Kui inimest on petetud või ta ei soovi, teades inimesi, tunda petmist ja kunagi üldse suhteid luua, siis ta ei pea endaga tööd tegema, kui ainus, mis aitab on tegelikult proovida partnerita olla.
Jajaa, ei pea, kui ei soovi. Midagi muud ma pole väitnudki. Aga kui ta siiski soovib suhet (ja suurem osa soovivad, kuigi väidavad vastupidist), siis peab. Kogu lugu.
Jajaa, ei pea, kui ei soovi. Midagi muud ma pole väitnudki. Aga kui ta siiski soovib suhet (ja suurem osa soovivad, kuigi väidavad vastupidist), siis peab. Kogu lugu.
Ükski katkine inimene ei saa päriselt samaks. Ja mina tean jälle neid, kes tõesti ei soovi, aga muidugi ühiskond survestab (jõulud eriti, kui kõik on peredega koos), kuigi ka nii on võimalik mitte masenduda, sest mingi sugulase või sõbra leiab, kes sama saatust ja verivorsti tahab jagada.
Ei saagi. Ainus pärisvõimalus on vältida katkiminekut ja ei, see ei ole ainult teiste süü, kui sina katki lähed. Mõni läheb ikka päris rõõmuga katki, kus vähegi võimalik. Passiiv-agressiivsuseks kutsutakse. Sellisel juhul päästab ainult enda vastu hästi aus olemine ja abi otsimine. Ma arvan, et kunagi pole hilja, aga ega ma ei tea.
Ei saagi. Ainus pärisvõimalus on vältida katkiminekut ja ei, see ei ole ainult teiste süü, kui sina katki lähed. Mõni läheb ikka päris rõõmuga katki, kus vähegi võimalik. Passiiv-agressiivsuseks kutsutakse. Sellisel juhul päästab ainult enda vastu hästi aus olemine ja abi otsimine. Ma arvan, et kunagi pole hilja, aga ega ma ei tea.
Passiivagressiivsed ei peakski suhteid otsima, mida sina väita üritad. Et muudkui aga abistajate uste taga kolistama. Inimesed peaksid endale pahesid tunnistama, mitte abi otsima suhetest. Nagu ütlesin, üksikuid on palju, kellega aega veeta.
Passiivagressiivsed ei peakski suhteid otsima, mida sina väita üritad. Et muudkui aga abistajate uste taga kolistama. Inimesed peaksid endale pahesid tunnistama, mitte abi otsima suhetest. Nagu ütlesin, üksikuid on palju, kellega aega veeta.
Loomulikult ei peaks suhetest abi otsima. Ikka spetsialistilt. Miks sul on selline veendumus, et igaüks peab surema nende puudustega, mis tal on? Mõne puudusega on ikka võimalik miskit ette ka võtta. Arvan, et passiivagressiivsusest jagu saamine pole midagi keerulisemat kui kehakaalu vähendamine või alkoholismist loobumine – üks sõltuvus kõik. Aga kui ei proovi, siis muidgi on mõnus endale korrutada, et ega ma ei saagi midagi muud kui leppida. Mis sellest, et saad.
Ja tead, ära näe nende miinustega vaeva. Milleks. Ma ju tean nagunii, et sulle mu vastused ei meeldi. Ebamugavad on.
Loomulikult ei peaks suhetest abi otsima. Ikka spetsialistilt. Miks sul on selline veendumus, et igaüks peab surema nende puudustega, mis tal on? Mõne puudusega on ikka võimalik miskit ette ka võtta. Arvan, et passiivagressiivsusest jagu saamine pole midagi keerulisemat kui kehakaalu vähendamine või alkoholismist loobumine – üks sõltuvus kõik. Aga kui ei proovi, siis muidgi on mõnus endale korrutada, et ega ma ei saagi midagi muud kui leppida. Mis sellest, et saad.
Ja tead, ära näe nende miinustega vaeva. Milleks. Ma ju tean nagunii, et sulle mu vastused ei meeldi. Ebamugavad on.
Passiivagressiivse inimese puudusi vähendab see, kui tal ei ole ümber inimesi, kelle peal end välja elada. Kõikidel inimestel on puudusi, ühed lihtsalt otsustavad seda teiste peal välja elada. Kes ei ela kodus, elab mujal. Suhtes olemine on samuti sõltuvus ka päris vale sõltuvus.
Oleneb, kuidas ise suhtud suhetesse. Kui suhtud, et suhe on üks lõputu hädaorg, võibki see ühel hetkel selliseks kujuneda ja kergem ongi olla üksi, et mitte sattuda sellesse hädaorgu. Näiteks said eelmises suhtes haiget ja nüüd näed kõike läbi selle haigetsaamise prisma, siis sa ei näe neid suhteid, kus seda haigetsaamist ei ole ja on hoopis rõõm ja armastus ja sõprus. Ühe mündi kaks külge niiöelda.
