui sa ise haigestud, on ka haigusleht vajalik, mitte ei saa tööandjale öelda, et see pole tema asi, vaid sinu eraelu.

Haigusleht ripub netis, diagnoosi küll nägema tööandja ei pea.

#3316131:

Kirjuta, et seoses uute väljakutsete tekkega. Nad ei saa takistada.

Takistada ei saa, aga see pole kindlasti põhjus erakorraliseks lahkumiseks. Vabalt võib trahvinõue tulla ettevõttelt.

Kui vähegi võimalik, siis tulevad tööandajad vastu ka lühemale etteteatamise ajale. Kes see ikka alamotiveeritud töötajat jonnist kinni hoida tahab.

#3317495:

Teiseks – kui ei peeta kinni 30 päevasest etteteatamisest – võib tööandja kinnipidada viimase kuu palga.

ei või kinni pidada, kui töötaja ei nõustu
kui tööandja tahab kompensatsiooni etteteatamisaja mittejärgimise eest, siis peab ta tvk-sse või kohtusse pöörduma.
ainus asi, mida võib lõpparvest kinni pidada ilma töötaja nõusolekuta, on ette puhatud puhkuse kompensatsioon

#3317585:

kui tööandja tahab kompensatsiooni etteteatamisaja mittejärgimise eest, siis peab ta tvk-sse või kohtusse pöörduma.

pole ju sugugi keeruline tööandjal pöörduda, võit on kindel ka.

#3317760:

#3317585:

kui tööandja tahab kompensatsiooni etteteatamisaja mittejärgimise eest, siis peab ta tvk-sse või kohtusse pöörduma.

pole ju sugugi keeruline tööandjal pöörduda, võit on kindel ka.

Võib ka töötajaga kokkuleppe saavutada. Töötaja nõusolekul võib kinni pidada.

#3318251:

Kusjuures ei pea isegi tõendama kahju suurust.

https://www.aripaev.ee/arvamused/2015/08/29/rait-kaarma-elena-lass-leppetrahv-toolepingusse
Riigikohus asus oma lahendis aga seisukohale, et erinevalt varasemast ei ole alates 2009. aastast kehtivast töölepingu seadusest võimalik järeldada seadusandja tahet kohustada töötajat maksma tööandjale töötasu suurust hüvitist selle aja eest, mille võrra varem ta enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkus. Kolleegiumi arvates kaasneks vastupidise tõlgendusega töötaja karistamine ainuüksi selle eest, et ta ei järginud töölepingu üles­ütlemisel seaduses sätestatud etteteatamistähtaega.

Niisiis ei ole võimalik töötajalt automaatselt sisse nõuda töötaja poolt vähem etteteatatud päevade eest tema töötasu suurusele vastavat hüvitist. Tööandjal võib ainult olla õigus nõuda töötajalt hüvitist, kui tööandja tõendab, et töötaja lahkumine töölt enne etteteatamistähtaja möödumist põhjustas tööandjale kahju.

Seega on riigikohus sidunud töötaja töölt ette teatamata lahkumise ja tööandja õiguse saada hüvitist sellega, et tööandja peab tõendama, et töötaja ootamatust lahkumisest tekkis tal ka tegelikult kahju. Kahju suurus ei pea seejuures sugugi piirduma vaid töötaja ühe kuu töötasu suuruse summaga. Sellise kahju tõendamine võib osutuda aga koormavaks tööandjale.

#3318452:

#3318251:

#3317585:

#3317495:

Teiseks – kui ei peeta kinni 30 päevasest etteteatamisest – võib tööandja kinnipidada viimase kuu palga.

ei või kinni pidada, kui töötaja ei nõustu

kui tööandja tahab kompensatsiooni etteteatamisaja mittejärgimise eest, siis peab ta tvk-sse või kohtusse pöörduma.

ainus asi, mida võib lõpparvest kinni pidada ilma töötaja nõusolekuta, on ette puhatud puhkuse kompensatsioon

Võib, ainult ta peab peale seda ise TVK või kohtusse pöörduma. Kusjuures ei pea isegi tõendama kahju suurust.

ei või, kui töötaja selleks kinnipidamiseks nõusolekut ei anna

Lõpptulemusena pole mingit vahet. Minnakse töövaidluskomisjoni ja kumbki pool paneb oma nõuded lauale, töötaja nõuab oma saamata palka ja tööandja etteteatamata jätmisest tekkinud kahju (võib tõestada ka töötasust oluliselt suuremat summat). Lüüakse plussid-miinused kokku ja töötaja jääb ikkagi oma palgast ilma.