Esileht Koolilaps Laps ei räägi eesti keelt korralikult

Näitan 12 postitust - vahemik 31 kuni 42 (kokku 42 )

Teema: Laps ei räägi eesti keelt korralikult

Postitas:
Kägu

Miks nii on läinud? Selle eest tuleb ainult ja ainult meie HTM-i ennastunustavat tööd “tänada”. Ütlen lapsevanemale täiesti siiralt: panustage inglise keele õppimisse. Eesti keele rong on ammu juba kraavis.

Juba neil aegadel, kui kirjaoskus üleüldine ei olnud, õppisid eesti lapsed eesti peredes suulisel teel ( kuulates, ise järgi rääkides) eesti keele niipalju selgeks, et sõnavara oli olemas ja ka normaalsed laused suutsid moodustada.

Miks kirjaoskamatu külainimene sai oma lapse eesti keeles rääkima – aga tänapäeva (palju haritum) inimene justkui ei saa ja otsib süüdlasi kuskilt väljaspoolt? See on ju jama.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ütlen lapsevanemale täiesti siiralt: panustage inglise keele õppimisse. Eesti keele rong on ammu juba kraavis.

Eks need elitaristlikud snoobid jäävad ka alles, kes emakeele ilu oluliseks peavad. Küllap kihistumine tõesti kasvab, aga see ei tähenda, et õigekeel tuleks ajaloo prügikasti saata…

 

Teemasse: ehk tasub lasta (raamatu-, filmi-, muusika-, mängusoovitusi, reisimuljeid, meisterdamise õpetusi, mida tahes) videosse võtta, aga nii, et kasutaks arusaadava diktsiooniga täislauseid ja laia eestikeelset sõnavara. Ja siis analüüsida ja järgmine kord paremini teha.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ütlen lapsevanemale täiesti siiralt: panustage inglise keele õppimisse. Eesti keele rong on ammu juba kraavis.

Eks need elitaristlikud snoobid jäävad ka alles, kes emakeele ilu oluliseks peavad. Küllap kihistumine tõesti kasvab, aga see ei tähenda, et õigekeel tuleks ajaloo prügikasti saata…

Teemasse: ehk tasub lasta (raamatu-, filmi-, muusika-, mängusoovitusi, reisimuljeid, meisterdamise õpetusi, mida tahes) videosse võtta, aga nii, et kasutaks arusaadava diktsiooniga täislauseid ja laia eestikeelset sõnavara. Ja siis analüüsida ja järgmine kord paremini teha.

Õigekeel juba ongi ajaloo prügikastis. Kui haritud eesti filoloogid parandavad juba eesti keele riigieksamil keelevigu vigaselt, siis pole meil seda keeleeliiti enam kuskilt võtta. See, et riigist kümmekond keeleoskajat, kes pikalt reeglites tuhnides lõpuks nn “korra majja lööb” ja lõpuks vigade paranduste vigade parandustele vigade parandused teeb, ei päästa eesti keelt enam hävingust.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õigekeel juba ongi ajaloo prügikastis. Kui haritud eesti filoloogid parandavad juba eesti keele riigieksamil keelevigu vigaselt, siis pole meil seda keeleeliiti enam kuskilt võtta. See, et riigist kümmekond keeleoskajat, kes pikalt reeglites tuhnides lõpuks nn “korra majja lööb” ja lõpuks vigade paranduste vigade parandustele vigade parandused teeb, ei päästa eesti keelt enam hävingust.

Vastupidi – mingi keel on hävinud siis, kui selle keele oskus/kasutamine jääbki piiratud ringi keeleeliidi harrastuseks.

Kuni nn. lihtinimene mingit keelt iga päev kasutab, kasvõi vigaselt – seni keel ei ole hävinud, vaid täitsa elab. Kas te arvate, et teiste keelte (näiteks prantsuse, saksa või vene) rääkijad on kõik ja alati korrektsed ja vigadevabad? Tühjagi!

Soovitus eesti keel surnuks kuulutada ja loobuda selle oma õpetamisest lapsele (“panustage inglise keelele”), kuna inimesed teevad keelevigu – see on ikka eriti jabur…

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eesti filoloogid ei valda enam keelereegleid, eesti keele riigieksamil parandatakse aastast aastasse töid vigaselt. Peaaegu et mitte keegi siin riigis ei oska enam seda keelt korralikult. Alles 30 aastat tagasi oli veel korrektne emakeeleoskus norm, 80% inimestest oskas eesti keeles korrektselt kirjutada.

Palun viiteid, kust need faktid pärinevad! Esitatud numbrid tunduvad küll väga liialdatuna, kes mõõtis protsentides aastal 1991 eestlaste kirjaoskust? Või üldse, mis tähendab “korrektselt kirjutada”? Perfektselt oskavad ehk tõesti vähesed, nt kui vaadata ilma ühegi veata emakeelepäeva etteütluste hulka. Korrektselt kirjutab mu arust isegi suurem jagu Perekooli kägusid.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Õigekeel juba ongi ajaloo prügikastis. Kui haritud eesti filoloogid parandavad juba eesti keele riigieksamil keelevigu vigaselt, siis pole meil seda keeleeliiti enam kuskilt võtta. See, et riigist kümmekond keeleoskajat, kes pikalt reeglites tuhnides lõpuks nn “korra majja lööb” ja lõpuks vigade paranduste vigade parandustele vigade parandused teeb, ei päästa eesti keelt enam hävingust.

Vastupidi – mingi keel on hävinud siis, kui selle keele oskus/kasutamine jääbki piiratud ringi keeleeliidi harrastuseks.

Kuni nn. lihtinimene mingit keelt iga päev kasutab, kasvõi vigaselt – seni keel ei ole hävinud, vaid täitsa elab. Kas te arvate, et teiste keelte (näiteks prantsuse, saksa või vene) rääkijad on kõik ja alati korrektsed ja vigadevabad? Tühjagi!

Soovitus eesti keel surnuks kuulutada ja loobuda selle oma õpetamisest lapsele (“panustage inglise keelele”), kuna inimesed teevad keelevigu – see on ikka eriti jabur…

Üks asi on see, kui kirjutades tehakse lihtsalt mõned vead, teine asi on see, kui kirjatükk koosneb 10+ veast. Sellised on suurem osa meie ajakirjandustekstidest, tavaliste inimeste tekstidest ma ei räägigi. PK-s on tõesti üle keskmise hea eesti keel, ju on siin see nõukaaegne keeleoskajast kontingent koos.

Kui keelevigade tegemine on OK ja näitab, et keel on elav, siis miks aetakse meil eesti keele riigieksamil keelevigadega juuksekarva lõhki, eriti apellatsioonikomisjonis (kes ise teeb samuti neid nn inimlikke vigu)?

Keel kaob, kui suurem osa kasutajatest kasutab seda valesti või siis muutub primitiivseks köögikeeleks ja peale seda kaob ikkagi.

Eesti keelt ei arendata mitte kuskile mõstlikkuse suunas, ainult ametnike sõnavara täiendatakse, muu käib lihtsalt kiiresti alla. Loomulikult tulebki inglise keelele pearõhk panna, sest suurima tõenäosusega tuleb soovitud kõrgharidus omandada inglise keeles. Eesti keele riigieksamil valitseva anarhia tõttu on väga vähestel tõenäosus saada selline hulk punkte, et nendega soovitud erialale saaks astuda.

Nii et ongi, jah, tõesti nii, et kui juba kõrgemal tasemel on kõigil sest eesti keelest täiesti ükskõik, siis mida veel altpooltki oodata. Suremisele ja hääbumisele see keel oma korruptiivsete ametnike tõttu ongi määratud.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eesti filoloogid ei valda enam keelereegleid, eesti keele riigieksamil parandatakse aastast aastasse töid vigaselt. Peaaegu et mitte keegi siin riigis ei oska enam seda keelt korralikult. Alles 30 aastat tagasi oli veel korrektne emakeeleoskus norm, 80% inimestest oskas eesti keeles korrektselt kirjutada.

Palun viiteid, kust need faktid pärinevad! Esitatud numbrid tunduvad küll väga liialdatuna, kes mõõtis protsentides aastal 1991 eestlaste kirjaoskust? Või üldse, mis tähendab “korrektselt kirjutada”? Perfektselt oskavad ehk tõesti vähesed, nt kui vaadata ilma ühegi veata emakeelepäeva etteütluste hulka. Korrektselt kirjutab mu arust isegi suurem jagu Perekooli kägusid.

Numbrid pärinevad igapäevasest eesti keele õpetaja tööst, kus kirjaoskamatuid võrreldes 1991. aastaga on ikka lademetes. Eriti masendav on see, et ka eesti keele riigieksameid parandadakse lubamatute vigadega või siis vastupidi, apellatsioonikomisjon urgitseb juba filoloogi tasemel vigades, sest kõik on neil seal ju täpselt määratlemata ja teha võib seda, mida hing ihaldab. Põhiline, et kohvimasinad ikka õige isiku kodusse saab transporditud.

PK-s kirjutavadki veel need nõukaajal hariduse saanud, seetõttu on õigekeele osas pilt parem. Kui on näha kommentaare, kus komasid ja kokku-lahku kirjutamise reegleid ei tunnistata, siis selgubki õige pea, et tegemist on 25-30aastase inimesega, meie uue liberaalse haridussüsteemi õiekesega.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eesti keelt ei arendata mitte kuskile mõstlikkuse suunas, ainult ametnike sõnavara täiendatakse, muu käib lihtsalt kiiresti alla. Loomulikult tulebki inglise keelele pearõhk panna, sest suurima tõenäosusega tuleb soovitud kõrgharidus omandada inglise keeles. Eesti keele riigieksamil valitseva anarhia tõttu on väga vähestel tõenäosus saada selline hulk punkte, et nendega soovitud erialale saaks astuda.

Nii et ongi, jah, tõesti nii, et kui juba kõrgemal tasemel on kõigil sest eesti keelest täiesti ükskõik, siis mida veel altpooltki oodata. Suremisele ja hääbumisele see keel oma korruptiivsete ametnike tõttu ongi määratud.

Tead, olgu need ametnikud millised tahes, mina ei kavatse küll alandlikult saba jalge vahele tõmmata ja eesti keelt inglise keele vastu välja vahetama hakata. Nagu ütles Mati Hint, et võõrkeelte oskamine on hea küll, aga kuskil peab inimesel olema ka keeleline kodu.

Kui mina, pool-nõukaaegse lapsepõlvega inimene, oma kooliõpikute piiratud sõnavara ja täiesti puuduva inglise keele praktilise kasutamise baasilt suutsin hakata inglise keeles õppima, välismaalastega rääkima ja tööasju lugema – küll siis saavad minu tänapäevased lapsed sellega ka hakkama. Võin neid jõudumööda ka aidata, kui inglise keele õppimine päevakorda tuleb.

Aga kõigepealt saagu siiski emakeel selgeks. Mingit pearõhku inglise keelele küll panema ei hakka.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eesti keelt ei arendata mitte kuskile mõstlikkuse suunas, ainult ametnike sõnavara täiendatakse, muu käib lihtsalt kiiresti alla. Loomulikult tulebki inglise keelele pearõhk panna, sest suurima tõenäosusega tuleb soovitud kõrgharidus omandada inglise keeles. Eesti keele riigieksamil valitseva anarhia tõttu on väga vähestel tõenäosus saada selline hulk punkte, et nendega soovitud erialale saaks astuda.

Nii et ongi, jah, tõesti nii, et kui juba kõrgemal tasemel on kõigil sest eesti keelest täiesti ükskõik, siis mida veel altpooltki oodata. Suremisele ja hääbumisele see keel oma korruptiivsete ametnike tõttu ongi määratud.

Tead, olgu need ametnikud millised tahes, mina ei kavatse küll alandlikult saba jalge vahele tõmmata ja eesti keelt inglise keele vastu välja vahetama hakata. Nagu ütles Mati Hint, et võõrkeelte oskamine on hea küll, aga kuskil peab inimesel olema ka keeleline kodu.

Kui mina, pool-nõukaaegse lapsepõlvega inimene, oma kooliõpikute piiratud sõnavara ja täiesti puuduva inglise keele praktilise kasutamise baasilt suutsin hakata inglise keeles õppima, välismaalastega rääkima ja tööasju lugema – küll siis saavad minu tänapäevased lapsed sellega ka hakkama. Võin neid jõudumööda ka aidata, kui inglise keele õppimine päevakorda tuleb.

Aga kõigepealt saagu siiski emakeel selgeks. Mingit pearõhku inglise keelele küll panema ei hakka.

Saan sinust aru. Mati Hint – viimane haritud eesti keele patrioot on aga surnud ja suremas on seoses sellega ka eesti keel. Kui su lapsele eesti keele riigieksamil kobarkäkk keeratakse (millega see riigieksam iga aasta aina enam ja enam hiilgab) ja kui mõistad, et ainus võimalus on su lapsel soovitud erialal haridus saada ainult inglise keeles ja välismaal ja sealt edasi on mõistlik ainult inglise keeles välismaal tööle hakata, siis mõistad sinagi, et sellele eesti keelele pole mõtet mitte mingit rõhku panna. Kui juba ametnikud on sellest köögikeele teinud, siis mida sinagi, väike mutrike, enam võtled selle keele eest?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma saan aru, et sul, kägu, on selle eesti keele riigieksamiga mingi isiklik negatiivne kogemus. Ma siiski ei suuda uskuda, et vigaseks parandatud eksamitöö hinnet ei ole võimalik adevaatselt vaidlustada. Või kui selline juhus on isegi esinenud, et see oleks kuidagi läbiv ja kogu eesti keele tulevikku määrav. Igal juhul öeldes, et Mati Hint oli see viimane eesti keele patrioot, teed sa rängalt liiga ilmselt sadadele andekatele Eesti keeleteadlastele, kirjanikele, humanitaaridele laiemalt, miks mitte ka muude elualade esindajatele, kes uurivad, kasutavad oma loomingus, hoiavad ja armastavad eesti keele rikkusi.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma saan aru, et sul, kägu, on selle eesti keele riigieksamiga mingi isiklik negatiivne kogemus. Ma siiski ei suuda uskuda, et vigaseks parandatud eksamitöö hinnet ei ole võimalik adevaatselt vaidlustada. Või kui selline juhus on isegi esinenud, et see oleks kuidagi läbiv ja kogu eesti keele tulevikku määrav. Igal juhul öeldes, et Mati Hint oli see viimane eesti keele patrioot, teed sa rängalt liiga ilmselt sadadele andekatele Eesti keeleteadlastele, kirjanikele, humanitaaridele laiemalt, miks mitte ka muude elualade esindajatele, kes uurivad, kasutavad oma loomingus, hoiavad ja armastavad eesti keele rikkusi.

Jah, mul on eesti keele riigieksamiga röökivalt kohutav kogemus. Ja ega mul üksi ei ole. Meenutagem Miina Härma Gümnaasiumi skandaali, mis meediassegi jõudis, kus kogu pakk kirjandeid hinnati ühe hindaja poolt nii halvasti, et terve pakk liikus 3. hindaja kätte. Ja neid ebaõiglaselt halvasti hinnatud pakke tekib igal aastal. Olen tutvunud mõne kohtulahendiga. Käed ja jalad hakkavad neid kohtulahendeid lugedes värisema. Liialdamata. Lihtsalt karjuvalt kahju on kõigist nendest valdavalt noormeestest, kes kiusu alla on sattunud. Mitte midagi muud ma neid materjale lugedes mõelda ei suuda. Jah, õigust on mõistetud, kuid mitte õiglust.

Ja seda, et Mati Hint viimane südametunnistusega eesti keele patrioot oli, väidan ma tuginedes faktile, et ükski neist “andekatest Eesti keeleteadlastest, kirjanikest, humanitaaridest laiemalt ja miks mitte ka muude elualade esindajatest” polnud nõus neid ebaõiglaselt koheldud poisse kaitsma, sest nii suur oli hirm ministeeriumi ees ja nii palju olulisem oli soov oma sooja kõrget ametikohta säilitada. Ametlikud põhjendused olid loomulikult väga leidlikud ja loomingulised, tegelik põhjus oli hirm. Mati Hint teadis, et eestlaste ja eesti keelega on pikemas perspektiivis kööga. Ta oli haruldaselt tark teadlane ja suure südamega inimene.

Nii et suremas on see eesti keel. Sest hirm ja ebaõiglus tapab kõik siin maailmas.

Nii et iga mõistusega inimene panustabki sellises olukorras inglise keelele. Uppuvalt laevalt tulebki välja hüpata, mitte koos sellega põhja minna.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mati Hint teadis, et eestlaste ja eesti keelega on pikemas perspektiivis kööga. Ta oli haruldaselt tark teadlane ja suure südamega inimene.

Patrioodiks ei nimetaks ju ometi seda, kes oma kodumaa või emakeele on lootusetuna maha kandnud (ma küll pole veendunud, et Hint just seda tegi). Vaid pigem ikka seda, kes seal negatiivse kõrval ka positiivset märkab, ikka lootust säilitab ja teeb kõik endast oleneva, et asju parandada. Keele puhul võib kõik endast olenev olla ka lihtsalt see, et ise emakeeles räägid, loed, kirjutad ja sealjuures oma sõnavara täiendad (seda saab teha lõputult).

Ja lõpuks, keegi ei keela ju õppida selle kõrval korralikult ära ka üht või mitut võõrkeelt.

+1
-1
Please wait...

Näitan 12 postitust - vahemik 31 kuni 42 (kokku 42 )


Esileht Koolilaps Laps ei räägi eesti keelt korralikult