Mina pooldan poolkõvasid piiranguid. Reaalsus on see, et ega see jama enam läbi ei saagi. Covid jääb ringlema nii vaktsineerimata, vaktsineeritud kui ka läbipõdenud populatsioonis. Probleemi suurenedes tuleb kanda maske ja distantseeruda ning olukorra paranedes saab jälle suuremaid kogunemisi korraldada.
Tänasel päeval on ju probleem ikkagi selles, et haiglad on vanureid ja riskirühma kuuluvaid inimesi täis. 2/3 neist on vaktsineerimata, seejuures on vanemaealistest ligi 80% vaktsineeritud. Kui ka need ülejäänud oleks vaktsineeritud, siis meil oleks praegu haiglates julgelt 50% vähem inimesi. Need vanad inimesed ei saa covidit kinost, spast ega restoranist, nad lihtsalt ei käi nendes kohtades eriti. Covidi saavad nad pereliikmetelt. Ja seetõttu jõuame me laste juurde. Kui lastel lastakse seda vabalt koolis omavahel levitada, jõuab see paratamatult ka koju lapsevanemateni ja edasi vanavanemateni. Seejuures ei päästa see, kui saata distantsõppele klassid, kus 24st lapsest 18 on vaktsineeritud, kui samal ajal jätkavad kooliskäimist algklassid, mille ükski õpilane pole vaktsineeritud. Võibolla see testimine nüüd natuke päästab, eks näis. Samal ajal lasteaedades ei testi keegi kedagi. Seni, kuni üks omavahel tihedalt läviv vanusegrupp on täiesti vaktsineerimata (alla 12-aastased) ja haigestuda võivad ka vaktsineeritud, ei ole mitte mingit muud lahendust, kui oodata, et lõviosa sellest vaktsineerimata grupist covidi läbi põeb. Seda aga ei juhtu enne, kui see kõigi nende lasteni jõuab. Kui võtame nad koolist ja lasteaiast ära, siis nad ei nakatu ja eesmärki ei saavuta. Kui nad aga lasteaias ja koolis edasi käivad, siis nakatuvad läbi nende ka õpetajad, vanemad ja vanavanemad.