mu laps (4.a) vihjas, et tal on lasteaias igav.
Tahab teisse aeda koos oma sõpradega 😀
Väidetavalt on aias samad igavad mänguasjad, samad tegevused, ei midagi uut.
Õues ka kõik sama. Midagi uut eriti ei toimu.
Mida arvata ?
Täiesti tõsiselt räägib sellest ja mitte esimene kord.
Ütle talle, et kui on igav, siis tuleb ise tegevusi välja mõleda ja teisei lapsi ning kasvatajaidki sellesse kaasata. Kes julgeb kinnitada, et teises lasteaias huvitavam oleks?
Igavus on muide väga inspireeriv olek…. Seda peaksid arvetama ka lasteaia kasvatajad ning lastele piisavalt tegevusi leidma, et lapsed ise pättusi tegema ei hakkaks :). Veel enam on nii koolis.
kahtlustan, et ei tehtagi midagi inspireerivat. Mäng, söök, õues, söök, uni, mäng, õues. Kuhu jääb midagi arendavat ?
Pidevalt ikka lapsed ei jõua kõike ise uut välja mõelda, peaks ikka vahel ka suunama ja näitama. Kaua sa sama asja mängid
Oih, mäng ongi kõige arendavam asi, mida lapsele vaja. Suurepärane, et lastel mängida lastakse ja ei tüüdata pideva “arendamisega”.
Aga kui nii arvad, nagu kirjutad, siis peaksid ikka eelkõige lasteaia õpetajatega rääkima. Mis on nende pedagoogilised seisukohad…
Tuttav teema. Tasub koosolekul suu lahti teha, küsida, kas on piisavalt mänguasju. Tavaliselt ei ole. Ühed ja samad ringlevad päevast päeva. Olen viinud ise lasteaeda raamatuid, mis kodus juba ammendunud, samuti paariks nädalaks näiteks raudteekomplekti laenuks jne. Tasub vanemate ja õpetajatega arutada, kas millestki on puudust. Oleme pannud mitme vanemaga seljad kokku ja viinud lego klotse rühma. Ei pea olema kohustust midagi viia, aga ehk kellelgi seisab midagi, mis võiks tervele rühmale rõõmu pakkuda.
Pärida õpetajatelt aru, milliseid õppekäike planeeritakse, kas saab kuidagi abiks olla jne. Eeldab muidugi veidi endal tegelemist, aga enamasti keegi seda ei viitsi. Kui ei ole superaktiivseid õpetajaid, siis eks need päevad seal aias üsna üksluiselt kulgevadki.
Minu poisil hakkas veidi enne 5a periood, kus absoluutselt kõik oli igav. Lasteaed, õues, kodus, isegi TAHVELARVUTI ja multikad. Ja üsna kähku peale seda tuli, et tema ei viitsi, ei oska ja ei jaksa midagi teha.
Aga kui probleem ainult lasteaias on, siis ma uuriks pigem seda, et kuidas on läbisaamine omaealistega. Kas võetakse mängu, kas on sõpru tekkinud jne.
Kuna mul jäi silma see lause, et ta tahab sinna lasteaeda, kus ta sõbrad on.
No aga sa oled ju ise lasteaias käinud-näinud, et kuidas sulel endale tundub, kas on mänguväljak väike, kas on mänguasju ja raamtuid vähe? meil on aias küll väga palju mänguasju, puzlesid, lauamänge, suur raamaturiiul, lisaks veel mingil määral kostümeerimisajsu (kübarad, sallid).
Kas su lapsel sõpru on? mõnikord on asi selles, et laps ei ole sotsiaalne ja ta on üksi. 4-aastasel ongi üksi igav.
Samas võib see ka lihtsalt protest lasteaia vastu olla. uuri õpetajatelt, kuidas ta päeval end ülal peal – ehk mängib rõõmsalt, ei virise, et igav on ja koguaeg tegevuses?
kahtlustan, et ei tehtagi midagi inspireerivat. Mäng, söök, õues, söök, uni, mäng, õues. Kuhu jääb midagi arendavat ?
Pidevalt ikka lapsed ei jõua kõike ise uut välja mõelda, peaks ikka vahel ka suunama ja näitama. Kaua sa sama asja mängid
Asi on läinud juba tõesti nii hulluks, et lapsed ei suuda ise mänge välja mõelda. Ja sellel on katastroofilised tagajärjed! Just vaba, oma väljamõeldud mäng on lastele kõige arendavam!
tundub jah, et see pidev vaid enamasti mäng (samade asjadega veel eriti) on minu lapsele igav ja tüütab ära.
Normaalne oleks, kui laps oskab mängida teiste lastega, kividega, käbidega, oksakestega…
Minu poisil hakkas veidi enne 5a periood, kus absoluutselt kõik oli igav. Lasteaed, õues, kodus, isegi TAHVELARVUTI ja multikad. Ja üsna kähku peale seda tuli, et tema ei viitsi, ei oska ja ei jaksa midagi teha.
Aga kui probleem ainult lasteaias on, siis ma uuriks pigem seda, et kuidas on läbisaamine omaealistega. Kas võetakse mängu, kas on sõpru tekkinud jne.
Kuna mul jäi silma see lause, et ta tahab sinna lasteaeda, kus ta sõbrad on.
ta tahab teise lasteaeda koos praeguste lasteaia sõpradega, mitte mingite teise aia sõprade juurde. Ta saab aias väga hästi kõigiga läbi ja omab mitut lähedast sõpra ka, kõik on seal normaalne temaga, sõbralik laps, aga kui aus olla ma näen, et aias on vähe mänguasju tõesti ja kardan, et kui nii jätkub, siis areng seal läbi mängu küll hea ei ole, kui ruum peaaegu tühi. Kas teie laps mängib ka mitu aastat vaid viie erineva mänguasjaga ? Aga erinevale vanusegrupile peaks ju ometi olema ka erinevale vanusele vastavad mänguasjad. Hetkel tundub, et 5-7 aastased hakkavad järgmised aastad 3-4 aastaste mänguasjadega mängima. Teise mingisugusesse aeda tahakski ta just seetõttu, et midagi uut ajule saada.
Ahsoo. No siis võib tõesti olla, et lasteaias on vähe vahendeid uute mänguasjade soetamiseks.
Aga siin tuleb appi vanemate leidlikkus ja hea tahe. Kui kodus on selliseid asju, millega oma laps mängida enam ei soovi, saab need lasteaeda annetada. Enne muidugi küsida, kas nad võivad vastu võtta.
Meil lasteaias(erakas ja mitte Eestis) sellega probleemi pole. Pigem on neid asju neil seal liiga palju. Aga isegi nemad võtavad pehmeid kaisukaid vastu hea meelega.
Tõsi, ma ka pooldan seda, et laps võiks osata mängida vajadusel ka käbide, kivide, puuokstega jne.
See suurendab lapse fantaasiamaailma.
Kui ma oma lapse lasteaiale mõtlen, siis hommikuti teda viies ja öhtuti järele minnes on rühm mänguasjadest üsna tühi. Seda aga mitte seepärast, et mänguasju ei ole vaid need on igaüks oma kapis, korvis, hoiukohas vms. Lapsi suunatakse pidevalt võtma välja vaid need asjad, millega mängitakse ning kui mäng läbi, siis need tagasi panema ning alles seejärel uued asjad välja võtma. Ei ole nii, et kõik asjad on laiali tuuseldatud mööda rühma. Õhtul järele minnes olen sattunud enamasti ajal, kui hakatakse õue sättima ning siis ongi rühm mänguasjadest tühi. Tegelikult on lihtsalt lapsed enne õueminekut kõik asjad oma panipaikadesse ja kohtadele tagasi pannud. Seejärel alles hakatakse riietuma.
ma näen, et aias on vähe mänguasju tõesti ja kardan, et kui nii jätkub, siis areng seal läbi mängu küll hea ei ole, kui ruum peaaegu tühi.
Päris mäng on üks osa arengust küll, aga lasteaias toimub ju arendamiseks palju õppetegevusi, laulu- ja liikumistunnid, käiakse õues jne … terve hommikupoolik on juhendatud tegevusi täis, pärastlõunal peale magamist-söömist ringid jm
Päris mänguks jääb aega tegelikult üsna vähe
Lapse jutt on muidugi loomulik (lapse jutt), aga lasteaeda küll sellepärast vahetama ei hakkaks.
ma näen, et aias on vähe mänguasju tõesti ja kardan, et kui nii jätkub, siis areng seal läbi mängu küll hea ei ole, kui ruum peaaegu tühi.
Päris mäng on üks osa arengust küll, aga lasteaias toimub ju arendamiseks palju õppetegevusi, laulu- ja liikumistunnid, käiakse õues jne … terve hommikupoolik on juhendatud tegevusi täis, pärastlõunal peale magamist-söömist ringid jm
Päris mänguks jääb aega tegelikult üsna vähe
Lapse jutt on muidugi loomulik (lapse jutt), aga lasteaeda küll sellepärast vahetama ei hakkaks.
No täpselt! Nendega ju tegeletakse kogu aeg, polegi eriti aega omi mänge mangida. Laulavad, võimlevad, joonistavad, voolivad, kleebivad, iga päev teevad midagi arendavat, nii palju on organiseeritud tegevust.
Mu meelest on just hea, kui laps õpib ka oma fantaasiat kasutama ja ei oota, et talle väljastpoolt pidevalt midagi uut välja pakutaks.
Kas teie laps mängib ka mitu aastat vaid viie erineva mänguasjaga ?
Vaevalt, et selles aias ongi vaid 5 asja, ära nüüd liialda.
Aga jah, tihtilugu neil lastel, kel eriti palju asjade valikut pole, areneb oma fantaasia- ja mängumaailm palju kiiremini välja. Ainult anna aega 🙂
Mida te ometi kardate? Et lasteaed ei tööta igal minutil te laste arendamiseks piisavalt? No arendage oma last siis ise, pärast aiast toomist on teil selleks ju piisavalt aega, oma laps ju.
Minu poisil hakkas veidi enne 5a periood, kus absoluutselt kõik oli igav. Lasteaed, õues, kodus, isegi TAHVELARVUTI ja multikad. Ja üsna kähku peale seda tuli, et tema ei viitsi, ei oska ja ei jaksa midagi teha.
Aga kui probleem ainult lasteaias on, siis ma uuriks pigem seda, et kuidas on läbisaamine omaealistega. Kas võetakse mängu, kas on sõpru tekkinud jne.
Kuna mul jäi silma see lause, et ta tahab sinna lasteaeda, kus ta sõbrad on.
ta tahab teise lasteaeda koos praeguste lasteaia sõpradega, mitte mingite teise aia sõprade juurde. Ta saab aias väga hästi kõigiga läbi ja omab mitut lähedast sõpra ka, kõik on seal normaalne temaga, sõbralik laps, aga kui aus olla ma näen, et aias on vähe mänguasju tõesti ja kardan, et kui nii jätkub, siis areng seal läbi mängu küll hea ei ole, kui ruum peaaegu tühi. Kas teie laps mängib ka mitu aastat vaid viie erineva mänguasjaga ? Aga erinevale vanusegrupile peaks ju ometi olema ka erinevale vanusele vastavad mänguasjad. Hetkel tundub, et 5-7 aastased hakkavad järgmised aastad 3-4 aastaste mänguasjadega mängima. Teise mingisugusesse aeda tahakski ta just seetõttu, et midagi uut ajule saada.
Ja laps päriselt ütleb nii, et ta tahab midagi uut ajule saada. Ahahhhaaaa!
Ma ei tea… ma käisin eile oma väikelastega metsas ja terve päev kulus kivide uurimiseks, nende lõhkumiseks, et teada saada, millest kivi koosneb. Samuti roniti puude otsas. Käbisõda ja käbitornide ehitamine. Jooksmine, juurikatest üle hüppamine. Kännuseente uurimine. Liblikate märkamine. Keegi ei kurtnud, et tal oleks oma aju arendamiseks mänguasju vaja.
Ma arvan, et lapse probleem on mujal – talle ei meeldi oma lasteaia täiskasvanud. Aga kas probleem on seetöttu täiskasvanutes, seda ei tea, sest osad lapsed ei armastagi täiskasvanuid vaid eelistavad omaealiste seltskonda. Ehk on õpetajad ranged või on seal lasteaias liiga palju või vähe reegleid, mis lapsele ei sobi. Ei tea.
Samuti ei saa ma üldse aru sellest mänguasjaprobleemist. Kas ei piisa siis lasteaias õpetajatega rääkimisest ja uurimisest kuipalju neid on ja kas oleks juurde vaja. Mänguasju juurde saaks ju odavalt alati – paneks kasvõi FB-sse kuulutuse üles, et see ja see lasteaed ootab sellises vanuses lastele sobivaid mänguasjaannetusi. Olen kindel, et mänguasju tuleks sellise kuulutuse peale kuhjaga. Teine küsimus on, et kuhu neid panna…
Mina oleks üliõnnelik, kui laps lasteaias mängida saaks. Kuna aga lastel on õpetaja arvates kehvad sotsiaalsed oskused ja mitmel erivajadused, hoitakse neid võimalikult palju laua taga tegevuses, et oleks lihtsam hallata.
Nelja-aastased tavaliselt ei oska omast peast välja mõelda, et mingites teistes lasteaedades on kuidagi toredam, või üldse lasteaia vahetamise mõtte peale tulla. Vähemalt minu lapse jaoks küll lasteaed oli lasteaed ja ta kas tahtis parasjagu sinna minna või siis mitte – see viimane tähendas loomulikult kojujäämist. Kui mitmed lapsed sellist juttu räägivad, siis peavad nad selle idee kuskilt saanud olema.
Aga teemaalgataja, kuidas lapse arenguvestlusel oli, kas selleks ajaks veel ei olnud see teema üles kerkinud, et oleks saanud õpetajatega arutada?
Kas lasteaias mingeid ringe ei ole, mis päevi erinevamaks muudaks? Meil saavad nad valida kunstiringi, robootika, saksa keele, vene keele, vist midagi oli veel. Ringid on muidugi tasulised. Kas lasteaias töötavad eraldi muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja? See annab ka vaheldust, kui kogu aeg ühed ja samad täiskasvanud ümber ei ole.
Tundub, et su 4-aastane on avastanud virisemise oskuse. Ära pööra sellele tähelepanu, sest muidu kaebleb varsti kõige üle.
mu laps (4.a) vihjas, et tal on lasteaias igav.
Tahab teisse aeda koos oma sõpradega ????
Kas sellest lausest võiks aru saada nii, et lapsel pole selles lasteaias, kus ta käib, sõpru? Et sinu lapsel on küll olemas väga head sõbrad, kellega mäng sujub ja kunagi pole igav, ent need sõbrad pidid käima mingis teises lasteaias?
See on päris huvitav jutt, sest 4-aastase põhilised sõbrad ongi tavaliselt tema kodukandi eakaaslased, kellega koos käiakse ka samas lasteaias. Või on su laps sõbrunenud sinu tuttavate lastega, kes teil koos vanematega aeg-ajalt külas käivad?
Muidu kaldun siiski arvama, et su 4-aastasel on mure kusagil mujal. Kas ta kodus istub palju ekraani ees? V-o on tegemist ekraanisõltuvusega, st igasugune õuesmängimine jms tundubki seetõttu igav? Mu enda 4-a lapsed ei kasutanud ka eriti palju mänguasju, neile sobisid liiv, kivikesed, oksad jms. Joonistasid, vaatasid raamatuid, lobisesid, mängisid peitust ja palli. Igavuse üle ei kurdetud. Igavus on rohkem teismeliste teema 🙂
Kas sellest lausest võiks aru saada nii, et lapsel pole selles lasteaias, kus ta käib, sõpru? Et sinu lapsel on küll olemas väga head sõbrad, kellega mäng sujub ja kunagi pole igav, ent need sõbrad pidid käima mingis teises lasteaias?
See on päris huvitav jutt, sest 4-aastase põhilised sõbrad ongi tavaliselt tema kodukandi eakaaslased, kellega koos käiakse ka samas lasteaias. Või on su laps sõbrunenud sinu tuttavate lastega, kes teil koos vanematega aeg-ajalt külas käivad?
Teemaalgataja kirjutas nii:
“ta tahab teise lasteaeda koos praeguste lasteaia sõpradega, mitte mingite teise aia sõprade juurde. Ta saab aias väga hästi kõigiga läbi ja omab mitut lähedast sõpra ka, kõik on seal normaalne temaga …/”
Pigem arutaks kõigepealt õpetajatega, kas tal on seal sõpru (võib-olla läinud riidu, ei suju enam midagi), äkki põtkib rohkem lasteaia kui sellise vastu (kodus emaga tahaks rohkem olla, kevadel rohkem väsinud lasteaias käimisest). Mõtiskleks natuke ehk ka selle üle, kas muidu tema elus ongi nii, et pidevalt on uusi asju (koduhoovis vaevalt atraktsioonid mõne kuu tagant vahetuvad ja kas peaksidki), pidevalt keegi organiseerib talle tegevusi ja mänge/või harjunud palju ekraanis olema, et ise enam väga ei oskagi ilma ekraanita või organiseeritud tegevuseta olla ja mänguideid või tegevusi mõelda (kahjuks olen näinud selliseid).
Kahtlustad, et lasteaias ei toimugi midagi. Kas teil nädalategevusi kuskil kodulehel või rühma seinal üleval ei ole. Minu, sugulaste, sõprade laste kogemuse põhjal on munitsipaalalasteaedades siiski organiseeritud tegevused (hommikupoole) olemas ja lisaks on kõigis lasteaedades olnud veel võimalus tasuliste huvialaringide kasutuseks (peale lõunauinakut). Seega vaba mänguaeg oligi sisuliselt enne hommikusööki varajasematel tulijatel rühmas, peale õppetööd õues ja peale õhtuoodet ja enne õueminekut/enne kojuminekut rühmaruumis. Lastehoidusid tean küll selliseid, kus tõesti organiseeritud õppetegevusi ei olegi.
Mänguasju vaevalt päris 5 on, aga alati annab õpetajatega rääkida/tähelepanu pöörata(äkki organiseeritakse midagi juurde) ja lasteaia kehvemate võimaluste puhul lapsevanematega koos rühma (oma lapsi) aidata (soetada, tuua kuskilt kellegi vanu).
Kuidas see küll võimalik on, et lasteaias on igav, kui seal on ometi nii palju lapsi. mina mõtlesin küll väiksena, et mul on igav. olin kodune laps, lasteaias ei käinud. pidin ise tegevusi endale leidma, sest ega keegi mu aega ka sisustada jõudnud. lihtsalt hoiti silm peal.
siis pole asi teil vast selles, et lasteaias pole tegevusi. vaid selles et tal pole sõpru kellega mängida.
olen teemaalgataja, tal on aias sõpru, miks te ei süvene teemasse.
Ta on väga seltsiv laps, näen ju ise kõrvalt ka.
Lasteaias on ühekülgsed igavad, samad mänguasjad ja tegevused, muud midagi.
Me ikka süveneme – sina süvene vastustesse ka! Asi on selles, et mängimiseks jääb aias nagunii vähe aega, muid tegevusi on palju.
See et 4-aastane igavust kurdab, ei ole ka midagi erilist ja ei tasu ülitõsiselt võtta.
Pane siis kodust mänguasi kaasa, kui tõesti kuidagi ei oska olla.
Paned teise aeda, aga äkki on seal veel igavam? Millega laps kodus aega veedab, kas tal seal pole igav? Minu üsna seltsivatele lastele oli just kodus olemine pigem karistuseks, neile meeldis just lasteaia seltskond ja õhtuti ei tahetud tihti koju tulla.
Kõige lihtsam variant on viia ise mõni uus mäng lasteaeda, ma ostsin Maximast paar lauamängu kui seal mänguasjad -40% olid ja viisin lasteaeda, meil oli ka veidi üksluiseks läinud samade asjadega aasta otsa mängida.
Lasteaialapsed nimetavad tihti enda rühma “oma lasteaiaks”. Mina arvan, et ta on sul koos õpetajaga või mõne ürituse raames või lihtsalt niisama sattunud uudistama mõnda teist rühma ja selles olevaid mänguasju. Sellest nüüd räägibki 🙂 Esimese pilgu peale on teistmoodi mänguasjad ikka põnevamad ja külas supp magusam 🙂
Lapsed mängivad palju paremini, keskendunumalt ja huvitavamalt, kui neil pole ülearu palju asju. Nii lihtsalt on. Laste aega ei tohi üleorganiseerida, kas tahad, et sul kasvaks laps, kes ootab, et keegi pidevalt tema aega planeeriks ja tema eest mõtleks?
Mulle tundub, et paljud siin idealiseerivad lasteaeda. A’la palju sõpru, palju mänguasju, toredad tegevused.
Prooviks ise veeta seal mõni päev hommikust õhtuni. Väga palju aega kuulub igasugustele rutiintegevuste: koos söömine, WCs käimine terve rühmana enne õue/magama minekut, kätepesu, riietumine jne. Joonistamisel/meistedamisel valitakse pigem lihtsamaid asju, sest õpetajal pole mahti iga last eraldi abistada. Mänguasjade kogus sõltub küll grupist, aga võimalused nendega mängida on piiratud: tiheda päevakava tõttu ei jõuta mängu süveneda, juba vaja kuskile tormata. Teised lapsed segavad mängu (4-aastaste arengu tase on ikka väga kõikuv), kui ühele lapsele meeldib ehitada, siis kindlasti leidub teine, kellele meeldib lammutada. Tegevused on suht samad päevast päeva, nt jalutamine sama liivakadti ümber.
Minu arvates koduse lapse elu on palju huvitavam ja arendavam. Laps saab piisavalt üks ühele tähelepanu, ise mõtleb välja tegevusi ja mänge, liigub rohkem õues, õpib tundma erinevaid kohti. Omavanulistega suhtlemiseks piisab täiesti 2-3 sõpra 20 asemel.
Kokkuvõttes, ma üldse ei imesta, et mõni laps ei naudi lasteaias käimist. Ei tasu kohe sildistada, et lapsel pole fantaasiat või ei saa teistega läbi. Mina usaldaks oma last. Kui ütleb, et ei ole tore, ju nii siis on. Otsiks muud lahendust (väiksem hoid, poolikud päevad, hoidja jne).
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
