Kas reageerin üle?
Mehel algas täna puhkus, tegi selle puhul kolleegidele napsu ja tordi välja. Koju ei toonud midagi. Olen pahane, sest ta ei tähista omaalgatuslikult kodustega mitte kunagi mitte midagi, isegi sünnipäevade osas ütleb, et ta pole harjunud oluliseks pidama. Mees nüüd solvunud, et julgesin selle kohta märkuse teha. Kraamis kapist pooliku pudeli välja, torkas keset lauda ja tõmbas ise laua tagant minema. Selline tunne, nagu kodustega tähistamiseks kõlbavad mingid jäänused ja need ka siis, kui keegi ütleb, et võiks…
Rahadega on kitsas olnud, kui koos lõunatamas käisime viimati, küsisin, kas maksab ise. Vastas selle peale, et “kui vaja on siis maksab”. Lõuna oli 5 euri, kolleegide peale kulutas hetkel üle 20ne. Mossitab nüüd kodus ja mul ka tuju rikutud.
Teema: Mees tähistab töö juures aga ei tähista kodus
Arvan, et sa ei reageeri üle, see ongi imelik.
Ma saaks veel aru, kui ta oleks tööl tähistanud näiteks töölt lahkumist, et leidis uue töökoha ja siis jätab endiste kolleegidega hüvasti, aga kui endal on rahadega kitsas, siis tööl lihtsalt puhkuse pärast pidutsemine tundub veider, seda enam kui kodus isegi sünnipäevi ei taha tähistada. Kuidas see tavaline puhkus siis äkki nii tähistamisväärne on?
No sa ei ole mehe jaoks nii tähtis, kui muu maailm, mis seal ikka imelikku on.
Ta pole rahul ei sinu ega oma perega. Varsti sõidab ilmselt mingi keskeakriisiga ka veel selga – et kas sellistega ma tõesti peangi oma näruse elu lõpuni elama jne teemad.
Kannata ära või astu minema, ega sul muid variante väga pole.
Pole mõtet halada, see ongi elu.
Kui mu mees tuleks koju ja paneks tordi lauale, sest puhkus hakkas… Ma ei teagi, vaataksin vist suu lahti. See on ikka puhtalt töökaaslastega seotud asi.
Kui mu mees tuleks koju ja paneks tordi lauale, sest puhkus hakkas… Ma ei teagi, vaataksin vist suu lahti. See on ikka puhtalt töökaaslastega seotud asi.
Sooh? Sinu jaoks pole mingit vahet, kas mehel on puhkus või mitte? Kuhu mees siis puhkuse ajal igapäevaselt ilma sinuta sõidab, või te puhkate nagunii alati eraldi?
Puhkust, esimest palka, pensionile saatmist jms. tähistataksegi töö juures, mitte kodus. Minu mees vaataks ka kummaliselt, kui ma teeks kodus puhkuseliiku vmss.
Sellest ma ei sa ka aru, kui minnakse välja sööma ja siis hakatakse alles arutama, kelle raha eest süüakse – eriti kui raha ei ole.
20 eurot kamba peale laiaks lüüa pole küll mingi eriti suur väljaminek. Puhkuseraha ju laekub kohe kui puhkus algab. Imelik oled hoopis sa ise, eks ostnud ise mehele koju tort ja naps nii tähtsa päeva puhul. Kohvikus maksavad mõlemad osapooled ise oma arve või klapivad rahad kokku ja maksavad koos.
Puhkust, esimest palka, pensionile saatmist jms. tähistataksegi töö juures
Mina ei ole neist ühtegi kunagi tähistanud (pensioni tähistamiseks pole muidugi võimalust olnudki, aga see ju ebameeldiv, niru oleks see, et visatakse töölt välja ja siis veel kuluta ka oma nappi pensioni teiste kostitamiseks). Samas saan aru küll, et kui mehe töökohal on traditsioon puhkusele minekut tähistada, teised vaataks hapu näoga, et miks mees ei taha tähistada, siis arusaadav, et punnitab kuidagi töökohas selle praasdniku ära, aga kodus tahaks nagu vabalt võtta ja mitte punnitada mingi tähistamist kui loomu poolest ei sobi talle sellised üritused.
Sellest ma ei sa ka aru, kui minnakse välja sööma ja siis hakatakse alles arutama, kelle raha eest süüakse – eriti kui raha ei ole.
See on teatud sorti vaestel inimestel just selline komme kohe. Pannakse teine maksujõulisem enam-vähem sundseisu selle viimasel hetkel teatamisega (et oih, rahakott/pangakaart jäi koju, oih, ma arvasin, et mul on x summa juba laekunud, aga pole veel, oih, siin ei saagi kaardiga maksta, aga mul hetkel sularaha pole üldse vms). (VT “Kaks ja pool meest” Alan Harper, aga reaalist leiab ka näiteid, ma neid igaks juhuks nimepidi ei nimeta).
meil tööl nõutakse tähistamised välja, vahet pole kas inimene tahab või ei taha
puhkusegraafik on seina peal ja enne minekut peab tooma midagi ja tagasi tulija peab ka tooma midagi – sest kolleegid nõuavad. mitte pahaga, aga sõbralikult inimeseme üksteise kallal. Tore on kui reedel kooki saab -puhkused algavad enamasti reedeti.
kodus sa järelikult ei ‘vihja’ piisavalt.
ütled kohe ette näe, sul see asi vaja tähistada, millal kooki tood.
Tööl teeb viisakusest, sest teised teevad.
Puhkuse tähistamine kodus?
Mu mees ka ei tähistaks oma sünnipäeva kodus, mina ikka vaatan, et tort oleks. Tööl tähistan ise puha viisakusest. Puhkuse tähistamine üldse imelik…
Aga reageerid üle. Tahad tähistada, siis organiseeri ise
Ära võta südamesse. Olen tähele pannud ja ka ise tunnetanud, et see töö juures välja tegemine on au asi rohkem. Endale ka sünnipäeva ei meeldiks tähistada tööl või kus mujal iganes, aga kui kõik teised hakkavad seejärel enda eest midagi organiseerima on ka nõme. Ehk siis ilmselt teevad seal asutuses kõik puhkuse alguse puhul mingi väikse koosolemise ja su mees lihtsalt ei soovi halvem olla. Teeb vastu tahtmist pisikese koogi ära ja ongi kõik! Olen isegi nii teinud, pärast söön oma sünnipäeval makarone, sest töökaaslastele on “kohustus” välja teha.
esimest korda kuulen üldse, et keegi puhkusele minekut tähistab, see ju nii korraks, meil ikka, et aidaa ja 2 nädala pärast näeme! kui sedagi. enamasti puhkusele mineja vihub viimasena veel kontoris hoopis tööd teha.
umbes 20 inimest tööl.
reisilt tulles tuuakse küll tihti maiustusi kaasa.
Kui mu mees tuleks koju ja paneks tordi lauale, sest puhkus hakkas… Ma ei teagi, vaataksin vist suu lahti. See on ikka puhtalt töökaaslastega seotud asi.
Sooh? Sinu jaoks pole mingit vahet, kas mehel on puhkus või mitte? Kuhu mees siis puhkuse ajal igapäevaselt ilma sinuta sõidab, või te puhkate nagunii alati eraldi?
Sa tähistad kodus, et su mehel hakkab puhkus? Päriselt? Reede õhtuti ka tähistate, et mehel on kaks vaba päeva?
Teemaalgataja olen. Nagu näa ikkagi arvamused seinast-seina. Mul oleks poogen, kuidas mees oma puhkust töökaaslastega tähistaks, kui ta kodus midagigi tähistaks. Aga ei tähista. Seepärast olen võibolla isegi kade – töökaaslased on meelespidamist väärt, meie aastapäev aga ei tule meeldegi. No ju siis ikka reageerisin üle. Vähemalt mehe seisukohast.
Kas kodu mõte ei olegi selles, et seal võib inimene käituda ja tunda nii, nagu ta päriselt tunneb ja tahab, mitte tegema viisakusest ja kombe pärast mingeid asju.
meil tööl nõutakse tähistamised välja, vahet pole kas inimene tahab või ei taha
puhkusegraafik on seina peal ja enne minekut peab tooma midagi ja tagasi tulija peab ka tooma midagi – sest kolleegid nõuavad. mitte pahaga, aga sõbralikult inimeseme üksteise kallal. Tore on kui reedel kooki saab -puhkused algavad enamasti reedeti.
Jummel, puhkust võtad mingi 4 korda aastas, vastavalt vajadusele. Siis koguaeg tähista. Pole isegi tähistamist väärt, töökoht on mõnus ja puhkust keegi silm pikal ei oota. Pigem võetakse siis välja, kui aegumine ohustab.
Meil on kombeks olnud, et puhkusereisidelt tuuakse magusat, aga ma ei ole enam toonud, sest teised ei käi pea üldse ja ma käin 5 korda aastas ikka.
Puhkusele jäämist tähistatakse ikka töö juures, pole küll kuulnud, et kodus ka puhkuseliiku tegema peaks või naisele töö juurest tükk torti viia tuleks. Ja 20 eurot ei ole ju nii üüratu suur summa, et selle pärast mossitama peaks… v.a muidugi siis, kui te kodus just päris näljas olete.
Ma pole ka selle peale tulnud, et kodus ka puhkuse algust tähistada. Tööle olen küll viinud puhkuseliike, sest esiteks teevad seda teised ka ja ausalt öeldes nädal enne puhkusele jäämist käivad kohvinurgas juba vihjed ,et kas liike ikka ka tehakse. Selles suhtes, ära ole nüüd mehe peale pahane. Selle asemel võiks ise mehele koogi küpsetada puhkuse alguse puhul kui tal see pähe ei tule kunagi.
Kui mu mees tuleks koju ja paneks tordi lauale, sest puhkus hakkas… Ma ei teagi, vaataksin vist suu lahti. See on ikka puhtalt töökaaslastega seotud asi.
Sooh? Sinu jaoks pole mingit vahet, kas mehel on puhkus või mitte? Kuhu mees siis puhkuse ajal igapäevaselt ilma sinuta sõidab, või te puhkate nagunii alati eraldi?
Sa tähistad kodus, et su mehel hakkab puhkus? Päriselt? Reede õhtuti ka tähistate, et mehel on kaks vaba päeva?
Ei, mina ei tähista midagi ja mees ilmselt tööl samuti mitte. Mind lihtsalt üllatab, et mõnes peres on mehe puhkus “puhtalt töökaaslastega seotud asi” – perel pole sest miskit vahet, on mees tööl või puhkusel.
meil tööl nõutakse tähistamised välja, vahet pole kas inimene tahab või ei taha
puhkusegraafik on seina peal ja enne minekut peab tooma midagi ja tagasi tulija peab ka tooma midagi – sest kolleegid nõuavad. mitte pahaga, aga sõbralikult inimeseme üksteise kallal. Tore on kui reedel kooki saab -puhkused algavad enamasti reedeti.
Jummel, puhkust võtad mingi 4 korda aastas, vastavalt vajadusele. Siis koguaeg tähista. Pole isegi tähistamist väärt, töökoht on mõnus ja puhkust keegi silm pikal ei oota. Pigem võetakse siis välja, kui aegumine ohustab.
Meil on kombeks olnud, et puhkusereisidelt tuuakse magusat, aga ma ei ole enam toonud, sest teised ei käi pea üldse ja ma käin 5 korda aastas ikka.
ma hea meelega viin tööle kommi või kooki. Isegi ilma puhkuseta.
algul vaatasin sellele pideva tähistamise kombele viltu, nüüd olen fänn. töö on aegajalt kõrge stressiga ja see on hea võimalus kõige kiiremal ajal sundida kõiki hetkeks aega maha võtma ja koogi ja kohvi ääes ventileerima.
skandinaavlastel on selle kohta sõna “fika”
Ei, mina ei tähista midagi ja mees ilmselt tööl samuti mitte. Mind lihtsalt üllatab, et mõnes peres on mehe puhkus “puhtalt töökaaslastega seotud asi” – perel pole sest miskit vahet, on mees tööl või puhkusel.
Sul on raskusi öeldust arusaamisega. Mõeldud oli seda, et puhkuse tähistamine on puhtalt töökaaslastega seotud asi.
Seepärast olen võibolla isegi kade – töökaaslased on meelespidamist väärt, meie aastapäev aga ei tule meeldegi.
No rääkinud siis kohe, milles asi TEGELIKULT on, mitte ära häma puhkusetähistamisest (mis jah on t66koha teema ja puhkuse alguse puhul võidaksegi viia midagi tähistamiseks, see on tavaline asi).
Ja selle väljategemise mõte ongi, et sai raha, puhkuseraha ehk praktiliselt kahe kuu palk. Ma igaks juhuks mainin, et pole tark mõte see kohe laiaks lüüa, sest sellega peab siis ka kaks kuud elama…
Viimane nädal või kuu on naine pidevalt mõista andnud, et võiks välja lõunatama minna.
Tore oleks ju muidugi, kuid meil rahadega natuke kitsas. Kas ta ei saa siis aru? Võiks ju säästa. Ikkagi üks pere ja rahakott, mõtleb mees.
Samas meil koos lõunatamine selline traditsioon ka, varemalt sai ikka sagedamini käidud, ja siis see pidev mõista andmine juba vingumiseks muutunud, no hea küll.
Naine mehele lõunalauas: “Kas maksad ise?” Mees silmi pööritades ja mõeldes, ise tahtsid ju kangesti välja sööma minna, samas tead, et meil rahaga kitsas. Tead täpselt milline rahaline seis meil on. Nagunii on kõik raha ühine. Võiksid ju ise ka maksta, 5€ poleks ju palju või siiski? Mis vahet seal siis oleks, kes maksab, kui raha tuleb ühisest kassast? Kuidas ta saab nii… Valjusti sõnu läbi hammaste pressides:”Kui vaja on, siis maksan”
Kas kodu mõte ei olegi selles, et seal võib inimene käituda ja tunda nii, nagu ta päriselt tunneb ja tahab, mitte tegema viisakusest ja kombe pärast mingeid asju
Võib, kui elad üksi. Kui aga oled kodu juba perega koos loonud, siis peavad kõik tegema ruumi ka teiste tahtmistele, sest kui ainult olla kodus nagu ise tahta ja nii mõtlevad kõik pereliikmed koerast vanaisani, ei tahaks seal kodus peagi elada isegi mitte lutikad.
Teemaalgataja mees käitus igatahes oma pereliikmega nõmedalt. Ma loodan, et sel mehel on mingeid muid suurepäraseid väärtusi, miks sellist nõmetsemist tasub läbi sõrmede vaadata.
Selise igavusest vinguva naisega käituks mina samuti. Ja ma olen naine!
Selise igavusest vinguva naisega käituks mina samuti. Ja ma olen naine!
Siis oled ka sina paras tolgus. Mõni ime, et ilmas on nii palju õnnetuid inimesi, kui kaaslane ainult oma nina näeb.
On siis raske öelda kaaslasele – anna andeks, ma ei teadnud, et sa tunned ühiselt veedetud ajast puudu. Ja siis panna see pagana poolik pudel lauale, valada piisake välja, kõlistada klaasi ja soovida head puhkuse algust. Seejärel kallistada kaaslast ja võib-olla kutsuda kaaslane pooleks tunniks välja niisama jalutama. Jalutamine maandaks ka mehel stressi. Kõik. Null kulu, liigutuste arv ehk sama, kui puhisedes see pudel lauale lüües oli, ja suure tõenäosusega ei mingit vinguvat ja igavlevat naist.
Mehel võib olla stress ja paha tuju või raske, aga krt võtaks, lähedased ei tohi muutuda su emotsionaalseks prügikastiks. Nii, nagu aeg-ajalt koristad ära oma toa, tuleb ka suhetes emotsionaalne prügi vahel ära tühjendada selleks ette nähtud viisil ette nähtud kohta. Muidu läheb haisema. Ja ongi jälle üks pere lõhki. Ja mitme inimese prügi ei jaksa kogu aeg peres vaid üks inimene töödelda, kelleks pahatihti osutub naine ja ema. Puhtas kodus tahavad aga kõik elada.
Kui mu mees tuleks koju ja paneks tordi lauale, sest puhkus hakkas… Ma ei teagi, vaataksin vist suu lahti. See on ikka puhtalt töökaaslastega seotud asi.
Sooh? Sinu jaoks pole mingit vahet, kas mehel on puhkus või mitte? Kuhu mees siis puhkuse ajal igapäevaselt ilma sinuta sõidab, või te puhkate nagunii alati eraldi?
Sooh? Ma saan mehe terve puhkuse ajaks täiega enda päralt, miks peaks seda kohe tordiga alustama? Me võime seda torti süüa hiljem ka, koos kogu perega. Kui ta tunneb, et on vaja töökaaslastega kuidagi sentimentaalselt enne puhkusele minekut hüvasti jätta, siis palun.
Aga teemaalgatajal paistavad olevat muud probleemid, kui mees viieeurose kohvikuarve maksmise pärast mossitab. Rahalise kitsikuse korral on muidugi pinged kergemad tekkima.
Viimane nädal või kuu on naine pidevalt mõista andnud, et võiks välja lõunatama minna.
Tore oleks ju muidugi, kuid meil rahadega natuke kitsas. Kas ta ei saa siis aru? Võiks ju säästa. Ikkagi üks pere ja rahakott, mõtleb mees.
Kui on rahadega kitsas, siis mõistlik mees ei korralda töö juures kahekümneeurose tordiga pidu. Oma pere peaks olema eelistatud teistele inimestele.
Kui on rahadega kitsas, siis muidugi ei minda kohvikusse ka, see on tõsi.
Tore oleks ju muidugi, kuid meil rahadega natuke kitsas. Kas ta ei saa siis aru? Võiks ju säästa. Ikkagi üks pere ja rahakott, mõtleb mees.
Kui on rahadega kitsas, siis mõistlik mees ei korralda töö juures kahekümneeurose tordiga pidu. Oma pere peaks olema eelistatud teistele inimestele.
Kui on rahadega kitsas, siis muidugi ei minda kohvikusse ka, see on tõsi.
Siin ongi see au ja uhkuse küsimus. Kõik teised kollektiivis korraldavad ja mees võtab sellest alati osa ehk siis kogu aasta peale kühveldab ta omale teiste ostetud torti sisse ja ilmselt isegi suuremas vääringus. Nüüd on aeg ja sunnitud kohustus tagasi teha ja ka tort osta. Variant on, et mees nendest kollektiivis tehtavatest üritustest üldse osa ei võta, aga ega siis ei ole enam normaalset läbisaamist kolleegide oodata – parastav suhtumine, koheldakse kui vaest kerjust. Läbi käidud tee, ei ole meeldiv.
Kui mu mees tuleks koju ja paneks tordi lauale, sest puhkus hakkas… Ma ei teagi, vaataksin vist suu lahti. See on ikka puhtalt töökaaslastega seotud asi.
Kuidas on puhkus töökaaslastega seotud asi? See on justnimelt perega seotud asi, sest puhkuse ajal normaalsed inimesed veedavad aega pere, mitte töökaaslaste seltsis. Kui üldse puhkuse algust tähistada, siis just nimelt pere seltsis.
