Ilmselt tõesti taas naine, kellele mehega rääkimine on mingi üle mõistuse raske asi, mis ei olegi nagu kohane.
Ega need naised, kes oma meestega kõigest vabalt rääkida saavad, ei suudagi mõista, et on ka selliseid mehi, kellega ei saa mitte midagi normaalselt arutada. Kes ei vasta ühelegi (nende jaoks) ebameeldivale küsimusele. Kes nt teesklevad keskendunud telekavaatamist vms kui naine temaga rääkida üritab ja kui ikka järele ei jäeta, käratavad lõpuks: “Ole vait, näed ju, et ma vaatan saadet!” ja sinnapaika see vestlus jääbki..
Ei ole kõik mehed lahkelt nõus kõigile küsimustele vastama ja suhteprobleeme arutama.
Ja nendega abiellutakse siis kuidas ja miks? Kuidas tal see abieluettepanek üle huulte tuli? Või jah-vastus.
Kui oma elukaaslase käest ei saa küsida sedagi, miks sa taldrikut pildistasid, on minu meelest ikka masendav. Ega üldse saa temaga rääkida.
Aga miks endale elukaaslaseks valida inimene, kellega ei saa mitte midagi rääkida. Kas igav pole, kui mees on ainult seksiks, teistele näitamiseks ja kodutöödeks, aga temaga midagi arutada ei saa? Kas abikaasa ei peaks ka sõber olema? Te ei vaja seda?
Miks valida endale abikaasa, kellelt ei julge lihtsat küsimust küsida või kes seepeale lihtsalt minema jalutaks.
Okei. Teie oma valik, aga ma ei kujutaks ettegi, et ma abielluksin mehega, kellelt ma ei julgeks küsida: nägin su telefonis, mis oli lapse käes, taldriku pilti, kas sina tegid selle ja miks.
Mis selles naise peas toimub, kes meeste seast valib ja mõtleb – võtan selle, temaga ei saa rääkida. Kui mitut asja küsin, käratab. Vat on tõeline mees, selle valingi. Armastan teda ja seda, kuidas ta minu küsimuse peale toast uksepauguga lahkub! Mulle meeldib, kui mind ignoreeritakse ja minu sõnumeid ei kuulata ja mu peale käratatakse. No palju õnne.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 14.05 11:48; 14.05 11:49; 14.05 17:38; 14.05 19:26;