Lubasin pojad alates 12-eluaastast üksi randa. Läksid sõpradega, lugesin sõnad peale, et kui vette läheb neli poissi, siis veest tuleb välja neli poissi ja kõik on samad poisid, kes vette läksid, üksteist ei uputata, ei hoita vee all jms, iga poole tunni tagant saadetakse sõnum, et kõik korras.
Kõik lapsed olid ujumistrennis käinud ja olid siiski mõistlikud ning kõik oli korras… nüüd kõik pojad ja nende sõbrad täisealised.
Nõukaajal sai küll juba 8 aastaselt käidud ja väiksed pägalikud olid kaasas. Suuremad ikka vaatasid ja pägalikud sügavale läinudki. Kui 12 aastane ka ei tohi ise rannas olla, et tal tekiks vastutus ja ohutunne ilma vanemateta, kuna temast siis suur saab?
Kui ära upub, siis ei saagi.
iga poole tunni tagant saadetakse sõnum, et kõik korras.
See on küll korralik terror. Lapsevanemale mugav, aga lapsele metsik kohustus. Poole tunni tagant?!! Mina pidin noore inimesena ka paari tunni tagant koju helistama, ma ei ole sellest traumast siiani üle saanud (olen 50).
iga poole tunni tagant saadetakse sõnum, et kõik korras.
See on küll korralik terror. Lapsevanemale mugav, aga lapsele metsik kohustus. Poole tunni tagant?!! Mina pidin noore inimesena ka paari tunni tagant koju helistama, ma ei ole sellest traumast siiani üle saanud (olen 50).
Mida rohkem tehnoloogia edasi areneb, seda rohkem vanemate kontrollimisvajadused rakendust saavad. Samas ehk otsitakse tänapäeval sp lapsi politseiga vähem (omal ajal mina ja mu vend mõlemad oleme mõne korra nii “ära kadunud”, et üle linna paanika lahti (tegelt olime kellelgi külas vms)).
iga poole tunni tagant saadetakse sõnum, et kõik korras.
See on küll korralik terror. Lapsevanemale mugav, aga lapsele metsik kohustus. Poole tunni tagant?!! Mina pidin noore inimesena ka paari tunni tagant koju helistama, ma ei ole sellest traumast siiani üle saanud (olen 50).
Kuskohast sa helistasid siis? Veetsid oma õhtuid ainult telefoniputkade läheduses? Või liialdad ikka natuke?
iga poole tunni tagant saadetakse sõnum, et kõik korras.
See on küll korralik terror. Lapsevanemale mugav, aga lapsele metsik kohustus. Poole tunni tagant?!! Mina pidin noore inimesena ka paari tunni tagant koju helistama, ma ei ole sellest traumast siiani üle saanud (olen 50).
Kuskohast sa helistasid siis? Veetsid oma õhtuid ainult telefoniputkade läheduses? Või liialdad ikka natuke?
Aga täpselt nii oligi, otsisingi töötavat putkat pidevalt. Pooled putkadest ju veel ei töötanud ka. See oli äärmiselt, kohutavalt, julmalt ebameeldiv.
Noh putka otsimine ja käe sirutamise järel sõnumi saatmine on ikka hoopis erinevast raskuskategooriast asjad.
Ainus nõrk koht, mida ma näen – kui lapsed lihtsalt unustavad selle sõnumi saata, siis kas on endal seda võimet rahulikuks jääda.
Lubasin pojad alates 12-eluaastast üksi randa. Läksid sõpradega, lugesin sõnad peale, et kui vette läheb neli poissi, siis veest tuleb välja neli poissi ja kõik on samad poisid, kes vette läksid, üksteist ei uputata, ei hoita vee all jms, iga poole tunni tagant saadetakse sõnum, et kõik korras.
Ja mida see sõnum annab? Kui sõnum jääb tulemata, paned autole hääled sisse, et see elutult vees hulpiv laps välja korjata? Saad ju isegi aru, et uppumine käib minutite, mitte tundidega.
Lubasin pojad alates 12-eluaastast üksi randa. Läksid sõpradega, lugesin sõnad peale, et kui vette läheb neli poissi, siis veest tuleb välja neli poissi ja kõik on samad poisid, kes vette läksid, üksteist ei uputata, ei hoita vee all jms, iga poole tunni tagant saadetakse sõnum, et kõik korras.
Ja mida see sõnum annab? Kui sõnum jääb tulemata, paned autole hääled sisse, et see elutult vees hulpiv laps välja korjata? Saad ju isegi aru, et uppumine käib minutite, mitte tundidega.
Minu meelest ka täiesti arusaamatu ja last ahistav nõue antud kontekstis. Ma saan aru sellest, et vanem palub lapsel alati teatada, kui ühest kohast teise liigutakse – on normaalne, et lapsevanem teab, kus laps asub. Aga mis mõte on rannast iga poole tunni tagant sõnumit saata? Kui sõnumit ei tule seetõttu, et laps unustab, paneb see lapsevanema vaid muretsema. Ja kui sõnumit ei tule õnnetuse pärast, siis pole niikunii enam midagi teha. Panna lapsele selline kohustus, et ta peab meeles pidama, et iga poole tunni tagant emale sms-ida, on paras terror.
Nojah, alles uppus 17-aastane ära, kes vaevalt ujumisoskuseta oli.
Kuna olen 7-aastaselt lasteaiakaaslase matnud (uppumine) ja 18-aastaselt klassiõe paisjärvest välja toonud, siis minu lapsed ei käi ilma täiskasvanuta isegi tiigi ääres mitte. Uppumine on kiire ja rahulik surm, Baywatchi moodi karglemist ja veepritsimist ei toimu ja seega peabki olema keegi, kes nn. päid loeb ja kiirelt reageerib. Olgem ausad, lapsed ja teismelised ei adu riske ega ka inimvõimete piire, teismelised isegi kompavad neid piire ja sa ei saa kunagi kindel olla.
Nojah, alles uppus 17-aastane ära, kes vaevalt ujumisoskuseta oli.
Kas ujumisoskus sõltub vanusest? Vist alles oli mingi uuring mille järgi 3/4 eestlastest ei oska ujuda. St. sellisel tasemel, et seda ujumisoskuseks nimetada. 5 m vee peal püsimist ei ole veel ujumisoskus.
