Teema: Mida süüa tahaksite, kui kaalule mõtlema ei peaks?

#3733472:

Ma siin olen rase ja elus esimest korda on nii, et isud tekivad ja nõuavad realiseerimist väga järsku. Lugesin seda listi ja tuleb vist kell 23 kartuleid praadima minna ja mees bensukasse saiakeste järgi saata.. ????

Tore, kuid sinu raseduseisud on teemast mööda.  Küsimus oli kehakaalus, nii ma teemaalgatusest aru sain?

Mina olen sale, kuid seda siiski tänu sellele, et suudan mitte süüa neid asju, mida muidu sööksin iga päev kilode kaupa:

praekartulid, pähklid, halvaa, salaami vorst, murakamoosiga kodujuust, tosca minikoogid ja need südamekujulised ‘kõrvakesed’ (küpsised). Nende viimastega on nii, et ma aeg-ajalt neid ostan ja siis söön 4-5 tükki õhtu jooksul ja siis löön kapiukse otsustavalt kinni. Kui nad ei tõstaks kaalu, siis ma sööksin neid vist pool kilo korraga.

Mina lapse- ja teismeeas võisin piiramatult süüa (limonaadi, kommi, jäätist, rammusaid kodutoite sai ikka mehemoodi söödud ja olin peenike kui pilbas.)

Muutus toimus 19-aastaselt, kus äkki hakkas sedasi piiramatult õgides kaal tõusma. Dieete siiski sel ajal vaja ei olnud, lihtsalt vaatasin, et sööks mõistlikult (no et lisaks soolasele söögile magustoiduks 1 jäätis päevas, mitte jäätis+šokolaad+saiakesed samal päeval).

Peale 35. eluaastat toimus mingi uus muutus ja nüüd peaks ideaalkaalu jaoks juba tugevamalt piirama. Saiatooted, makaronid, suhkur peaks olema tõesti vaid selline pidupäevasöök, mida paar korda kuus söön, kui tahan oma 38 suurus riietesse mahtuda.

#3733849:

#3733836:

Huvi pärast küsin, et kas teil on kaaluga muresid olnud algusest peale või on see tekkinud teatud eas või peale mingit sündmust? Õnneks võin valimatult kõike süüa ilma, et kaal tõuseks. Ma olen kohutavalt laisk, liigun pigem vatumeelselt siis kui tõesti peab ja söön tihti rohkem kui teised, ka palju magusat. Samas eks hirm on ikka, et mingi hetk käib klõps ja kaal enam maha ei lähe.

Jaa, ikka vanusega tuli kaaluprobleem. Kahekümnendates sõin ka palju. Kui tahtsin ülikõhnaks saada, siis piirasin nädal aega ja oli 5 kg maas.

Jep, sama.
Mul tuli muutus kui vanusele 3 ette tuli. 1 laps.
Muidu sõin ka kõike valimatult ja nii palju kui isu oli. Nüüd ladestub liigsõõmine kõhupekina.

#3734469:

Millalgi oli siin teema “saledad naised, mida sööte”. Loetlesin seal all kõik söödud saiakesed, šokolaadid, mis kõik veel üles ja sain selle eest tohutult miinuseid, nüüd siis tuleb välja, et reaalsuses tahaksid teisedki nii süüa.

Nagu minagi, kes vastasin ausalt, et söön kõike mida tahan, pole kunagi piirama end pidanud, olen normkaalus, ja sain selle eest hulga miinuseid. Tuleb välja et ausust ei hinnata üldse perekoolis, siin pead kooris halama, jah olen paks ja lähen porgandi vaatamisest ka paksemaks, siis saad plusse nii et tapab.

Lugesin ja olin üllatunud, kui paljudele maitseb kapsahautis. Mind jätab täiesti külmaks või pigem kaldub sinna “mingil juhul ei taha” poole.

Minu nõrkus on kartul – praekartul, friikartul, ahjukartul, hasselback, kartulipannkoogid, kartulipuder, kartulikrõpsud, kauboikartul jne. Praekartulist ja kauboikartulist võiksin end praktiliselt lõhki süüa.

Teine nõrkus on puuviljad ja muud magusad aiasaadused nagu arbuus, virsikud, ananass, maasikad, mustikad, magusad õunad – ei saa pidama, kui sööma hakkan.

Šokolaad ja sefiir ja vahukommid – nende järgi käib isu kuidagi hooajati, aga üldiselt söön vast korra kuus või harvem. Aga kui juba, siis ikka pakk korraga.

Üldiselt toitun üsna mõistlikult, aga kui saaks, siis tõesti tonnide kaupa hästi maitsestatud kartulitoite paluks.

Mul ka imelik lugeda kuidas inimesed unistavad õgimisest. Mul ei mahuks niipalju korraga sissegi kui siin kirjeldatakse.

Ma ka ei piira ennast. Kui isu on, siis ka söön. Vanust 50 ja kaal normis.

Viimati isutas ekleeri järgi. Proovisin mitme firma ekleerid järgi kuni sain turult ühe väiketootja letist selle õige-lapspõlvemaitsega. Nüüd pole juba mitu kuud ekleeri  tahtnud.

#3735431:

Mul ka imelik lugeda kuidas inimesed unistavad õgimisest. Mul ei mahuks niipalju korraga sissegi kui siin kirjeldatakse.

Ma ka ei piira ennast. Kui isu on, siis ka söön. Vanust 50 ja kaal normis.

Viimati isutas ekleeri järgi. Proovisin mitme firma ekleerid järgi kuni sain turult ühe väiketootja letist selle õige-lapspõlvemaitsega. Nüüd pole juba mitu kuud ekleeri tahtnud.

Ongi olemas osa inimesi, kes ei saa teistest inimestest aru. Pole lugu.

#3736058:

Liigsöömine on samasugune sõltuvushaigus.

See ei ole küll teaduslikku kinnitust leidnud ja on pigem paksude väljamõeldis enda õigustamiseks.

Sööksin ohjeldamatult rummikooke, värsekeid saiakesi ja jäätist.

#3735520:

Mina olen olnud kaaluga hädas nii kaua, kui mäletan: juba 4-aastasena õpetas ema, kuidas leiva peale tuleb võid määrida minimaalselt ja vahukoorele suhkrut mitte panna, “muidu mehele ei saa”, ise on läbi elu kaalunud 90-100 kilo vahel. Ja mis siis imestada, kui kaalu- (ja erinevad psühholoogilised) probleemid on kummitanud kogu ülejäänud elu. ????

Hetkel olen kõrgemas normkaalus ja seegi eeldab tõesti pidevat mõtlemist ja jälgimist. Et mitte hulluks minna, lähtun põhimõttest, et kui ikka tõesti hullult isutab, tuleb ära süüa, ja siiani on enam-vähem toiminud ka: üks burger või pool pitsat paari kuu tagant ei tapa ja siis on jälle rahulik. Õnneks mul sellist teemat, et tahaks suurt tahvlit šokolaadi, kotitäit saiakesi või liitrit jäätist, ei ole, magusaisu on üldse väga harva. Küll tahaks aga oluliselt rohkem süüa just soolaseid kaloripomme: (Piraadi) krõpsu, Hesburgeri tortillat, pitsat, šašlõkki, koorest pastat, fuet vorsti. Ainus magus asi, mis umbes korra kvartalis meelde tuleb, on Kinderi šokolaad.

Minu ema õpetas mulle just seda, et tuleb süüa regulaarselt korralikku toitu ja mitte dieeditada. Kõik nö rasvavaba on enese petmine.

Kui nö isusid piirata, tekivadki ögimisperioodid.

Ja eriti hull on kui ollakse päev läbi söömata ja õhtul vitsutatakse kõht täis.