Esileht Koolilaps Laps kohe teise klassi?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 84 )

Teema: Laps kohe teise klassi?

Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

veel viimaseid vastuseid lugedes, soovitaksin sul teemaalgataja omale rohkem lapsi muretseda.

tundud asjalik vanem, kelle energiast jätkuks kolme tubli lapse üleskasvatamiseks. praegu röövid sellelt ühelt kullateralt lapsepõlve.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
kunstiõpetaja

RE: Laps kohe teise klassi?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]alustada klassis kus kõik on uued on ikka märksa kergem kui minna klassi, kus esimene kollektiiviga harjumine on juba teatud asjad paika pannud.

eelistaksin esimest klassi (kui ta just sügise laps ei ole ja kohe 8 ei hakka saama) ning siis kooliväliselt nt. keeleõpe 2*nädalas või muusikakool.[/tsitaat]

Kooi mineku hetkeks on peaaegu täpselt poole kaheksane, aga kuna kas väike eelistaksin ka esimest klassi. Muusikakool on plaani võetud.
Ma tegelikult kardan kõige rohkem seda, et ta jääb igavlema ja saab vale mulje, et pingutada ei ole vaja, et kõik tuleb iseenesest ja on juba enne selge. Ma olen teda küll õpetanud, et isegi kui ta juba teab ja oskab, siis hajutamine on ikka oluline ja kordamine ja ta lepib sellega päris ilusti.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

Minu laps kirjutas 2-aastaselt sõnu tähtede etteütlemise järgi. Lugema hakkas 4-selt. Enne kooli arvutas 100 piires väga kiiresti. Lapse sünnipäev on augustis, ehk siis just enne kooli oleks saanud 7. Meie küsisime koolipikendust ja panime ta kooli 8-selt. Minu meelest ei olnud ta oma suurest tarkusest hoolimata sotsiaalselt küps kooli minema. Ja see on palju olulisem kui lapse oskused või teadmised. Sotsiaalsus on tegelikult see, mis määrab lapse tuleviku. Ma tean enda kooliajast inimesi, kes ei ole oma vaimsetelt võimetelt hiilgavad, aga löövad oma ettevõtlikkusega, ideede ja pealehakkamisega. Samas mõni akadeemiliselt väga haritud ja tark inimene on täiesti mandunud. Ja need oskused saavad alguse kõik lasteaia- ja kooliajast. Kokkuvõttes ei ole mingit tähtsust kas laps lõpetab gümnaasiumi 18 või 19 aastaselt, palju tähtsamad on need kogemused, mis ta koolist kaasa on saanud.
Minu hiljem koolipandud laps on juba suur. Me ei ole kunagi kahetsenud, et ta nö. aasta on kaotanud, ka ta ise mitte. Pisut kahtsenud olen seda, et antud kool tema jaoks nõrgaks jäi, oleks võinud mõnda eliitkooli panna. Seda mitte eliitsuse, vaid tugevama õppekoormuse pärast.
Seega minu soovitus on panna laps esimesse klassi. Kui ta teil lasteaias ei käi (muideks, miks ta ei käi?), siis ei ole teil ettekujutust kuidas ta saab hakkama suures kollektiivis. See, et laps ema silmale kodus väga sotsiaalne tundub, ei pruugi kehtida suures kollektiivis. Esimeses klassis käies saab see kõik selgeks ja sealt saad sa adekvaatset hinangut juba mitmelt pedagoogilt. Kui tegemist on tõesti üliandeka lapsega, siis saab minu arvates ka kooliaasta sees klassi vahetada või siis teise klassi asemel minna kolmandasse või neljandasse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

see igavlemisejutt on sutsu ületähtsustatud. ei ole seal koolis nii titekas ühti. pikk päev kollektiivis (millega sinu laps seni pole harjunud) on päris väsitav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

[small]kunstiõpetaja kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ok, palun vabandust, et julgesin teid tülitada. Püüan ennast parandada, ma ilmselt olen avalike foorumite otstarbest kuidagi valesti aru saanud.[/tsitaat]

vabandust aga minu arust on hetkel põhiline soov kinnituse saamiseks oma lapse geniaalsusele. Võibolla ta tõesti on seda aga on jabur loota, et avalike foorumite eesmärk on sellist kinnitust anda. Lisaks on laose kohe 2 klassi panemine oluliselt jaburam aasta varem kooli saatmise võimalusest. Eelmine aasta ei tulnud koolimõtted pähegi ja nüüd aastaga on see meeletu areng toimunud või ?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
kunstiõpetaja

RE: Laps kohe teise klassi?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]veel viimaseid vastuseid lugedes, soovitaksin sul teemaalgataja omale rohkem lapsi muretseda.

tundud asjalik vanem, kelle energiast jätkuks kolme tubli lapse üleskasvatamiseks. praegu röövid sellelt ühelt kullateralt lapsepõlve.[/tsitaat]

Mul on rohkem lapsi kui üks ja ma ei ole üheltki oma lapselt lapsepõlve röövinud, tal on olnud soov õppida ja lugeda, võibolla sellepärast, et ta pole pidanud viis päeva nädalas lasteaaias käima ja energiat on üle jäänud. Ma ei ole tegelikult seda tüüpi ema kes oma ainukest kullateraks peab, see ongi see, mis mind praegu masendab ja tigedaks teeb. Kui kirjutad, et sul on tark laps jne, siis oled tõusik ja \”kullaterataja\” kui lapsega tegeled oled süüdi etteõpetamises ..

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

meie pere kolmest lapsest läks 6 aastaselt kooli see, kes kooli minnes kõige viletsamalt luges. küll oli ta aga sotsiaalselt väga tubli (käis nt. üksi ühistranspordiga enne kooli trennis).

noorim oli kooli minnes lugenud läbi KÕIK eestikeelsed Lindgrenid, näinud kõrvalt kahe vanema lapse koolitee algust (aabitsad, töövihikud jne). Hoolimata sellest oleks olnud viga teda nt. teise klassi panna. ei tulnud mõttesegi, ilmselt varasemate laste koolisaatmise kogemusest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

miks sa teda siis 6-aastaselt kooli ei pannud, kui laps nii andekas?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
kunstiõpetaja

RE: Laps kohe teise klassi?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu laps kirjutas 2-aastaselt sõnu tähtede etteütlemise järgi. Lugema hakkas 4-selt. Enne kooli arvutas 100 piires väga kiiresti. Lapse sünnipäev on augustis, ehk siis just enne kooli oleks saanud 7. Meie küsisime koolipikendust ja panime ta kooli 8-selt. Minu meelest ei olnud ta oma suurest tarkusest hoolimata sotsiaalselt küps kooli minema. Ja see on palju olulisem kui lapse oskused või teadmised. Sotsiaalsus on tegelikult see, mis määrab lapse tuleviku. Ma tean enda kooliajast inimesi, kes ei ole oma vaimsetelt võimetelt hiilgavad, aga löövad oma ettevõtlikkusega, ideede ja pealehakkamisega. Samas mõni akadeemiliselt väga haritud ja tark inimene on täiesti mandunud. Ja need oskused saavad alguse kõik lasteaia- ja kooliajast. Kokkuvõttes ei ole mingit tähtsust kas laps lõpetab gümnaasiumi 18 või 19 aastaselt, palju tähtsamad on need kogemused, mis ta koolist kaasa on saanud.
Minu hiljem koolipandud laps on juba suur. Me ei ole kunagi kahetsenud, et ta nö. aasta on kaotanud, ka ta ise mitte. Pisut kahtsenud olen seda, et antud kool tema jaoks nõrgaks jäi, oleks võinud mõnda eliitkooli panna. Seda mitte eliitsuse, vaid tugevama õppekoormuse pärast.
Seega minu soovitus on panna laps esimesse klassi. Kui ta teil lasteaias ei käi (muideks, miks ta ei käi?), siis ei ole teil ettekujutust kuidas ta saab hakkama suures kollektiivis. See, et laps ema silmale kodus väga sotsiaalne tundub, ei pruugi kehtida suures kollektiivis. Esimeses klassis käies saab see kõik selgeks ja sealt saad sa adekvaatset hinangut juba mitmelt pedagoogilt. Kui tegemist on tõesti üliandeka lapsega, siis saab minu arvates ka kooliaasta sees klassi vahetada või siis teise klassi asemel minna kolmandasse või neljandasse.
[/tsitaat]

Aitäh vastuse eest. Ei ole mul mingil viisil lapsgeeniusega tegemist, sotsiaalne areng on eakohane. Kuna olen pidanud rahulikku küpseks kasvamist, väga oluliseks siis ei kaalunud ka kunagi 6-aastaselt kooli panemist.
Lasteaias ei käi kuna peres on väiksemaid lapsi, kellega olen kodune.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

[small]kunstiõpetaja kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Mul on rohkem lapsi kui üks ja ma ei ole üheltki oma lapselt lapsepõlve röövinud, tal on olnud soov õppida ja lugeda, võibolla sellepärast, et ta pole pidanud viis päeva nädalas lasteaaias käima ja energiat on üle jäänud. [/tsitaat]

Pole pidanud lasteaias käima? Siit paistab, et sa ei suhtu lasteaedadesse hästi ja kiidad seda, et lasteaias kulutamata jäänud energia on laps pannud õppimisse. Minu meelest on see küll ohumärk. Lasteaias kulutatud energia ei ole asjatult kulutatud energia. Milles asi on, kas teil on kohalik lasteaed nii vilets või on lapsel muud probleemid, et ta lasteaias ei käi?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

6-selt 1. klassi panekut ei kaalunud, aga 7-selt 2. klassi panekut kaalud?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

Mina isiklikult ei paneks kohe teise klassi.
Su laps oskab päris palju, samas ei saaks öelda, et ma ise lapsena vähem oleksin osanud.

Tähed ja lugemise õppisin selgeks 4-aastaselt, kirjutasin kirju, vigadega, aga täiesti arusaadavalt.
Oskasin 5a arvutada nii peast kui arvelauaga!
Käeline tegevust oli hea, kell oli selge.
Oskasin linnas üksi liigelda, mitte Tallinnas, aga veidi väiksemas linnas.

Mu oma lapsed on arukad ja õpihimulised tegelased, kes lähevad omal ajal ikka esimesse klassi, ehkki eeldusi ehk isegi oleks…

Please wait...
Postitas:
kunstiõpetaja

RE: Laps kohe teise klassi?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]kunstiõpetaja kirjutas:[/small]

vabandust aga minu arust on hetkel põhiline soov kinnituse saamiseks oma lapse geniaalsusele. Võibolla ta tõesti on seda aga on jabur loota, et avalike foorumite eesmärk on sellist kinnitust anda. Lisaks on laose kohe 2 klassi panemine oluliselt jaburam aasta varem kooli saatmise võimalusest. Eelmine aasta ei tulnud koolimõtted pähegi ja nüüd aastaga on see meeletu areng toimunud või ?[/tsitaat]

Te aoleta minust apsoluutselt valesti aruasa anud.

Vastus teisele küsimusele – lisaks akadeemilisele võimekusele on palju aspekte näiteks sotsiaalne, füüsiline jms, mida arvestada. Jah, viimase aasta jooksul on vaimses \”küpsemises\” toimunud oluline areng. Aasta tagasi ta ei olnud kooliküps, nüüd on.

Please wait...
Postitas:
kunstiõpetaja

RE: Laps kohe teise klassi?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]kunstiõpetaja kirjutas:[/small]

Pole pidanud lasteaias käima? Siit paistab, et sa ei suhtu lasteaedadesse hästi ja kiidad seda, et lasteaias kulutamata jäänud energia on laps pannud õppimisse. Minu meelest on see küll ohumärk. Lasteaias kulutatud energia ei ole asjatult kulutatud energia. Milles asi on, kas teil on kohalik lasteaed nii vilets või on lapsel muud probleemid, et ta lasteaias ei käi? [/tsitaat]

See lasteaia teema on omaette teema, mida siin pole vast mõtet lahkama hakata. Asi on niigi käest ära juba 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

[small]kunstiõpetaja kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Te aoleta minust apsoluutselt valesti aruasa anud.

Vastus teisele küsimusele – lisaks akadeemilisele võimekusele on palju aspekte näiteks sotsiaalne, füüsiline jms, mida arvestada. Jah, viimase aasta jooksul on vaimses \”küpsemises\” toimunud oluline areng. Aasta tagasi ta ei olnud kooliküps, nüüd on.[/tsitaat]

Ei imesta, et laps vigadega kirjutab!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

Mina soovitaks uses ikka esimesse klassi minna, külls siis selgub nii endale kui õpetajatele, kui vajadust teise klassi üle tõsta. Endal silm peal hoida- kui laps nn igavlema hakkab
Endal kogemust ei ole, aga sugulase laps nn tõstesti järgmisesse klassi üle, see oli aastaid tagasi, kui huvi, võin täpsemalt uurida. aga mis peamine- see impulss tuli koolist.
Mul oma 1 laps hakkas ka väga vara lugema vanema venna kõrval 4-aastaselt, arvutas kooli minnes väga hästi, lasteaias sai kenasti sotsialselt ka toime. Kasjavatad panid teda unetunnis teisteel muinsajutte unejutuks lugema, selgus hiljem. aga esimeses klassis igav ei olnud- toimus kooliga/õpetajaga harjumine, käekiri vajas lihvimist, klassikollektiiviga vajas harjumist jne

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

[small]kunstiõpetaja kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Jah, viimase aasta jooksul on vaimses \”küpsemises\” toimunud oluline areng. Aasta tagasi ta ei olnud kooliküps, nüüd on.[/tsitaat]
See ongi siis see aeg, mil sa oled ise kodune olnud ja lapsega pidevalt tegelenud? Loomulikult toimub siis areng 🙂
Nagu ütlesid, laps tunneb kella vaid niipalju kui eelkoolis on õpetatud.
Tõeliselt andekas laps oleks ka kellatundmise muude asjade kõrvalt ise \”üles noppinud\”, kas sa ei leia? Ja kui tema lugemus on juba sedavõrd suur, siis peaks ju ka grammatikavead praktiliselt puuduma?

Vabanda, aga sa vist ei ole päris objektiivne ning hindad oma lapse võimeid pisut üle. Või siis alahindad oma lapse tulevast kooli ning klassikaaslasi.

Meie silmis on on su laps lihtsalt väike inimene, kellel on terav uudishimu maailma asjade vastu ja kellega on palju tegeletud, nö ette õpetatud. Samas ei ole selline laps tänapäeval haruldus, temasuguseid on sadu. Kõik nad ei alusta ju ometi kohe teisest klassist.

Ma ei räägi seda kadedusest, sest minu täiesti tavaline keskmine laps saab koolis igati hästi hakkama. Ta on ühes heas koolis klassi parimate seas nii spordis, matemaatikas kui etteütlustes. Ma pole temaga pooltki niipalju vaeva näinud kui teemaalgataja oma lapsega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

Mina kirjutaks sekka omast kogemustest.

Laksin kooli ondsal nouka ajal kui ka 0-klass veel eksisteeris. Minu ema arvas et 0-klassis pole mul midagi teha, lugeda ja arvutada oskasin, sotsiaalselt eelistasin alati vanemaid lapsi mangukaaslasteks. Nii mu ema viiski mind praktiliselt kohe peale 6ndat synnipaeva 1-klassi \”katsetele\”. Opetajad ja direktor arvasid et olen kyll valmis otse 1-sse klassi minema. Nii algaski minu koolitee ysna varsti peale 6ndat synnipaeva kohe esimeses klassis. Olen selle otsusega ylirahul olnud terve oma elu. Koolis laks mul vaga hasti, hinded olid alati enamuses viied, suurt pingutust koolitoo minult kunagi ei noudnud, fyysiliselt olin vaga tugev ja tegin alati sporti, kuigi olin vaikest kasvu. Sotsiaalselt oli mul ausalt oeldes igav isegi aasta kaks vanematega. Teismelise eas ja taiskasvanuna on enamus minu lahedastest sopradest minust palju aastaid vanemad. Keskkooli lopetasin suht edukalt, sain sisse ja lopetasin paris korge konkurentsiga ala ja ylikooli.

Praegu on mul endal 3 last, 2 vanemat on juba kooliteed alustanud. Me ei ela Eestis, aga olen olnud sarnase dilemma ees. Vanim laps on tydruk ja on praeguseks 9 ja 4ndas klassis. Siin algab kool varem, aga ta on oma klassis toesti koige noorem. Osa lapsi on temast rohkem kui aasta vanemad. Otsustasime ta veidi varem kooli panna, kuna sotsiaalselt on ta ALATI eelistanud vanemaid lapsi, ta on vaga kyps ja hea kaitumisega. Lugema ja arvutama hakkas 4-aastaselt ja praegu, kuigi koige noorem, ei valmista koolitoo mingeid raskusi ja ta on yks tugevamaid opilasi oma klassis. Tal on palju sopru, kes on temast 1-3 aastat vanemad, mangib kahte instrumenti ja saab koigega kenasti hakkama. Loodan, et oma tytre jaoks teinud samuti oige otsuse nagu minu ema kunagi minu jaoks tegi. Aga eks aeg naitab, praeguse hetkeni tunnen 100%, et otsus on olnud oige. Akadeemiliselt oleks tal kindlasti olnud vaga igav klass allpool, kuid sotsiaalselt oleks olnud veel hullem, mis minu jaoks on isegi veidi olulisem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

Soovitan 1. klassi panna, küll siis juba õpetajad soovitavad ümber tõsta, kui vajalik on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

Minu lapse inglise keele eriklassis käib üks poiss, kes sai alles veebruaris 7-aastaseks. Väga tubli ja arenenud poiss on, sotsiaalselt küps ning andekas mitmel alal (nt laulab kooliaktustel soolot jne). Kuigi ta on eakohaselt lühike pean õigeks ta vanemate otsust last koolikatsetel testida ja võimalusel 6,5-aastaselt I klassi saata.

Sellised lapsed, nagu teemaalgataja oma, on meil esimeses klassis kõik peale ühe erandi – linna poolt määratud poiss, kes saab kahtesid ja ma ei tea, kui tänapäeval veel klassikursust kordama jäetaks, siis ilmselt teda on üks nendest. Ülejäänud aga kõik oskasid esimesed klassis soravalt lugeda või õppisid selle ära esimse paari kuuga. Ma tõesti ei arva, et teemaalgataja laps oleks \”eriline\”, pigem just selline, nagu esimesse klassi minev laps olema peaks.
Kui laps nii tubli ja andekas tundub, siis varem oleks pidanud selle peale mõtlema ja lapse 6-aastaselt I klassi katsetele saatma, et ta 6,5-aastaselt I klassi astuda saaks.

Tegelikult on hea, kui koolidel on katsed, toob emad pilvedelt maa peale.
Iseenesest on see teema mõttetu, sest last ei ole võimalik II klassi \”panna\”, selleks on ikka Haridusameti ja kooli luba vaja.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

Mul ka selline lugeja ja terane tüdruk. Sünnipäev on juunis. Sai siis seitse ja läks sügisel kooli. Esimesse klassi ikka. Kuigi kodus väga õpihimuline ja nutikas, olen nüüd, kolmanda kooliveerandi lõpuks mõtlema hakanud, et oleks pidanud ta ehk veel aastaks koju jätma.
Ja mitte sellepärast, et ta ei saaks koolis hakkama akadeemiliste või sotsiaalsete oskuste poolest, vaid sellepärast, et ta ei saa hakkama koolirutiiniga. Sellega, et tunnis ongi teinekord igav, sellega, et tuleb 45 minutit keskenduda. Sellega, et kas kõik asjad said kaasa ja ka näiteks sellega, et teinekord tuleb kodus veel midagi ära teha. Kuigi koduseid töid on minimaalselt. Oma kohustuslikku kirjandust loeb ta suure vaevaga, kuigi talle lugemine muidu meeldib.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

ei tea, jah, mis see kõige õigem oleks.
saan rääkida meie koolisüsteemist läbi oma nüüdseks 23aastase poisi.
nüüd võin ütelda, et oleks pidand varem panema. klassis on tase ikka nii erinev ja keegi mingit lisamaterjali tekitama ei hakka.
teismelisel oli koolis juba nii igav, et kui tagant ei oleks utsitanud, poleks üldse õpikuid lahti teinud, koolist tunnist jäi kõik külge. ja muutus loheks. kodutööd viksis teistelt maha.
meie süsteemi viga on ka see, et korratakse aina ühte ja sama ja nö \”targemad\” ei saa aru, miks peab juba selget asja uuesti õppima. ja see tekitas trotsi.
gümna lohistas läbi normaalselt, ja lõpuks lõpueksamitel läks alt ajaplaneerimisega, ei jõudnud puhtandeid õigeks ajaks tehtud ja sai seetõttu vähem punkte.:)) ülikooli küll sai sisse.
nii et, soovitaks kindlasti vanemasse klassi panna. et kui maakool, siis asi rahulikum kah, kui ongi midagi, siis teised aitavad järgi ja teises klassis lapsed juba asisemad-targemad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

Minu abikaasa on selline inimene, kes läks kooli aasta varem ja viidi kiirelt üle 2 klassi.
Tema sotsiaalsus on väga nõrk, tal ei ole sõpru, on kolleegid. Ise ta ka tunnistab, et selline samm ei ole suhtlemisoskustele kasuks tulnud. Ja eks tema lapsepõlv on ka üsna kuiviku oma olnud ja tal on raske mõista elava loomuga lapsi.

Kas teemaalgataja laps on loodusõpetuses ka kodus? Lisaks loomadele tuleb tunda Eesti suuremaid jõgesid, järvesid, teada kõrgustike, saari. Maakondasid jne jne.
Kuidas pranglimisega läheb?

Andekat last ei tasu vast maakooli tasemele jätta?
Pane aga laps erikallakuga kooli ja kui on näha, et tal on seal masendavalt igav, siis koolis juba otsustatakse üle viimine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

Ei ole seal koolis asi ühti nii hull, et kohe nii igav hakkab. Ja kui hakkabki siis õpetajad annavad ju lisatöid mida siis saavad need teha kes kiirema taibuga.
Õpib teistega koos olema, koostööd tegema, kooli reeglitele alluma, õpib õpetajat kuulama, teistega arvestama, oma järjekorda ootama jne jne

Mõtle ka sellele, et kui sa paned ta kohe teise klassi siis klassikaaslased on vanemad aasta jagu, ja see aasta annab tulevikus kõvasti tunda.

Minu poeg luges vabalt, kirjutas vigadeta, arvutas kuskil 30 piires vabalt, numbreid tundis saja piiris, inglise keelt oskas juba natuke rääkida jne. Eelkooli õpetaja vaid kiitis ja ütles, et oleks võinud ta vabalt 6selt juba kooli panna, panime 7selt. Vahel küll mainib, et teised ei saa aru või teevad mõnda ülesannet nii kaua, aga ta ei ütle, et tal on igav koolis, õpetaja annab pidevalt talle raskemaid ülesandeid ja jälgib, et lapsel poleks igav.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

Minu poiss õppis lugema 3,5 aastaselt ja seda nii trüki- kui kirjatähtedes. Ja loeb väga väga ladusalt ja raamatute vastu on tohutu huvi.
Jah, loebki nii kiirelt, et vaatab supakatega filme.
Enamus töövihikuid on kodus meil läbi töötatud (tema poolt üksi) ja eelkooliga tegime ka tutvust. Kirjutamisel teeb haruharva vigu – g, b, d tulevad kõik õigetesse kohtadesse. Liidab, lahutab, isegi korrutab 20 piires.
Vanust tal praeguseks 7 ja sügisest läheme kooli…ja ikka esimesse klassi
Soovitan sama sulle, eelkõige seetõttu, et lasteaias pole käinud

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

Meie peres on kogemusi mitme põlvkonna jagu. Kõik lapsed on läinud kooli esimesse klassi ja sama klassiga ka gümnaasiumi lõpetanud. Jah, kooliprogrammist tulenevalt annan siin variante, mis juhtub kui programm on liiga lihtne:

1) tüdruk luges, kirjutas, fantaseeris ja arvutas juba kooli minnes. Algklassides oli elu ilus – tunnistusel ainult viied, klassi priimus, õpetaja tegi pai ja kiitis takka… põhikoolis selgus, et mingit õpioskust noorel ei ole, trots kasvas ja kuskil 7-8klass olid tunnistusel pooled kahed. Põhikooli lõputunnistuse tegi ilusa. Gümnaasiumis sama jätk: 10-11 klass hinded nullis, lõputunnistus neljade ja viitega. Ülikooli sisseastumiseksamid tegi pea maksimumile, kuid kõrgkool sai lõpetatud neljandal katsel, sest mingit õpiharjumust lihtsalt ei olnudki.

2) tüdruk – kooli minnes oskas matemaatikat vanemate vendade kaudu kuni kuuenda klassini (omas nii murdude kui negatiivsete arvude loogikat), kuid keeleliselt areng nõrk. Algklassides sattus hea matemaatika õpetaja, kes pani tüdruku iseseisvalt lahendama olümpiaadiülesandeid, trikiga materjali, vanemate klasside õpikutest ülesandeid. Viiendaks klassiks läks keeleliselt järgi ja teistest möödagi. Hinded enam-vähem (neljad-viied), õpiharjumus null. Riigieksamid 90-100p, kuid kõrgharidus püüdmatu (õpiharjumus puudulik).

3. tüdruk luges enne kooli pakse raamatuid. Õpetaja jagas talle tunni ajaks käibelt maha võetud vanemate klasside lugemikke, et lapse aega sisustada (lihtsalt aabitsast liiga kaugel juba võrreldes klassikaaslastega). Sisemise korralikkuse pealt lõpetast keskkooli kuldmedaliga, kuid kõrgkooli lõpetas kauem kui paljud nõrgemate sisseastumistulemustega kaaslased (õpiharjumus poolik). Samas, tänaseks PhD tudeng.

4. Noormees, algklassides düsgraafiline, kuid põhikoolis igas suunas avanenud – rahvusvahelised olümpiaadid, uurimustööd… Õpiharjumus olemas -> PhD

Kõik need variandid oleks sobinud kas kohe algul või mingil hilisemal hetkel klassist üle hüppamiseks – ehk oleks akadeemilised tulemused täna paremad. SAMAS koos alustanud kaaslased võtsid neid kui \”normaalseid omade kiiksudega\” – kiusamist polnud, sotsiaalseid lõhesid oli, kuid neist ei tehtud välja. Kujunesid ka sõbrad ja kaaslased.

Täna on koolis sama pere järgmine põlvkond – vanemad poevad nahast välja, et lapsed ka õppima õpiksid (erinevalt meie põlvkonnast), kuid sotsiaalne turvalisus on nii pagana oluline, et klassist üle viskamisele ei mõtle keegi. Teate, see on väärtus omaette, kui sul on klass, kes aktsepteerib, et keegi loeb vahetunni ajal raamatut või keegi saabki kontrolltööd viie minutiga tehtud. Üle hüppamisega on oht jääda valgeks vareseks ja siis on kahjud psüühhikale märksa suuremad (õppima õpetamine on ikka kinni kooli ja kodu koostöös ning hariduslike erivajadustega lastele on tänapäeval IÕK olemas – kasutagem siis neid võimalusi).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

Tead, sa hindad oma lapse võimeid üle ja alahindad teisi lapsi. Minumeelest on sinu kirjelduste järgi sul täiesti tavaline keskmisest nutikam etteõpetatud laps.
Minu 6 ja poole aastane poeg hakkas lugema ainult pool aastat tagasi aga kirjutab praktiliselt vigadeta, õigekiri tuleb lihtsalt lugemusest. Kella ei ole talle õpetanud aga tunneb enam-vähem, täna just seletas, et veerand on poolest pool.
Lapse viiest lasteaia sõbrast kolm poissi loevad juba mitu aastat, üks hakkas juba kolmeselt lugema. Paistab, et mu pojal on sõprade valikult hea maitse;)
Jah, su lapsel on esimeses klassis pisut igav, sest ta on selle juba läbi teinud. Aga edaspidi enam ei ole igav.
Mul vanemal pojal oli igav katsetega koolis I klassi esimene pool. Näiteks matemaatikas oli jube tüütu, et ei saanud numbritega arvutuse vastust kirjutada, vaid pidi kindla arvu ruute värvima:) Samas ta ei kurtnud kunagi, et loodusõpetus oleks igav olnud, kuigi tema teadmised selles valdkonnas olid entsüklopeediate ja loodusfilmide abil väga põhjalikud ja detailsed. Esimese klassi esimestel nädalatel tuli ta koju näost valge ja kukkus voodisse, kuigi ei olnud päeval maganud 1-aastasest alates. Lihtsalt nii väsitav oli, vaatamata kõigile oskustele ja teadmistele.
Sinu laps on lihtsalt tubli, rõõmuks õpetajatele ja vanematele. Jõuab käia muusika- ja kunstikoolis, saab kiituskirju jne. Selliseid lapsi on igas klassis.
Mingit põhjendust ei ole teda panna 2. klassi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
kunstiõpetaja

RE: Laps kohe teise klassi?

Aitäh kõigile, kes oma kogemusi jagasid. Minu jaoks jääb põhiliselt kõlama mõte, et hea oleks panna laps algul kindlasti esimesse klassi, et oleks võimalik rahulikult kooliga kohaneda ja vajadusel viia hiljem üle kuhu vaja. Täiesti loogiline ja kui jäerle mõelda, siis see et sellega katkevad tekkinud sõprussuhted siis … no minul isiklikult ei ole ühtki elukestvat sõpra nende laste hulgast kellelga kool esimesed kaks klassi käisin. Sõprade vähesuse üle samas kurta ei saa. Laste sõprus on tetud vanuseni semasti sotsiaalset laadi, sõbrustatakse peamiselt nendega kellega elu kokku viib (on erandeid muidugi, ärge sellest palun teeat tehke, või kui väga vaja tehke uus teema). Teine asi mis kõlama jäi on see õpioskuste ja õpiharjumuse rida, see teeb kõige rohkem südamevalu aga ju ma pean siis ise koguaeg kätt pulsil hoidma, ja jälgima, et ta mul loruks ei kasvaks. Tegelikult peaks indiviid üheltmaalt ise oma teadmisi konstrueerima hakkama ja nende eest vastutama. Tegelema süvendatult sellega milleks on eeldusi ja mille vastu huvi. Kool iseenesest ei tee kedagi targaks, ikka see kui ise õpid ja loed – see on üks asi, mis kuidagi täitsa ära on ununenud inimestel, et kui õppekavas ei ole täuslik on kool vilets, kui õpetaja ei nõua on õpetaja vilets. Aga ühelt maalt ei saa nõuda, kui ikka antud ei ole ei saa ja kõik.

Veel paar asja mis meelde jäid: Mainiti Harry Potteri läbilugemist kui mingit näitajat – minu poolne soovitus keskenduge eesti autoritele, Potter ei ole mingi väärtkirjanudus, põnev küll jah ja mulle väga meeldib isiklikult, aga keeleliselt ikka Niiduga näiteks võrrelda ei anna, kasvõi juba selle tõttu, et on tõlkekirjanudus.
Sellele, kes arvas, et loodusõpetuses peab esimese klassi laps teadma Eesti pikimaid jõgesid jms. Siis see on vist pisut liialdatud, teadma peaks lähimaid naabreid, nelja suuremat linna sh. pealinn, Läänemerd, Suurt Munamäge, suurimat saart ja oma kodukohta. Pikim, laiem ja veerohkeim jõgi tulevad teemaks vast ikka pisut hiljem. Liiatigi meil on nii maailma kui Eesti kaart kodus seinal vahepeal oli huvi väga suur ja siis uuriti meid üht ja teit pidi, nii et jah, meil on loodusõpetusega kõik hästi.
Vigadega kirjutamise kohta, mille üle siin palju on ilgutud ja kinnitatud, et kõigi teite lapsed seda täiesti laitmatult teevad … ma pidasin silmas kirjutamit kui sellist, mitte kirjutamist koolieeluku, 1. klassi lapse või eliitkooli astuda soovia tasemel. Selliseid etteütlusi nagu koolikatsetel, kirjutab ka minu lapse veatult. Vigu teeka kou üritaks kirjutada näiteks massipsühhoos, suusavabrik jms. Minu viga, et ma oma last alahindasin ja ei täpsustanud. Kella tundmine-mittetundine pole ka mingi teema, ma lihtsalt ei ole seda talle õpetanud, on jäänud kuidagi kahe silma vahele, eks võtame teemaks.

Nendele, kes mind usinasti maa sisse on tampinud ja on võtnud vaevaks mind iseloomustada ja minule kui emale hinnanguid anda – saage oma krabiämbri sündroomist üle (termin pärineb Terry Ptatchetti raamatust Rüsin, lugege kui huvi on ;). Kardetavasti vaevab teid endid kõik see milles te mind süüdistate, muidu te ilmselt seliste asjade peale ei tuleks ja nii nõvast ei kisaks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

\”massipsühhoos\” – ma kujutan ette, et selle võiks ühe h-iga kirjutada, isegi vist jääksin mõtlema, kuidas kirjutada
aga \”suusavabrik\” – kuhu seal andekas 7-aastane laps saab vea sisse teha? Kas ühe u-ga või tugeva p-ga?
Usu mind, sa hindad oma lapse võimeid üle.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Laps kohe teise klassi?

Ka minul on küsimus selle Potteri kohta. Kas see on ikka uhkustamise teema, et laps loeb raamatuid, millest ta oma elukogemuse baasil aru saada ei suuda? Mida ta neist raamatutest loeb? Mul on küll suhteliselt terava taibuga ja üsna empaatiline laps, kuid ma ei kujuta ette, et ta oleks 6-aastasena suutnud mõista Harry dilemmat kolmandas raamatus – soov näha dementoreid, et saaks näha ja kuulda oma ema ning surmahirm samaaegselt. Mul on raske kujutada ette kuueaastast nautimas neid lehekülgi viiendas raamatus, kus Harry Dumbledore’i kabintetis Siriust leinab. Ja ma ei kujuta ette, et üks kuueaastane suudaks hoomata Umbridge’i võikust täies hiilguses.

Meie majas luges laps neid üheksa-aastasena ning ausalt öeldes jäi tal ka sel hetkel vajaka teismelise mõistmise oskusest – viienda raamatu pikad enesehalalised monoloogid muutusid tema jaoks veidi tüütuks. Minu jaoks, suure inimesena lugedes, olid need aga oivaline pilt teismelise tagumikus emotsionaalsusest ja mõistusest. Kui ta need viimased raamatud kaks aastat hiljem üle luges, oli hoomamine ja nautimine juba hoopis teisel tasandil.

Miks ei võiks lapsed lugeda lasteraamatuid? Teismelised pubekate raamatuid ja täiskasvanud suurtele kirjutatut? Kas tõesti on mingi küpsuse mõõdupuu, kui laps oskab lugeda ka asja sügavust hoomamata? Ma arvan, et kuueselt Potterit lugedes oleks arusaamine sama hea kui kümneselt Sinuhe lugemisel… ja see ei tundu just ülemäära normaalse mõtlemisena. Sealjuures meeldib Potter ka mule endale raamatuna ning raamatule antireklaami ma teha ei taha. Lihtsalt iga asja jaoks on oma aeg ja koht.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 84 )


Esileht Koolilaps Laps kohe teise klassi?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.