.
Teema: Millisel põhjusel olete sõbrannaga suhtlemise lõpetanud?
27.06.2020 21:12
To report this post you need to login first.
28.06.2020 09:06
Loen ja imestan, ollakse aastaid suured sõbrannad ja ühte äkki siis avaneb n.ö. tõeline pale – selgub et tühine tibi, tagarääkija jne. Järelikult te ikka ei ole teab, mis suured sõbrannad.
To report this post you need to login first.
28.06.2020 11:14
Loen ja imestan, ollakse aastaid suured sõbrannad ja ühte äkki siis avaneb n.ö. tõeline pale – selgub et tühine tibi, tagarääkija jne. Järelikult te ikka ei ole teab, mis suured sõbrannad.
Sa unustad ära, et ehkki mõni südamesõprus võib kesta juba 15 aastat, võidakse ikka olla alles 20-aastased. Viiendast kahekümnenda eluaastan muutub inimene väga palju ja muutuvad ka need jutud, mida sõbrannaga räägitakse ja huvid, seltskonnad, tegevused.
Minu parim sõbranna on mul alates 3. eluaastast parim sõbranna. Esmalt sama lastead, siis sama klass, siis sama ülikool ja samad sõbrad jne jne
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 27.06 11:37; 28.06 11:14; 30.06 15:04;
To report this post you need to login first.
28.06.2020 13:54
Kui kõrvale jätta tavapärased elu keerdkäigud ja üksteisest võõrdumised vahemaa, erineva elutempo jms tõttu, siis konkreetselt lõpetanud olen suhtlemise ühe kunagise väga hea lapsepõlvesõbrannaga.
Ta oli juba noorena selline meeste kulul elav tegelane, kes üksi päris hästi hakkama ei saanud (soovid olid suuremad kui võimalused). Kuulsin küll neid jutte, kuidas ta mehi ära kasutas, aga minusse see otseselt ei puutunud. Kuniks ta tõmbas nn koti pähe ühele minu väga heale sõbrale, kes temasse ära armus ja kellelt ta valega suure summa raha välja pettis.
Selle peale ütlesin, et kuniks ta seda asja ära ei klaari, pole meil omavahel millestki rääkida. Nüüdseks on möödunud 10+ aastat.
Oleme küll aja jooksul juhuslikult trehvanud ja paar korda tema initsiatiivil ka kohvikus käinud, aga nendel kordadel veendusin, et aeg on nii palju edasi läinud, me mõlemad oleme muutunud erinevtes suundades ja meil ei olegi enam väga palju midagi ühist.
To report this post you need to login first.
28.06.2020 14:23
Kolimise tõttu. Seni saime regulaarselt kokku, aga kui ta kolis Lõuna-Eestisse, siis ainult internetis suhtlemisest ei tulnud midagi välja ja sõprus jäi soiku.
To report this post you need to login first.
28.06.2020 17:30
Teema: Millisel põhjusel olete sõbrannaga suhtlemise lõpetanud?
Ühega kursuseõega seepärast, et ta pidevalt, st mitu korda nädalas küsis minult nõu oma meessuhte kohta. Iga kord andsin talle kiirnõu, näiteks ütle seda või ära tee seda, ja alati ka soovituse see suhe ruttu igaveseks lõpetada. Umbes 10 aastat hiljem ja pärast umbes 25. nende kokku-lahkuminekut sai mul villand, sest mida sa küsid, kui sa tead, et niikuinii võtad ta kohe tagasi. Katkestasin suhtluse päevapealt, aga sünnipäevadeks SMSi ikka saadan, lihtsalt enam sellist suhtlust ei vaja. Nüüdseks umbes 4 aastat tagasi.
Teise sõbrannaga on keerulisem lugu. Ta suhtub minusse positiivselt ja seetõttu armastas/armastab minust igasuguseid häid lugusid rääkida oma seltskondades. Tõesti tõeseid ja häid, aga ilustatud, liialdatud (aga siiski tõestisündinud) lugusid, mida ma kuskil öelnud olin või kus mida teinud. Lihtsalt ülemäära palju. Sellega seoses tekkisid mul mingid naissoost austajad, kes arvasid, et ma pean olema lihast ja luust geenius (mis ei ole kaugletki tõde) ning kohe äärmiselt huvitav inimene (mis on kuigivõrd tõde nagu kõigi inimeste puhul). Kuna meie turvusringkond aegajalt ka segunes, nagu Eestis sageli, siis muutus see äärmiselt kurnavaks. Näiteks ütlesin sõbrannale ükskord täisti jutu seas, et ma ei vaata võimalusel kunagi loetavate raamatute pealkirju, sest need on üldiselt nagu algaja perearsti diagnoos. Ja seda mainisin ka lihtsalt mokaotsast, et kui kaasaegse raamatu esimesel kolmel lehel keegi sureb, siis võib üsna kindel olla, et tegemist on naiste seas masspopulaarse raamatuga.
Möödus mingi aeg, nädalad. Ühel aiapeol tulid minu juurde arglikult kaks nägupidi tuttavat naist ja ütlesid, et nad on vaimustuses minu raamatufilosoofiast, mida minu sõbranna neile lühidalt tutvustas. Kas ma ei võiks pikemalt rääkida.
Mida paska. Pole seal mingit filosoofiat. Tulin siia, et šašlõkki õgida ja viina visata. Korraks niisama teen kunagi noka lahti, ajan juttu ja kuskil keerutatakse minu söögilauamölast mingi hull kõrgem filosoofia kokku. Hea, et mul veel sekti pole, sest kummardajad juba tekkisid.
Kriips sõprusele minu poolt peale, sest igas tunnis kukkus tema meelest mu suust vähemalt kolm kuldset muna ja nii ei saa ju üldse normaalselt lobiseda ja end lõdvaks lasta.
Kaks korda on ka minuga sõprus katkestatud. Kord seepärast, et elasin kaks nädalat sõbranna korteris, kuna pidin valvama ta mitut koera ja kassi. Sõbranna ütles, et söögi ja joogu ma kõike, mis majas on – rikas pere. Ma siis sõin ja jõin ka kaks veini. Pärast selgus, et üks oli mingi 3000+ eurone haruldus – no ma ei teadnud ???? Võtsin veinikapist kümnete teiste vahelt, pole veinispets.
Teine teadmata põhjustel. Ise arvan, et kuna mul on palju Venemaa tuttavaid ja seal ka sugulasi ja tema läks…eeee…kapo-sarnasesse struktuuri tööle. Välisluure, kapo vms. Detailselt muidugi ma ei tea. Oli jupp aega tagasi.
Sa ise ei ole küll mingi hea sõbranna olnud, nii esimese kui teise näite põhjal.
To report this post you need to login first.
28.06.2020 18:46
Mina tutvusin ühe oma sõbrannaga täiskasvanueas. Kord hakkas sõbranna kurtma, et ta mees on vägivaldne. Selgus, et mees on nii vaimselt kui ka füüsiliselt vägivaldne. Manipulaator ja terrorist. Lohutasin sõbrannat nii kuidas oskasin ja ütlesin talle, et ta peaks sellele suhtele lõpu tegema. Sellised mehed ei muutu.
Järgmine hetk oli nende elu jälle ilus ja mõlemad väga õnnelikud. Kuni järgmise korrani. Ja sõbranna jälle mulle kurtma ja kaebama. Mina jälle lohutasin. Kuna naise enesehinnang oli nende kooselatud aastate jooksul juba väga maha tambitud, siis ei osanud naine enam päris kaine peaga mõelda. Ta oli omandanud tüüpilise ohvrirolli, kus uskus, et tema on käitunud valesti ja sellepärast mees lohistabki teda juukseidpidi mööda korterit. Kord ütles naine, et eks igas suhtes on vaja nurki maha lihvida. Mina jälle ütlesin, et see, mida mees teeb, ei ole õige asi, tema (sõbranna) ei ole millegagi sellist kohtlemist ära teeninud. Soovitasin ära minna selle mehe juurest.
Järgmine moment oli nende elu jälle ilus. Ja siis selgus, et mõlemad on koondanud minu vastu kui ühisrinde – et mina olen see paha, kes tahab nende suhet lõhkuda. Nemad on ju nii õnnelikud ja nendel on nii hea koos, ja siis mingi kõrvaline moor tuleb midagi ütlema. Ühesõnaga, naine tõlgendas minu arvamust pahatahtlikkuse ja ehk ka kadedusena. Mees vihkas mind. Oli oma käitumise õigsuses täiesti veendunud ja uskus, et ma ei tea õigest armastusest midagi.
Siis ma küll ühel hetkel mõtlesin, et nüüd aitab küll!
Muidu oli sõbranna meeldiv inimene. Aga lahku see paar lõpuks läks. Ja tõttöelda, mul on selle üle hea meel.
To report this post you need to login first.
28.06.2020 20:21
vedasin sõbrannat kolm aastat läbi depressiooni (oma pere ja töö kõrvalt), olin kogu aeg olemas. kui mul oli hiljem temalt samasuguses olukorras toetust vaja, siis polnud teda kuskil.
To report this post you need to login first.
30.06.2020 07:42
Loen ja imestan, ollakse aastaid suured sõbrannad ja ühte äkki siis avaneb n.ö. tõeline pale – selgub et tühine tibi, tagarääkija jne. Järelikult te ikka ei ole teab, mis suured sõbrannad.
Mul on olnud elus mitmeid suuri muutusi ja kriise ning viimasega ma märkasin lõpuks seda veidrat mustrit, mida mu ülikooliaegne sõbratar kasutas.
Me elasime mitu tüli läbi, leppisime siiski alati ära.
* jäin rasedaks, tekkisid mehega keerulised suhted ja me läksime enne lapse sündi lahku. Sõbrataril oli sellel ajal äärmiselt keeruline tööperiood ja ta ei saanud mind raskel ajal toetada. Kriis möödus, laps sündis, peresuhted stabiliseerusid ja hopsti oli sõbratar päevakorras ning olemas. Vabandas, et tema näed oli oma asjadega nii puntras, et ei saanud korralikult suheldagi.
*mul suri ema pärast lühikest ja ägedat haigust ära. Sõbratar ootas sellel ajal last ning ilmselt mõlemad olime hellad – mina leinast ja tema hormoonidest jms. Suhtlemine soikus nii pooleks aastaks, kui tal laps sündinud ja mina hakkasin leinaga leppima, siis oli jälle võimalik sõbrustada.
Mõned aastad oli intensiivne ja teguderohke aeg – lapsed kasvasid, nende kaudu suhtlesime, käime vahel koos reisimas, kurtsime olmeprobleeme ja usaldasime üksteist.
Ma aitasin tal mõista tema pereliikme onkoloogilist ravi; ma hoidsin vajadusel ta lapsi; kui neil mehega olid keerulised suhted, siis ma kuulasin tema muretsemisi ja nutmisi.
*murdsin jalaluu ja jäin viieks nädalaks voodisse. Sõbratar ei helistanud mitte kordagi, ei võtnud ühendust, vaatama ei tulnud – ta teadis, et olen kipsiga kodus. Ma olin täiesti löödud ja kui kips maas ning jalg paranenud, tuli ta kõpsti külla. Kui ma tähelepanu juhtisin, et oleks võinud ikka korra küsida ka, kuidas läheb, siis sõbratar ütles selle peale, et neil oli perega puhkus ja sõitsid palju ringi, seetõttu ei võtnud ühendust ka.
*viimaseks piisaks oli minu jaoks minu isa surmaga seotud aeg – põetasin teda pikalt, olin väga hõivatud tema viimaste päevade rahulikuks muutmisega ja sõbratar helistas ning mainis, et mul ei ole tema jaoks üldse aega. Ma selgitasin, et kahjuks on lood jah nii. Isa suri ja pärast seda sattusin töökeerisesse – seni oli isa mind materiaalselt toetanud, olukorra parandamiseks võtsin lisatööd ja tegin seda tihti õhtustel aegadel.
Ta kutsus mind mitu korda välja, ma vabandasin, et ei saa, olen tööga väga seotud, aga me võime ju helistada. Lõpuks ta ütles, et ei soovi minuga suhelda, kuna mul ei ole temaga suhtlemiseks aega ja ma ei saa tema probleeme kuulata.
Ühesõnaga – ma märkasin, et sõbratar kadus alati ära siis, kui oli minu jaoks keeruline aeg.
Tagantjärele vaadates pean seda ikkagi toksiliseks suhteks ja mul on kahju, sest inimesena oli ta vahva ja tore naine, aga see oskamatus olemas olla hakkas närve sööma.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.06 05:36; 30.06 07:42;
To report this post you need to login first.
30.06.2020 12:18
Mina lõpetasin sellepärast, et sõbranna arvates kogu minu vaba aeg kuulus enesestmõistetavalt talle. Muudkui pommitas telefoni teel, et ma talle külla või temaga sinna ja tänna tuleksin. Ta ei pidanud paljuks ka öösel kell kaksteist mind külla kutsuda, kuigi elasime üksteisest kümne kilomeetri kaugusel. Kui ma selgitasin, et olen tööl või parasjagu millegi muuga hõivatud, siis helistas pool tundi hiljem ja uuris, et kas olen vabanenud. Inimesel puudus vist reaalsustaju täiesti. Lõpuks läks asi nii hulluks, et võpatasin, kui telefon helises. Seega järsk lõpparve oli ainuke valik.
To report this post you need to login first.
30.06.2020 12:33
Loen ja imestan, ollakse aastaid suured sõbrannad ja ühte äkki siis avaneb n.ö. tõeline pale – selgub et tühine tibi, tagarääkija jne. Järelikult te ikka ei ole teab, mis suured sõbrannad.
Sa unustad ära, et ehkki mõni südamesõprus võib kesta juba 15 aastat, võidakse ikka olla alles 20-aastased. Viiendast kahekümnenda eluaastan muutub inimene väga palju ja muutuvad ka need jutud, mida sõbrannaga räägitakse ja huvid, seltskonnad, tegevused.
Minu parim sõbranna on mul alates 3. eluaastast parim sõbranna. Esmalt sama lastead, siis sama klass, siis sama ülikool ja samad sõbrad jne jne
Ma katkestasin ka sõbrannaga sõpruse pärast 10 aastat, kui sain aru, et tegemist on valeliku manipulaatoriga. Kõlab kahtlaselt eks?
Aga kui ma nüüd täpsustan, et me tutvusime 8-aastastena ja sõprus sai otsa 18-aastaselt, siis kõlab juba palju loogilisemalt.
Kui me tutvusime ja sõpradeks saime, siis oligi tegu täiesti tavalise lapsega, kellel ei olnud ebameeldivaid omadusi. Teismelisena hakkas neid järjest juurde tekkima, aga ma ikka lootsin, et ehk see on mingi faas ja niisama pubekate draama. Kuni lõpuks viimane piisk oli see, kui ma sain teada, et ta oli minu tagant raha varastanud ja lisaks ka minu kohta mingeid tõele mitte vastavaid jutte levitanud sõpruskonnas.
Katkestasin suhtlemise päevapealt, sest sellistele asjadele ei ole minu arvates mitte ühtegi adkevaatset õigustust, mis võiks neid tegusid leevendada.
To report this post you need to login first.
30.06.2020 12:40
lõpetasin ära, kuna olin temasse meeletult armunud, aga tema tahtis ainult “sõbratsoonis” minuga suhelda
To report this post you need to login first.
30.06.2020 15:04
Sa unustad ära, et ehkki mõni südamesõprus võib kesta juba 15 aastat, võidakse ikka olla alles 20-aastased. Viiendast kahekümnenda eluaastan muutub inimene väga palju ja muutuvad ka need jutud, mida sõbrannaga räägitakse ja huvid, seltskonnad, tegevused.
Minu parim sõbranna on mul alates 3. eluaastast parim sõbranna. Esmalt sama lastead, siis sama klass, siis sama ülikool ja samad sõbrad jne jne
Ma katkestasin ka sõbrannaga sõpruse pärast 10 aastat, kui sain aru, et tegemist on valeliku manipulaatoriga. Kõlab kahtlaselt eks?
Vastupidi. Minu kommentaar just rõhutas, et inimesed võivad nii pikkade aastatega kõvasti muutuda.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 27.06 11:37; 28.06 11:14; 30.06 15:04;
To report this post you need to login first.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
