Lähtudes teemast: Ma ei saa kõike süüa, mida tahaksin.
Ok, muidugi võib väikestes kogustes kõike süüa, aga mis on need asjad, mida tahaksite, aga kaalule mõeldes söömata jätate?
Minu jaoks magus. Koogid, küpsised, jäätis. Mingid eriti matsakad võileivad tegelikult ka, ikka mõtlen, palju mul taldrikul kaloreid ees on. Tahaks paksu või ja vorsti kihiga, aga ei saa.
Ahjusoojad saiakesed! Kaneelirullid, juustsaiakesed jne. Igasugused sellised saiakesed ajavad suu vett jooksma. Ahjaa, ahjusoe muhu leib saaremaa ürdivõiga ka.
Tumedat šokolaadi tahaks rohkem süüa kui vaid seda ühte-kahte soovituslikku tükki.
Vahel tahaks kohe mitu õhtut järjest praadida rohkes õlis kartuleid singiga ning kogu pannitäis üksinda pintslisse pista.
Kui paar üleliigset šokolaaditükki on täiesti teostatav järgmisel päeval rohkema liigutamisega “maha raputada”, siis pannitäit rasvast maasinki ja kartuleid järgmisel päeval olematuks trennida on väga paljudele mission impossible.
Mulle endale tundub taoline arvestamine loogiline ning distsiplineeriv, et kui ma seda ja toda rohkem söön, siis kohe mõtlen ka sellele, palju higi, verd ja pisaraid see topeltports mulle homme maksma läheb…
Mind mingite kaloripommide jjärgitegelikult ei isuta, sest pole kunagi isutanudki.
Ahjusoojad saiakesed oleks ilmselt selle tabeli tipus, võiroosid ja viini saiakesed. Krobeda nahaga grillkanakoivad, friteeritud kartulilaastud.
Mulle meeldiks õgida just lihtsaid koduseid toite, näiteks praekartulit, keedukartulit ja kastet, makaroni hakklihaga, kartul ja kapsahautist, kõike sellist.
Magus ja saiakesed jätavad mind külmaks.
Kummikomme terve päev! Mul on suhkrusõltuvus 🙁
Ma siin olen rase ja elus esimest korda on nii, et isud tekivad ja nõuavad realiseerimist väga järsku. Lugesin seda listi ja tuleb vist kell 23 kartuleid praadima minna ja mees bensukasse saiakeste järgi saata.. ????
Ei saanud täpselt aru, kas see on nipiga küsimus, sest mul pole kunagi ükski toit olnud keelatud, söön alati mida tahan, palju tahtmist on ja kaalun alati normi piires, olen 50
Leiba võiga, kartulit ja makarone hakklihaga, kapsahautist ja muud sellist söön lõunaks täiesti süümepiinadeta. Proovin kogusega piiri pidada, et söön nii palju, et kõht täis saaks. Sööksin ka hea meelega sooje saiakesi ja maitsvaid kooke. Veel maitsevad mulle väga leopoldi pallikesed.
Mind magusad asjad ei tõmba, aga liha, ahjulõhet, praekartuleid, soolaliha võin süüa ohjeldamatult. Kaal hakkas tõusma 50selt ja nüüd söön koguseliselt vähem.
Pavlova! Ja nõukaaegsed glasuuriga kaetud rammusad kreemitorud. Neid enam vist üldse ei tehta.
Need on ka ainsad asjad, mida magusast tahaksin.
Soolaseid toite võiksin väga paljusid süüa isu järgi lõputult, eriti idamaade ja Mehhiko roogi. Reisidel tihti päev käiski söögikordade järgi – hommikusöök lõpetatud, ootasin juba lõunaseid maitseid.
Kodus ka maitseb nii palju toite, et nende üleslugemine läheks liiga pikaks. Paksu maitsevõi kihiga määritud ahjusoe puuviljaleib.
Suitsupeekoniga kaetud Hasselbacki kartulid.
Soolaheeringas hapukoore ja sibulaga.
Krehvtine pepperoni-jalapeno pitsa.
Kohevad juustuküpsised.
Hamburger cheddari, veisepihvi, ananassirõnga ja mädarõikakastmega.
Võiks süüa ja süüa.
Hapukapsatoite sööks lõhkemiseni, aga kas see just paksukminemise teema on?!
Kaalu poolest võin kõike süüa aga diabeedi tõttu ei tohi kiireid süsivesikuid.
Tahaksin süüa terve tahvli šokolaadi korraga. Või otse pakist kondenspiima juua. Oleks asi ainult kaalus oleks ju lihtne. Sööd ja pärast lähed matkama.
Oi kui hea teema. Minu lemmikud: juustukook, kaneelisaiad, pannkoogid moosiga. Siis veel koorejäätis, napoleoni köök, kihilise küpsised (need hapu moosiga), martsipan, piimashokolaad, pehmed vahvlid. Soolasest paneeritud kala ja lasanje.
Tahaks süüa šokolaadi nii palju kui tahan. 300 gr vist sööks kohe ära nagu naksti.
Saiake nimega suhkru-kaneelitigu, pavlova ja Ben&Jerrys jäätised. Need kõik maitsevad nii hästi, et kui sööma hakkan, siis on jube raske pidama saada, nii et parem ei osta neid üldse koju.
Soolasest igasugused quiche-tüüpi pirukad. No proovin neid tehes kalorite pealt kokku hoida selliselt, et vahukoore asemel panen kohvikoore, juustu vaid poole kogusest ja põhja ka nii õhukese, kui võimalik. Aga no sellest hoolimata ei saa seda kaalutõusuta süüa nii palju ja sageli kui tahaks.
Pastat, saiakesi, putrusid, kartulit.
Mis mõtet on ennast niimoodi piinata? Söön kõike, mida tahan. Miks PEAB kaalule mõtlema?
Mis mõtet on ennast niimoodi piinata? Söön kõike, mida tahan. Miks PEAB kaalule mõtlema?
Sest ei suuda teiste mõnitamist välja kannatada, kui paks oled. Meil on tööl üks paksuke, no täitsa jube, kuidas talle lauas alati kaalunõu antakse, nüüd tõi sekretär talle selle artikli, et 100 kilo naise ilu. Piinlik, mina seda kannatada ei suudaks, olen liiga nõrkade närvidega.
Ahjukartuleid, mis koos lihaga ahjus küpsetatud ja peale Fazeri maapähklitega piimashokolaadi. Ja kõrvale juua pool liitrit päris piima (õiget toorpiima).
Vähemalt kilo lasanjet iga päev, niikaua kui isu otsa saab! 😀 unistada ju ikka võib! Magusat niiväga üüratutes kogustes ei tahakski, sellest hakkab kiiremini süda läikima kui soolasest.
Mis mõtet on ennast niimoodi piinata? Söön kõike, mida tahan. Miks PEAB kaalule mõtlema?
Ma näiteks ei viitsi endale pidevalt uusi, suurema suurusnumbriga riideid osta. Leian, et lihtsam ja soodsam on toitumisega asja kontrolli all hoida.
Seni on toiminud ka. Vanus 50 tuuri ja suurusnumber sama, mis kahekümneselt.
Kodused kotletid, keedukartul, kotletirasva peal tehtud tume jahu-piimakaste .
Pizza, millele on laotud nii palju nodi kui põhi välja kannatab.
Täissuitsuvorsti võiks iga päev lati süüa paar kuud järjest.
Maasuitsu tooted, sink ja kana.
Lõhe igal moel, kuid eriti hea on krõbedaks paetud nahaga.
Kananahast ahjus tehtud krõpsud soolaga (kananahka saab Grossi sügavkülmast või letist ja turgudelt, vahel peab ette küsima).
Magus õnneks ei tõmba.
Jooks iga päev musta teed ohtra kondenspiimaga.
Sest ei suuda teiste mõnitamist välja kannatada, kui paks oled. Meil on tööl üks paksuke, no täitsa jube, kuidas talle lauas alati kaalunõu antakse, nüüd tõi sekretär talle selle artikli, et 100 kilo naise ilu. Piinlik, mina seda kannatada ei suudaks, olen liiga nõrkade närvidega.
Mul on sellest sinu töökaaslasest täitsa kahju, sest selline mürgine töökeskkond küll ok ei ole. Meil töötab ka igas kehakaalus inimesi, ei hakka keegi kellelegi seetõttu halvasti ütlema või artikleid tooma.
Mul on sellest sinu töökaaslasest täitsa kahju, sest selline mürgine töökeskkond küll ok ei ole. Meil töötab ka igas kehakaalus inimesi, ei hakka keegi kellelegi seetõttu halvasti ütlema või artikleid tooma.
Meil on jah nii. Kusjuures see paksuke ise ei näi seda üldse südamesse võtvat, tema on ikka rõõmus edasi, mind ärritab kohutavalt. Aga see on ju vaid üks näide, siit Perekoolistki leiab iga narkar, alkohoolik või lihtsalt sita iseloomuga inimene kõvasti rohkem mõistmist kui paksuke.
Mis mõtet on ennast niimoodi piinata? Söön kõike, mida tahan. Miks PEAB kaalule mõtlema?
Aga miks sina PEAD nii rumal olema?
Eile oli kodus soe ciabatta, oleks tahtnud terve saia ära süüa, peale või ja kõvajuustu viilud, selles oli midagi maagilist. ????
Üleüldse mõne hea pagarikoja soojad magusad saiakesed, kui saaks, sööks korraga pigem 4 ja koos kohviga.
Lapsena maal vanavanaema juures puupliidil olid kõik toidud nii head, pekimuna kaste praetud kartulitega kui ka soe rosinasai oma mesilaste meega ja piim.
Hea porgandikooki sööks ka rohkem kui 1 lõik.
Mina tahaks igasugu häid asju lihtsalt palju süüa, nii u. kilo korraga, olgu need krevetid, maasikad, suši, vinnutatud liha, värskelt pressitud apelsini mahl vms.
Huvi pärast küsin, et kas teil on kaaluga muresid olnud algusest peale või on see tekkinud teatud eas või peale mingit sündmust?
Õnneks võin valimatult kõike süüa ilma, et kaal tõuseks. Ma olen kohutavalt laisk, liigun pigem vatumeelselt siis kui tõesti peab ja söön tihti rohkem kui teised, ka palju magusat. Samas eks hirm on ikka, et mingi hetk käib klõps ja kaal enam maha ri lähe.
Naine, kahekümnendate lõpus (58kg, 171cm, 2 last)
