… ja parem oleks lahku minna! Siin ma nüüd istun ja seedin seda uudist.
Ei tea, enam mis ma nüüd siis hommikul tegema või mõtlema pean või kuidas käituda, mida mõelda! Kõik on äkki segamini. Elan mehe majas ja kui lahku lähme siis pean mina omale uue elamise leidam… seda ei leia ju üle öö!
Pea on musti muremõtteid täis!
armastuse otsasaamine ei tähenda, et peaks ummisjalu üleöö minema tormama. seda saab ilmselt mees ka aru. mis öelda – ikka juhtub. kahju muidugi.
Soovitan asja rahulikult võtta esialgu. Mul endal on selline kogemus seljataga minevikust, 8a tagasi. Abikaasa arvas peale 7a kooselu ja kolme last, et nüüd on kõik. Samamoodi armastus otsas, nagu Sinugi omal. Ma ei tormanud minema, tema jäi ka paigale. Kuidagi läks elu edasi. Mõned nädalad hiljem palus ta mult põlvili andeks ja ütles, et pani mind sedasi proovile, et teada saada minu tunnete suurust. Tunnistas, et see võte oli väga-väga nõme ja oleks pidanud mind uskuma jne, aga ta oli tol korral silmnähtavalt depressioonis. Andestasin loomulikult, sest tundsin niimoodi õigesti toimivat. Sellest ajast oleme elanud ilusat elu, mees kannab kätel, peres on kokku 4 last nüüdseks ja armastus teineteise vastu on ajas hoopiski kasvanud. Mingit teist naist ei olnud tal ei siis, ega pole ka vahepeal olnud. Mees oli lihtsalt sassis tookord ja ei saanud ise ka enam aru, mida soovib ja tahab. Depressioon oli seoses töökoha kaotusega. Igatahes meie tulime sellest asjast kenasti välja. Ehk pole teilgi veel asi nii traagiline?
Teise ausust tuleb austada. Sisuliselt tähendab see seda, et te pole enam intiimses mõttes paar. Aga paari suhtel on väga palju tasandeid. Nii et küsi tema käest otse, et kui mis ajaks ta leiab, et sina peaksid majast väljakolinud olema. Kirjast ei selgu, et kas on lapsi. Kui lapsi pole, siis peaks olema 2-3 kuud ehk paras aeg, sobiva elamispinna leidmiseks.
Kui on lapsed, siis on asi veidi teine ja enne kui sul pole töökohta, lapsel lasteaia kohta, niikaua võiks leida võimaluse elada samas majas.
Ehk on majas võimalik tekitada nn 2 leibkonda, et kolite esimese hooga oma asjad selliselt, et ühist magamistuba enam pole ja võimalusel puutute kokku nii vähe kui võimalik. Mees on teinud sul elu lihtsamaks. Niivõrd paljud lähevad nn \”pika petmise\” teed. Ehk siis oma naisele kinnitavad, et kõik on korras. Tegelikkuses aga on ammu juba südames teine.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mul on üks 9 aastane laps. Raske on ju leibkondi eraldi viia, see pole ju mõeldav, et teen endale ja lapsele süüa ja mehel ei luba sealt võtta.
Tegelikult oli meil peaaegu samalaadne olukord 3 kuud tagasi. Siis leidsin mehe telefonist sõnumi teisele naisel. Tegin sellest suure tüli ja siis ta soovitas mul ka uut elamist otsima hakata. Aga asi lahtus ja elu muutus samasuguseks tagasi nagu ta oli. Aga nüüd oleme jälle sama teema juures tagasi, ainult, et nüüd pole enam armastust ka. Väidab, et mingit teist naist pole. Et lihtsalt meie huvida ja arusaamad elust on niivõrd erinevad ja selle pärast lahkarvamusi palju. Ja seda teatas ta mulle ka, et laps jääb tema juurde, mina sellega nõus pole. Oleme ametlikult abielus ja lahutust ma talle ei anna, pole küsitud ka, aga kui teemaks peaks kerkima siis ei saa.
Ma ei tea, mis näoga, ma talle hommikul otsa pean vatama? Kas eirata ja vaikida, või peaks midagi rääkima või üritama klaarida…ma ei tea ainult kuidas? Tunded on vastandlikud. Kas peaks lapse ees edasi mängime, et kõik on korras? [/tsitaat]
tundud selline pea-liiva-alla tüüpi. sõnum teisele naisele, ja elu läks pärast samamoodi edasi… Peale selle, mismõttes ei anna lahutust? Kui mees soovib lahutust, siis ma küll ei soovitaks teda vägisi abielus hoida. Muudad enda veel vastikuks mehe silmis. Kui mees on aumees, siis aitab sul korteri osta.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mul on üks 9 aastane laps. Raske on ju leibkondi eraldi viia, see pole ju mõeldav, et teen endale ja lapsele süüa ja mehel ei luba sealt võtta.
Tegelikult oli meil peaaegu samalaadne olukord 3 kuud tagasi. Siis leidsin mehe telefonist sõnumi teisele naisel. Tegin sellest suure tüli ja siis ta soovitas mul ka uut elamist otsima hakata. Aga asi lahtus ja elu muutus samasuguseks tagasi nagu ta oli. Aga nüüd oleme jälle sama teema juures tagasi, ainult, et nüüd pole enam armastust ka. Väidab, et mingit teist naist pole. Et lihtsalt meie huvida ja arusaamad elust on niivõrd erinevad ja selle pärast lahkarvamusi palju. Ja seda teatas ta mulle ka, et laps jääb tema juurde, mina sellega nõus pole. Oleme ametlikult abielus ja lahutust ma talle ei anna, pole küsitud ka, aga kui teemaks peaks kerkima siis ei saa.
Ma ei tea, mis näoga, ma talle hommikul otsa pean vatama? Kas eirata ja vaikida, või peaks midagi rääkima või üritama klaarida…ma ei tea ainult kuidas? Tunded on vastandlikud. Kas peaks lapse ees edasi mängime, et kõik on korras? [/tsitaat]
kui üks soovib lahutust, siis kohus selle abelu ka lahutab, hoolimata teise osapoole arvamusest. 9aastase lapse puhul arvestab kohus LAPSE arvamust, kumma vanema juures ta soovib elada. miks peaks laps kolima koos sinuga põõsa alla, kui ta võiks koos isaga edasi elada oma kodus?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
kui üks soovib lahutust, siis kohus selle abelu ka lahutab, hoolimata teise osapoole arvamusest. 9aastase lapse puhul arvestab kohus LAPSE arvamust, kumma vanema juures ta soovib elada. miks peaks laps kolima koos sinuga põõsa alla, kui ta võiks koos isaga edasi elada oma kodus?[/tsitaat]
Olen sinuga nõus, et vägisi ei saa kedagi abielus hoida. Kuid kui küsimuses on lapse elukoht ja hooldusküsimused, milles paaril omavahelist kokkulepet ei ole, tuleb niikuinii kohtusse minna.
Ja sellest ei saa ma üldse aru – miks peaks teemaalgataja põõsa all elama? Ja ehk ei huvita last niivõrd kodu, kui suhted emaga? Ehk ei ole lapsele üldse meelepärane jääda isaga, kes ema krantsi kombel majast välja üritab visata, jättes ka lapsest ilma? Kahju oleks sellest lapsest, kes otsustab elus ainult selle järgi, kellel on rohkem raha.
Sinul armastus ju otsa ei saanud ja ma ei näe ka põhjust miks sa peaksid lapsega oma kodust välja kolima. Kui te olete abielus või aastaid koos elanud on mehe vara nüüd teie ühine vara.
Las kolib ise välja, kui tahab või maksu sulle pool maja väärtusest.
Ja ennekuulmatu on selline jutt, et armastus otsas, jäta laps maha ja koli ise välja. Äkki mingil päeval saab armastus ka lapse vastu otsa, siis koligu laps välja?
Suppi kuumalt ei sööda, seega ära silu hetkel midagi, ära räägi midagi, ole solvunud, abielludes lubas ta sind elu lõpuni armastada.
Las ta pakub ise lahendusi välja.
[small]evelyn34 kirjutas:[/small]
[tsitaat]S Kui te olete abielus või aastaid koos elanud on mehe vara nüüd teie ühine vara.
[/tsitaat]
Ära jaga palun valeinfot. Mehe lahusvara ei saa abielu pärast kuidagi abieluliseks ühisvaraks. Ühisvara on abielu ajal soetatud vara, sealtki mõned väljaarvamised (näiteks pärandi teel saadu). Lihtsalt kooselamisel pole üldse mingit tähtsust ega juriidilist jõudu omandisuhete tekkimiseks. Nii et oleneb, millal mees selle maja soetanud või krundi kinnistanud on – kas abielu ajal või mitte.
Lisaks – ka abielu jooksul soetatud vara võib olla abikaasa lahusvara, kui on tehtud varalahususe leping.
[small]evelyn34 kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sinul armastus ju otsa ei saanud ja ma ei näe ka põhjust miks sa peaksid lapsega oma kodust välja kolima. Kui te olete abielus või aastaid koos elanud on mehe vara nüüd teie ühine vara.
Las kolib ise välja, kui tahab või maksu sulle pool maja väärtusest.
Ja ennekuulmatu on selline jutt, et armastus otsas, jäta laps maha ja koli ise välja. Äkki mingil päeval saab armastus ka lapse vastu otsa, siis koligu laps välja?[/tsitaat]
vara on selle oma, kelle nimel on see kinnistusraamatus. see, et neine on seal aastaid elanud, ei tee seda tema omaks ega tekita mingeid õigusi sellele. üürnik võib üürikas ka 10 aastat elada, aga ega see tekita talle mingeid õigusi sellele elamispinnale.
ühisvara oleks see vaid juhul ,kui oleks ostetud abielu ajal. kui osteti enne või on nt mehe lapsepõlvekodu vms, siis pole naisel sealt midagi saada
väga hea õppetund teistele naistele, kes iseenda vara eest ei seisa ega oska seda ise arendada nii, et ka tulevikus katus peakohal oleks.
… kuigi perekooli praktika on ikka see, et ei õpita teiste vigadest, vaid ikka komistatakse ise täie eest. ikka kuuse alla ja sealt aastatega tagasi samale tasemele.
lahkuminekust on mul siiralt kahju. aga sellest, et sul pole kinnisvara, kuhu minna, see pole nüüd küll kellegi teise asi, kui ainult sinu enda mure.
siiski. Kui naine on mehe lahusvara(näiteks maja) parendamisse abielu jooksul oluliselt panustanud(ja milline on see panus, otsustab kohus), määratakse talle kindlasti kompensatioon. See võib laias laastus tähendada ka maja jagamist. Kõik olneb konkreetsest situatsioonist. Välja visata ei saa ta sind mitte mingil moel, isegi võõraid üürilisi ei saa niisama tänavale tõsta. Seega, tee selgeks oma õigused(loe perekonnaseadust, lase end pädeval perekonnaõigust tundval juristil nõustada, vaata kohtulahendeid) ja ära kiirusta. Meest väldi nii palju, kui võimalik, ole talle naisena igas mõttes kättesaamatu ja püüa rahulikult oma elu edasi elada. Laps määratakse igal juhul emale, loogiline mineja on seega mees. Kui tal uus suhe selle aja peale juba peast läinud pole.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]siiski. Kui naine on mehe lahusvara(näiteks maja) parendamisse abielu jooksul oluliselt panustanud(ja milline on see panus, otsustab kohus), määratakse talle kindlasti kompensatioon. See võib laias laastus tähendada ka maja jagamist. Kõik olneb konkreetsest situatsioonist. Välja visata ei saa ta sind mitte mingil moel, isegi võõraid üürilisi ei saa niisama tänavale tõsta. Seega, tee selgeks oma õigused(loe perekonnaseadust, lase end pädeval perekonnaõigust tundval juristil nõustada, vaata kohtulahendeid) ja ära kiirusta. Meest väldi nii palju, kui võimalik, ole talle naisena igas mõttes kättesaamatu ja püüa rahulikult oma elu edasi elada. Laps määratakse igal juhul emale, loogiline mineja on seega mees. Kui tal uus suhe selle aja peale juba peast läinud pole. [/tsitaat]
jah, see ilus jutt kehtib vaid siis, kui naine on kogu abielu jooksul soetatud mööbli, lillede, nõude, potimulla, kardinate, värvipottide, tapeetide jm ostu tõendavad tsekid alles hoidnud… arvestades, kui palju asju saab sisekujunduses ja ehituses odavamalt, kui maksta mustalt, siis tõenäosus, et naine sellise vaidlusega mingigi summa saaks, on reaalses elus nullilähedane.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Laps määratakse igal juhul emale, loogiline mineja on seega mees. [/tsitaat]
üle 9aastase lapse arvamust küsib kohus ning kui laps eelistaks elada isaga, siis jääbki isaga.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]siiski. Kui naine on mehe lahusvara(näiteks maja) parendamisse abielu jooksul oluliselt panustanud(ja milline on see panus, otsustab kohus), määratakse talle kindlasti kompensatioon. See võib laias laastus tähendada ka maja jagamist. Kõik olneb konkreetsest situatsioonist. Välja visata ei saa ta sind mitte mingil moel, isegi võõraid üürilisi ei saa niisama tänavale tõsta. Seega, tee selgeks oma õigused(loe perekonnaseadust, lase end pädeval perekonnaõigust tundval juristil nõustada, vaata kohtulahendeid) ja ära kiirusta. Meest väldi nii palju, kui võimalik, ole talle naisena igas mõttes kättesaamatu ja püüa rahulikult oma elu edasi elada. Laps määratakse igal juhul emale, loogiline mineja on seega mees. Kui tal uus suhe selle aja peale juba peast läinud pole. [/tsitaat]
Jälle mingi isehakanud \”jurist\”.
Kohus võib määrata kompensatsiooni ainult siis, kui naine seda nõuab. Nõue kas rahuldatakse täies mahus, osaliselt või ei rahuldata üldse. Kui naine on ühise elu jooksul aidanud vaid jooksvat remonti teha, siis pole tal sealt midagi nõuda, kui maja soetatud lahusvarana. Omaalgatuslikult ei määra kohus midagi. See veel puudus, et keegi hakkaks tapeedipanemise hinnaga teise kinnisasjast mingeid tükke nõutama või ühise elu eest tagantjärele kompensatsiooni nõudma. Tulemuslikult võib nõuda ikka ainult enda osa ja poolt ühisvarast. Mõttetute nõuetega kohtusse pöörduda pole mõtet, kuna nõutava summa pealt tuleb arvestada ka hagi maksumus ja kindlasti lisandub muid kohtukulusid näiteks advokaadi töötundide näol.
Pärast abielu lahutamist saab kenasti välja visata ka. Lahutuspaberite alusel kirjutab mees naise majast välja ja kui vabatahtlikult välja ei koli, siis ootab naise lahkumist ja vahetab lukud ära. ongi kõik.
Kinnisvara ei ole lapse külge liidetud ja lapse peamine elukoht ei muuda omandisuhteid.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
jah, see ilus jutt kehtib vaid siis, kui naine on kogu abielu jooksul soetatud mööbli, lillede, nõude, potimulla, kardinate, värvipottide, tapeetide jm ostu tõendavad tsekid alles hoidnud… arvestades, kui palju asju saab sisekujunduses ja ehituses odavamalt, kui maksta mustalt, siis tõenäosus, et naine sellise vaidlusega mingigi summa saaks, on reaalses elus nullilähedane.[/tsitaat]
Kui naine on ostnud kardinad, siis võib ta need kaasa võtta. Maja küll nende \”kardinate\” või muu vallasvara pärast jagama ei hakata – olgu t¨ekid alles või mitte. Eriti loll oleks minna mingite taldrikute pärast kohtusse – sellised inimesed on minu meelest vaimse puudega, kes mingi pudi-padi pärast kõigi aega ja raha raiskavad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
jah, see ilus jutt kehtib vaid siis, kui naine on kogu abielu jooksul soetatud mööbli, lillede, nõude, potimulla, kardinate, värvipottide, tapeetide jm ostu tõendavad tsekid alles hoidnud… arvestades, kui palju asju saab sisekujunduses ja ehituses odavamalt, kui maksta mustalt, siis tõenäosus, et naine sellise vaidlusega mingigi summa saaks, on reaalses elus nullilähedane.[/tsitaat]
loevad ka tunnistajate ütlused ja mõistlikkuse põhimõte, kohus eeldab siiski, et keegi ei valeta. Tsekid on uue seaduse teema ja kergendavad löögi all oleva poole sansse lihtsalt veelgi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Jälle mingi isehakanud \”jurist\”.
Kohus võib määrata kompensatsiooni ainult siis, kui naine seda nõuab. Nõue kas rahuldatakse täies mahus, osaliselt või ei rahuldata üldse. Kui naine on ühise elu jooksul aidanud vaid jooksvat remonti teha, siis pole tal sealt midagi nõuda, kui maja soetatud lahusvarana. Omaalgatuslikult ei määra kohus midagi. See veel puudus, et keegi hakkaks tapeedipanemise hinnaga teise kinnisasjast mingeid tükke nõutama või ühise elu eest tagantjärele kompensatsiooni nõudma. Tulemuslikult võib nõuda ikka ainult enda osa ja poolt ühisvarast. Mõttetute nõuetega kohtusse pöörduda pole mõtet, kuna nõutava summa pealt tuleb arvestada ka hagi maksumus ja kindlasti lisandub muid kohtukulusid näiteks advokaadi töötundide näol.
Pärast abielu lahutamist saab kenasti välja visata ka. Lahutuspaberite alusel kirjutab mees naise majast välja ja kui vabatahtlikult välja ei koli, siis ootab naise lahkumist ja vahetab lukud ära. ongi kõik.
Kinnisvara ei ole lapse külge liidetud ja lapse peamine elukoht ei muuda omandisuhteid.
[/tsitaat]
ütleme nii, et peres on mitu juristi ja kõnealune teema teatud põhjustel peensusteni selgeks tehtud. Loomulikult tuleb ise hagi anda, reaalsed võimalused kaalub läbi advokaat. Enamasti on see
kulutatud raha ka tulemust väärt.
Väljaviskamise teema on päris naeruväärne. Mingit võimalust naist lapsega välja saada ei ole, kui naine ise ei lähe(või samaväärset korterit vastu ei anta). Googelda, loe- sellest teemast on palju jahutud. Isegi võõrast üürilist ei saa niisama välja tõsta. Olen (kahjuks) ise omanikuna amas seisus. Asjad siiski liiguvad.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13330603
head lugemist ja kainet arusaamist!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
ütleme nii, et peres on mitu juristi ja kõnealune teema teatud põhjustel peensusteni selgeks tehtud. Loomulikult tuleb ise hagi anda, reaalsed võimalused kaalub läbi advokaat. Enamasti on see
kulutatud raha ka tulemust väärt.
Väljaviskamise teema on päris naeruväärne. Mingit võimalust naist lapsega välja saada ei ole, kui naine ise ei lähe(või samaväärset korterit vastu ei anta). Googelda, loe- sellest teemast on palju jahutud. Isegi võõrast üürilist ei saa niisama välja tõsta. Olen (kahjuks) ise omanikuna amas seisus. Asjad siiski liiguvad.[/tsitaat]
MILLINE teema neist? Väljaviskamise teema või see, et igapäevaellu panustamine väärib mingit kompensatsiooni või kinnisvara omandisuhete muutumist?
Lahutatud abikaasat pole võimalik välja tõsta, kui talle samaväärset korterit vastu ei anna? Paluksin viiteid, mille alusel? On sinu meelest naisel mingid eriõigused meeste ees või arvad, et lihtsalt ongi nii, et kinnisvara omanik peab oma eksabikaasa väljatõstmiseks talle samasuguse kinnisvara ostma? Ära pole oma rumala jutuga mingite sugulaste selja taha. Tavaliselt on asi selles, et tõmbad lihtsalt paralleele mingi juhtumiga, mis pole üldse sarnane. See on tavaline inimeste puhul, kes ARVAVAD, et neil on mingid juriidilised teadmised. Ehk siis \”isehakanud juristid\”.
Näide. Olen naine. Läheme hetkel mehega lahku. Minu oma on kinnisvara lahusvarana (saadud ammu enne abiellumist kinke teel vanematelt). Mees ei taha välja kolida. Ta on siin natuke remonti teinud, no füüsiliselt, koos minuga, ehitusmaterjalid olen ise ostnud, kuna tema enamiku aja töötu olnud ja tööl käies minust palju vähem teeninud. Sinu juriidiliste teadmiste põhiselt:
a) mees saaks minult nõuda töötundide kompensatsiooni
b) ta saaks nõuda, et ma talle ka samasuguse maja ostaks
c) kui c variandiks pole mul raha, jääb ta minu juurde igavesti elama?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
MILLINE teema neist? Väljaviskamise teema või see, et igapäevaellu panustamine väärib mingit kompensatsiooni või kinnisvara omandisuhete muutumist?
Lahutatud abikaasat pole võimalik välja tõsta, kui talle samaväärset korterit vastu ei anna? Paluksin viiteid, mille alusel? On sinu meelest naisel mingid eriõigused meeste ees või arvad, et lihtsalt ongi nii, et kinnisvara omanik peab oma eksabikaasa väljatõstmiseks talle samasuguse kinnisvara ostma? Ära pole oma rumala jutuga mingite sugulaste selja taha. Tavaliselt on asi selles, et tõmbad lihtsalt paralleele mingi juhtumiga, mis pole üldse sarnane. See on tavaline inimeste puhul, kes ARVAVAD, et neil on mingid juriidilised teadmised. Ehk siis \”isehakanud juristid\”.
Näide. Olen naine. Läheme hetkel mehega lahku. Minu oma on kinnisvara lahusvarana (saadud ammu enne abiellumist kinke teel vanematelt). Mees ei taha välja kolida. Ta on siin natuke remonti teinud, no füüsiliselt, koos minuga, ehitusmaterjalid olen ise ostnud, kuna tema enamiku aja töötu olnud ja tööl käies minust palju vähem teeninud. Sinu juriidiliste teadmiste põhiselt:
a) mees saaks minult nõuda töötundide kompensatsiooni
b) ta saaks nõuda, et ma talle ka samasuguse maja ostaks
c) kui c variandiks pole mul raha, jääb ta minu juurde igavesti elama?[/tsitaat]
solvangutest hoolimata vastan, sest sarnases olukorras inimesed(pole vahet, kas mehed või naised) vajavad abi ja teadmist, et nad oma õigustest ei loobuks. Loomulikult tuleb seda teha prof. jur. abilisega koos.
Ma ei ole mitte kusagil väitnud, et igapäevaellu panustamine tagaks kompensatsiooni. Komp. on mõtet taotleda siis, kui elamispind (tavaliselt sellistel puhkudel ühe poole lapsepõlvekodu) on juurde, ümber vms. ehitatud või muul moel oluliselt parendatud).
Väljatõstmise teemast lähemalt ei jõua praegu kirjutada. sellest on olnud telesaateid(pealtnägija vist), netis väga palju teemasid- omanik EI SAA (kahjuks) niisama välja tõsta. Sellele eelneb aastatepikkune kohtuskäimine+ uue pinna hankimine üürilisele. Teemaalgataja puhul on täiesti selge, et ükski kohus naist(ja last) ealeski tänavale ei tõsta. Olgu see mehe lahusvara(mis läheb võimalusel vaidlustamisele) või mitte. Mina olen muide just see omanik- kannataja, seega pole mul ju mõtet siin tühja ajada;
sinu näitest- niisama, natuke remonti tegemine ei ole oluline parendamine, kui kohus teisti ei arva. Tunnistajad, t¨ekid- oleneb mehest ja tema kavalusest.
Välja sa teda ei saa, kui ta ise minna ei taha. Samaväärset maja sind ostma ei panda;;)) Tõenäoliselt aksepteerib kohus mingi(järjekordselt mõistlikkuse põhimõttel)suurusega korterit(mille ostad sina, kui temast lahti saada tahad), kuhu kohtutäituri ja manukatega teda juba elama saata saaks(ka sunduslikult). Aga ka see võtab meeletu aja. Viskad vägisi, kutsub ta politsei ja oled ise kriminaal.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]… ja parem oleks lahku minna! Siin ma nüüd istun ja seedin seda uudist.
Ei tea, enam mis ma nüüd siis hommikul tegema või mõtlema pean või kuidas käituda, mida mõelda! Kõik on äkki segamini. Elan mehe majas ja kui lahku lähme siis pean mina omale uue elamise leidam… seda ei leia ju üle öö!
Pea on musti muremõtteid täis![/tsitaat]
http://www.city24.ee nii palju üüriluulutusi on ju. mõni neist ikka veel vaba ka.
mul on üks natuke teemaväline küsimus, mis teemasse siiski haakub… Et siis omanik tahab lahti saada inimesest kes tema kinnisvaral elab ja keeldub lahkumast. Mulle on eluaeg arusaamatuks jäänud, et kuidas siis omanik ei lähe ja vaheta lukke oma kinnisvaral ära sellel ajal kui soovimatu inimene ei ole kodus? Kas ta oma kinnisvaraga ei tohi sellist asja teha…? Mis neid kinnisvara omanikke takistab? Palun selgitage, siin peab mingi konks olema. 🙂
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mul on üks natuke teemaväline küsimus, mis teemasse siiski haakub… Et siis omanik tahab lahti saada inimesest kes tema kinnisvaral elab ja keeldub lahkumast. Mulle on eluaeg arusaamatuks jäänud, et kuidas siis omanik ei lähe ja vaheta lukke oma kinnisvaral ära sellel ajal kui soovimatu inimene ei ole kodus? Kas ta oma kinnisvaraga ei tohi sellist asja teha…? Mis neid kinnisvara omanikke takistab? Palun selgitage, siin peab mingi konks olema. :)[/tsitaat]
lihtsalt see, et siis võib see keelduja süüdistada omanikku omavolis (ja nt ka asjade varguses) ja omaniku kohtusse kaevata.
kusjuures mind omanikuna see ei kotiks, vahetaks lukud ja viiks asjad kuhugi, kust need kätte saab. kaevaku kohtusse, kui tahab; ma arvan, et oma vara tagasisaamine kaalub selle üles. palju selle omavoli eest ikka saab. mingi trahvi vast
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
lihtsalt see, et siis võib see keelduja süüdistada omanikku omavolis (ja nt ka asjade varguses) ja omaniku kohtusse kaevata.
kusjuures mind omanikuna see ei kotiks, vahetaks lukud ja viiks asjad kuhugi, kust need kätte saab. kaevaku kohtusse, kui tahab; ma arvan, et oma vara tagasisaamine kaalub selle üles. palju selle omavoli eest ikka saab. mingi trahvi vast[/tsitaat]
lihtne öelda, raske teha. Kuhu sa reaalis need asjad viid? Kuhu viiks lahutatud mees ja isa naise ja lapse asjad nende selja taga ? Õhtuleht ja krim. asi oleks samal päeval kindlustatud…
Võõra nahhaalse üürilisega võiks selle riski kuidagi võtta. Asjad jätaks koridori? Üüriline kutsuks kohe politsei ja sina jääd ikka süüdi . Kokkuvõttes paras mission impossible
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
lihtne öelda, raske teha. Kuhu sa reaalis need asjad viid? Kuhu viiks lahutatud mees ja isa naise ja lapse asjad nende selja taga ? Õhtuleht ja krim. asi oleks samal päeval kindlustatud…
Võõra nahhaalse üürilisega võiks selle riski kuidagi võtta. Asjad jätaks koridori? Üüriline kutsuks kohe politsei ja sina jääd ikka süüdi . Kokkuvõttes paras mission impossible[/tsitaat] sorry, ma vastasin üldiselt, mitte selle juhtumiga seoses. oma (endisele) perele ja sugulastele jah nii ei suudaks teha.
võõras aga kutsugu politsei. kui tal pole üürilepingut, siis mis õigusega peaks ta minu omandisse sisse lastama.
asjad viiksin kuskile lattu vms
mingi õhtuleht mind ei koti. tore olekski meelde tuletada, et põhiseaduse järgi on meil eraomand puutumatu
Teemaalgataja võiks siiski seda maja asja veidi täpsustada. Kas maja oli mehel olemas juba enne abielu või sai selle päranduseks vms?
Olles siit kõike lugenud, ei välistaks varianti, et maja on siiski abielu ajal soetatud, aga lihtsalt mehe nimel.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
sorry, ma vastasin üldiselt, mitte selle juhtumiga seoses. oma (endisele) perele ja sugulastele jah nii ei suudaks teh
————————
üürilepinguks loetakse ka suusõnalist kokkulepet. Detaile hetkel ei mäleta, aga isegi konkreetsel pinnal elamise fakt kui selline kvalifitseerub juba mingil hetkel lepinguks
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
