Teema: Mehe lollid kobisemised

Kas ta on kogu aeg selline olnud ja see varem lihtsalt ei häirinud sind või on see komme viimasel ajal tekkinud? Ja kas tal sõpru ning hobisid on, omaette tegevusi (mis ei oleks töö)?

#3962106:

Küsimus ei ole jagamises, tööde jagamine väga ok, aga kui minu poolt sooritatu ei sobi, siis järelikult teeb see, kes paremini teeb. Mulle näiteks ei meeldi, kuidas mu mees pesu kuivama paneb, kuigi ta teeks seda vahel hea meelega. Seega teen seda ise ja kui panebki tema, siis ma ei vingu, kuigi ei meeldi ????

Aga seda ma täpselt, kuigi teiste sõnadega, ju kirjutasingi. Teeb see, kel tuleb see paremini välja ja teine ei vingu. Kui vaja, räägib-selgitab-arutleb konstruktiivselt ja rahulikult, vestleb, mitte ei vingu.

#3962037:

#3962034:

Depressioon

Keskeakriis

Armuke

Ei tunne ennast peres/tööl piisavalt mehena, ainus enesekehtestuse võimalus on lollides kobisemistes, mitte suurtes asjades

On sunnitud sinuga suhtes olema, laps tuli kogemata

Rahaprobleemid, täitmata unistused

Depressioon – krt, kahtlen.

Keskeakriis – vanus 32.

Armuke – vat ei tea.

Ei tunne ennast peres/tööl piisavalt mehena, ainus enesekehtestuse võimalus on lollides kobisemistes, mitte suurtes asjades – väga võimalik!

On sunnitud sinuga suhtes olema, laps tuli kogemata – ivf.

Rahaprobleemid, täitmata unistused – väga võimalik!

Noh ja kuidas siis nüüd hea kaaslasena toeks olla, kui unistused täitmata, ambitsioone rohkem kui päevas tunde.

Mehe ambitsioonid on siis millised täpsemalt?

Jepp, mõned lihtsalt peavad kogu aeg kommenteerima ja õpetama. See on justkui mingi energeetiline enesekaitse ennetavalt väljapoole. Võibolla on põhjuseks see, et tal on sees nii tugev enesekriitiline sisekõne, et seda väljapoole suunates nad justkui ette kaitsevad ennast teiste poolt tuleva kriitika suhtes.  Tegelikkuses polnud plaaniski kritiseerida, aga tema justkui eeldab seda ette. Mulle ei meeldi avaldada arvamust teiste inimeste tegemiste, arvamiste, olemiste kohta. Jälgin, lepin, kohanen, asja mul nende kallal jaurata.

Minul on kaks nippi, kuidas ma sellega tegelen oma suhtes. Alustan ise nii palju kui võimalik ja enda kannatust jätkub lauseid algusega Kallis……. – sellele on pisutki raskem vastu haukuda. Kui ta mulle sõnadega haiget teeb siis teen pika vaikusepausi ja vaatan pikalt küsivalt otsa. Enamasti saab nüüd juba aru, mille peale ma nii reageerisin. Ja kõige paremini toimiv nipp on – saadan nende väljaütlemiste peale mõttes P…e. Välja ütlema ei hakka ja ajan oma asja edasi aga mingi enda sees energeetilise rahu teeb see saatmine. Suudan solvumata edasi minna niimoodi.

Ambitsioonide osas toeta oma meest. Kui ta räägib sulle mingist unistusest või kuidas võiks elu olla, siis ära ütle kohe, et ahh nii nagunii ei saa, selline toode ei töötaks, see idee on juba olemas, sina ju seda ei oska. Ole toetav ja kuula tema unistusi, leia neist vähemalt midagi, mida kiita ja tunnustada. Keskendu võimalustele, mitte takistustele. Ta ei oska seda täna, aga kui ta hakkab seda juba selle aasta septembris õppima, siis.. ? Julgusta teda tegema esimesi samme unistuste suunas. Mõtle kaasa, mida on nende unistuste saavutamiseks vaja teha vahepealsete sammudena: leida uusi kliente, õppida midagi juurde, harjutada muid oskusi, õppida konkurentide pealt vms.

#3962403:

Jälgin, lepin, kohanen, asja mul nende kallal jaurata.

Minul on kaks nippi, kuidas ma sellega tegelen oma suhtes. Alustan ise nii palju kui võimalik ja enda kannatust jätkub lauseid algusega Kallis……. – sellele on pisutki raskem vastu haukuda. Kui ta mulle sõnadega haiget teeb siis teen pika vaikusepausi ja vaatan pikalt küsivalt otsa. Enamasti saab nüüd juba aru, mille peale ma nii reageerisin. Ja kõige paremini toimiv nipp on – saadan nende väljaütlemiste peale mõttes P…e. Välja ütlema ei hakka ja ajan oma asja edasi aga mingi enda sees energeetilise rahu teeb see saatmine. Suudan solvumata edasi minna niimoodi.

Ma ei suudaks ega tahaks ühtegi sellist abinõud elu sees tarvitusel võtta.  Mees nagu võiks olla paarisuhte  tugevam ja stabiilsem pool, kes peab naist kõiges toetama, mitte ise jonnistseene kodus korraldama ja mingit a la hormonaalset emotsioonipidamatust praktiseerima. Naisel on puht füsioloogiliselt mingigi vabandus selliste reaktsioonide jaoks, mees on aga teinud teadliku valiku olla jobu. Täiesti nulltolerants selliste eitmeeste suhtes. Tõenäoliselt on neile kõrvale vaja lihtsalt üht karvast alfaisast, kelle kõrval ohutult plärtsuda ja draamat teha.  Naise kõrval pole selliste koht.

#3962636:

#3962605:

#3962403:

Jälgin, lepin, kohanen, asja mul nende kallal jaurata.

Minul on kaks nippi, kuidas ma sellega tegelen oma suhtes. Alustan ise nii palju kui võimalik ja enda kannatust jätkub lauseid algusega Kallis……. – sellele on pisutki raskem vastu haukuda. Kui ta mulle sõnadega haiget teeb siis teen pika vaikusepausi ja vaatan pikalt küsivalt otsa. Enamasti saab nüüd juba aru, mille peale ma nii reageerisin. Ja kõige paremini toimiv nipp on – saadan nende väljaütlemiste peale mõttes P…e. Välja ütlema ei hakka ja ajan oma asja edasi aga mingi enda sees energeetilise rahu teeb see saatmine. Suudan solvumata edasi minna niimoodi.

Ma ei suudaks ega tahaks ühtegi sellist abinõud elu sees tarvitusel võtta. Mees nagu võiks olla paarisuhte tugevam ja stabiilsem pool, kes peab naist kõiges toetama, mitte ise jonnistseene kodus korraldama ja mingit a la hormonaalset emotsioonipidamatust praktiseerima. Naisel on puht füsioloogiliselt mingigi vabandus selliste reaktsioonide jaoks, mees on aga teinud teadliku valiku olla jobu. Täiesti nulltolerants selliste eitmeeste suhtes. Tõenäoliselt on neile kõrvale vaja lihtsalt üht karvast alfaisast, kelle kõrval ohutult plärtsuda ja draamat teha. Naise kõrval pole selliste koht.

Õige! Ja ära unusta oma pojale pidevalt korrutamast, et õiged mehed ei nuta. Ja siis imesta koos samasuguste seisukohtadega sõbrannadega, et miks need krdi eesti mehed joovad nii palju ja nii vara südame- ja veresoonkonnahaigustesse surevad. Mis häda neil on, et nad tundeid välja näidata ei oska ja abi ei küsi. Mõttetud tüübid.

Ainukesed mehed, kelle üle ma siin imestan on õnneks juba teemaaalgataja ja tema mõttekaaslaste poolt  poolt ära napsatud.  Ma saaks ise mingi veresoonkonnahaiguse, kui elu koosneks sellistest Kreisiraadio sketšidest. Ja inimese halast on ju näha, et see pole normaalne. Üks tegeles mingi enesesisendusega, et mitte meest pe…e saata, miks sa arvad, et need naised  varsti joodikud pole?

#3961983:

#3961868:

Mind lausa psühholoogiliselt huvitab, kuidas mu elukaaslase “konditsiooni” nimetatakse. Manipulatsioon, harilik vigin…? Ma ei saaks öelda, et siin on asi selles, et mina käin närvidele. Ta on teistega ka selline.

Muidu normaalne mees paneb vahest nii haigeid kommentaare maha või vingub nii lollide asjade kallal, et ma ise muigan nende peale. Natuke on aga hakanud juba üle viskama.

1. Keetsin 6 muna ja koorisin kõik ära. Ta sõi neist 4 ja ütles, et miks ma koorisin kõik ära – munad kuivavad ju ära. Järgmine kord, umbes kuu pärast keetsin uuesti 6 muna. Küsisin, mitu tk ta sööb. Ütles 3 ja ma koorisin 4, ühe igaks juhuks veel. Pärast kommenteeris õiendaval häälel, miks ma kõike ära ei koorinud. Sarnaseid olukordi veel, kus ühe korra tahab asja ühte moodi ja siis teistmoodi. Tegelikult saad aru, et inimene tahab vigiseda.

2. Lapsega basseinis. Laps on tal süles ja näoga minu poole. Lapse nägu läks korraks ninani vette. Ütlesin kohe, et oo kuule lapse nägu vees, võta välja. Ta võtab näo välja ja vaatab mulle otsa õiendava pilguga, et miks ma kohe ei öelnud. Wtf? Ma ütlesin esimesel sekundil või sa arvad, et ma vaatan natuke aega, kuidas mu laps upub ja siis alles ütlen?

3. Reisil. Palus, et paneksin ta plätud läbipaistvasse kilekotti. Panin tallad kokku, panin kotti ja andsin talle. Tema õiendab, et kuidas ma panin plätud valepidi. No see oli õige, et tallad kokku, aga et ma ei pannud küljega, vaid tald allapoole. Kuidas saab läbipaistvasse kilekotti midagi üldse valepidi panna? Ta ei saa siiani aru või ei tunnista, mis ta loogiliselt valesti ütles sel hetkel.

Ah neid on veel…halenaljakas on.

Täiesti tavaline käitumine, kui naine võtab mehe ema rolli. Lõpeta emmetamine ja lõpeb ka vigisemine. Miks sa mehe ema olla tahad? Ta pole laps, täiskasvanud inimene, koorib ise nii mitu muna kui tahab. Kui sa ei lõpeta, läheb see ainult hullemaks.

See munade asi on kohe lahendatav, kui vigiseb, siis teebki ise, keedad ära ja tõstad koorega ette. Mis sellest, et enne said koorida, enam ei saa, mees vigiseb, talle ei sobi su koorimine.

Tegelikult küsid, et mida sa vigised, mis sul häda on? Püüaks nii, et piirduks sellega, et ainult laps vigiseb.

Sa polegi mehe ema, ärgu vigisegu sinuga, sul vingumeeter läheb lapse peale ja rohkem ei talu.

Ma olen teinekord neid olukordi ennetanud nii, et kui vaja mehe plätusid pakkida, siis hädaldaksin naerdes, et ma ei saa ju pakkida, ma ei tea mispidi need sul täna kotti peaks käima, pärast on häda ju…

Kui vingub, siis ma tuletaks meelde, et tema on lapsevanem, ärgu vingugu.

Kohaneb lapsevanema rolliga,su tähelepanu pole enam ainult mehel, anna aega. Ja enda koormus on ka ehk beebiga selline, et ülearune vigin ärritab veidi rohkem. Vajad nagu toetust rohkem, et pisema vigisejaga ladusamalt läheks – seda võib ka mainida, juhul kui on nii.

Tavapärane elu, mulle käib ka mehe juures pidevalt midagi närvidele, jõudumööda lahendan.

Psühholoogiliselt nimetatakse seda “sitt iseloom”.

Sinu kohta aga vist vabatahtlik märter.

Mul peretuttavatel naine kooris ka mehele mune, pani mehe kohvitassi suhkrut ja segas. Tõesti taldrikusse sööki ette  ja tõi sussid.  Viis ja tõi meest autoga kui sellel mingi tööalane jooming. Pärast selgus, et mees pidas abielu kõrvalt armukest, oma naine võistles armukesega..oli parem.

#3962063:

Ma olen pea 20 aastat abielus ja ei suudaks isegi ette kujutada, et mees mingi minu tegevuse peale heast peast vigisema kukuks.

Ole 10 või 20 aastat veel ja kui siis mees vigisema kipub, siis mõtle, kas jätkad edasi ilma temata või on harjumus liiga suur ja kannatad need viginad ära. Või siis käratad iga kord “ära vingu”.

#3966195:

No ma ei sa aru, miks peaksin seda taluma…

Miks sa seda siis talud?

ÜLDSE ei ole usutav jutt, et temast kuidagi lahti ei saa. Kohe kopika eest mitte. Selgroogu ja selget väljendusoskust peab olema.

Kui erinevad on inimesed. Kui partner minuga niimoodi käituks, loeksin mina sellest välja austuse puudumise ja me ei oleks enam koos. Siin leitakse õigustusi ja “selline ongi normaalne suhe”.

Sind koheldakse täpselt nii, nagu sa lased end kohelda.

Mulle meeldis üks ravimireklaam, Nervostrong vm sarnast. Kus lõppes nii;

Naine- Ja miks mina pean üksi kõik ära tegema, sina ei liiguta lillegi.

Mees- Mulle aitab, liiguta ise oma lille.

#3961868:

Mind lausa psühholoogiliselt huvitab, kuidas mu elukaaslase “konditsiooni” nimetatakse. Manipulatsioon, harilik vigin…? Ma ei saaks öelda, et siin on asi selles, et mina käin närvidele. Ta on teistega ka selline.

Muidu normaalne mees paneb vahest nii haigeid kommentaare maha või vingub nii lollide asjade kallal, et ma ise muigan nende peale. Natuke on aga hakanud juba üle viskama.

1. Keetsin 6 muna ja koorisin kõik ära. Ta sõi neist 4 ja ütles, et miks ma koorisin kõik ära – munad kuivavad ju ära. Järgmine kord, umbes kuu pärast keetsin uuesti 6 muna. Küsisin, mitu tk ta sööb. Ütles 3 ja ma koorisin 4, ühe igaks juhuks veel. Pärast kommenteeris õiendaval häälel, miks ma kõike ära ei koorinud. Sarnaseid olukordi veel, kus ühe korra tahab asja ühte moodi ja siis teistmoodi. Tegelikult saad aru, et inimene tahab vigiseda.

2. Lapsega basseinis. Laps on tal süles ja näoga minu poole. Lapse nägu läks korraks ninani vette. Ütlesin kohe, et oo kuule lapse nägu vees, võta välja. Ta võtab näo välja ja vaatab mulle otsa õiendava pilguga, et miks ma kohe ei öelnud. Wtf? Ma ütlesin esimesel sekundil või sa arvad, et ma vaatan natuke aega, kuidas mu laps upub ja siis alles ütlen?

3. Reisil. Palus, et paneksin ta plätud läbipaistvasse kilekotti. Panin tallad kokku, panin kotti ja andsin talle. Tema õiendab, et kuidas ma panin plätud valepidi. No see oli õige, et tallad kokku, aga et ma ei pannud küljega, vaid tald allapoole. Kuidas saab läbipaistvasse kilekotti midagi üldse valepidi panna? Ta ei saa siiani aru või ei tunnista, mis ta loogiliselt valesti ütles sel hetkel.

Ah neid on veel…halenaljakas on.

lahuta